nende Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699), esindaja LL Kostja BB (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.
3.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
4.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tallinna Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
1.Hageja esitas 22.03.2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja 18.11.2021 laenulepingust x tulenev põhivõlgnevus 628,02 eurot, intress 65,18 eurot, lepingu haldustasu 8,41 eurot, sissenõudmiskulud summas 15 eurot, väikelaenulepingu kindlustusega seotud kulud summas 14,64 eurot ja seisuga 08.01.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 134,85 eurot ning edaspidi viiviseid alates 09.01.2024 põhinõudelt 628,02 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 23,90% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 18.11.2021 Coop Pank AS-ga (edaspidi krediidiandja) laenulepingu nr xkoos väikelaenulepingu kindlustusega (edaspidi leping). Lepingu alusel on krediidiandja andnud kostjale laenu 800 eurot. Kostja kohustus tegema krediidiandjale igakuiseid tagasimakseid 32,68 eurot kuus 36 kuuks intressimääraga 23,90% aastas ehk 0,07% päevas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 35 eurot (dtl 115-130). Laen on välja makstud 18.11.2021 summas 759,78 eurot (dtl 132). Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 358,87 eurot (dtl 102). Krediidiandja hinnangul on kostja on oma kohustusi rikkunud, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega. Paraku kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, mistõttu saatis krediidiandja kostjale 30.12.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 22.01.2023 (dtl 134-135). Kostja nimetatud võlgnevust lepingu ülesütlemise hoiatuses märgitud kuupäevaks ei tasunud, mistõttu ütles krediidiandja 27.02.2023 lepingu üles (dtl 136-137). Krediidiandja loovutas nõude hagejale 27.02.2023 (dtl 136).
3.Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud edasiandmise kohustusega 28.02.2024. Kostja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et antud asja saab lahendada lihtsustatud korras.
4.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
5.Hagi hind on 1016,20 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
6.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Coop Pank AS vahel sõlmitud laenulepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.
9.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja Coop Pank AS vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Coop Pank AS oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
10.Kohus on seisukohal, et leping on tühine, kuna krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab 2(5)
krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
12.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
13.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
14.Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
15.Kohus kohustas hagejat 13.12.2023 ja 10.01.2024 kohtumäärusega esitama kohtule kogu informatsioon vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning kõik sellekohased tõendid vastavalt kohtumääruse põhjendustes selgitatule. Samas määruses selgitas kohus, et kui hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta informatsiooni ei esita, siis järeldab kohus, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kohus selgitas ka, et nimetatud informatsiooni ja ümberarvestuse esitamata jätmisel võib kohus jätta eeltoodud andmete esitamata jätmisel hagi läbi vaatamata või rahuldamata.
16.Hageja ei esitanud kohtule piisavalt informatsiooni vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning kõiki sellekohaseid tõendid. Seega eeldab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järgitud. Hageja on hagis selgitanud, et kostja esitas 18.11.2021 laenutaotluse laenusummale 800 eurot. Märkis enda sissetulekuks 1200 eurot, igakuised kohustused 80 eurot, ülalpeetavaid 0, Tööandjaks: x OÜ (dtl 139-148). Kostjal paluti esitada arveldusarve väljavõte ajavahemiku november 2020 kuni november 2021. Kostja suhtes analüüsiti kostja esitatud väljaminekuid ja sissetulekuid, mille kohta esitab hageja laenuandja otsustusprotsessi parameetrid (dtl 140-141). Kostja omandis ei olnud kinnisvara. Kostja suhtes kontrolliti maksehäireid ja päringu käigus selgus, et kehtivaid maksehäireid ei olnud ja kostja taust oli puhas. Viimane maksehäire oli 2019, krediidiinfo skoor 27,9%. Arvestatud sissetulekuks 1701 eurot. Analüüsi tulemusena jõuti järelduseni, et kostjale võib pakkuda maksimaalselt laenu sissetuleku järgi 6600 eurot ja maksimaalne pakutav laenusumma 6400 eurot, maksepikkusega 85 kuud, intressimääraga 23,90%. Kostja sissetulekud kontrolliti ka EMTA-st, millest nähtus, et kostja tööandjateks oli OÜ x, e OÜ. Kliendi taust korras, kliendi riskiaste madal. Kostjal võlgnevusi ei olnud. Kostja laenutaotluses märgitud andmed on üle kontrollitud. Laenuandja jõudis järeldusele, et kostja esitatud andmed ja kliendi maksekäitumine võimaldavad kostjale pakkuda laenu summas 800 eurot, kuumaksega 35,29, eurot, tähtajaga 36 kuud. Kohtule tõendeid, millest nähtuks, et kostja esitatud andmeid ning pangakonto väljavõtet kontrolliti, ei esitatud.
17.Kohus selgitab, et kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kuivõrd praegusel juhul ei ole krediidiandja tõendanud 3(5)
kohtule, et on kostja konto väljavõtte küsinud, on krediidiandja kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja oleks kontrollinud hoolsalt vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis oleks krediidiandja väljaselgitanud, et kostjal oli laenutaotluse esitamise ajal üks ülalpeetav, ning kostja oli vahetult enne võtnud kaks laenu.
18.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 23,90% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
19.Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud pangale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Kohtule ei ole esitatud ka ümberarvestusi, kuigi kohus juhtis sellele hageja tähelepanu 10.12.2023 kohtumääruses.
20.Lepingu ülesütlemine on kujundusõigus, mille teostamine toimub tahteavalduse tegemisega lepingu teisele poolele. Ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks, kui 1) ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud (lepingut üles öelda soovival poolel on seaduse või lepingu järgi õigus leping üles öelda) ja 2) ülesütlemisavaldus tehakse mõistliku aja jooksul pärast rikkumist ja see jõuab laenusaaja mõjusfääri.
21.Vaidlust ei ole, et krediidiandja ütles lepingu mõistliku aja jooksul pärast väidetavat rikkumist üles ja et ülesütlemisavalduse on kostjale toimetatud (dtl 136-137). Edasi kontrollib kohus, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud.
22.VÕS § 116 lg 6 näeb ette, et kui lepingupool rikub oluliselt kestvuslepingut, on teisel poolele õigus leping üles öelda. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused näeb ette VÕS § 416 lg 1. Kui need eeldused ei ole täidetud ehk kui tarbija ei ole maksetega viivitanud, siis ei ole krediidiandjal õigust lepingut üles öelda. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet. Seega tuleb hinnata, kas ajal, kui krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemisavalduse (27.02.2023), oli kostja täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.
23.Kostja poolt esitatud kontoväljavõttest nähtub, et krediidiandja on teinud laenu väljamakse summas 759,78 eurot (dtl 132). Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei pidanud kostja tasuma muid kulusid, sh lepingutasu 35 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et kostja teinud tagasimakseid kokku summas 358,87 eurot. Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud summat pidada laenu põhiosa tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi.
24.Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.
25.Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
4(5)
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
26.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
28.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
29.Kuna kostja ei ole kohtule esitanud andmeid, et tal oleks käesolevas menetluses tekkinud menetluskulusid (kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat), siis puuduvad ka menetluskulud, mida hagejalt kostja kasuks välja mõista.
30.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.