Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

19,14 1012,24 3,06 13362,62 40,36 1940,39 5,86 622,37 1,88 1167,32 3,52 6799,80 20,54 33 111,17

huvides raha kogumise asemel selle kasiinodes maha mänginud. Veelgi enam – võlgnik on ise muutnud pankrotihalduri poolt pangakontole seatud seaduses ettenähtud limiite, et suuremal hulgal raha kasiinodes kasutada. Halduri poolt vastava etteheite saamisel lubas võlgnik tagastada üle limiidi kasutatud summad, kuid seda ei ole toimunud. Pankrotihaldur on korduvalt teinud katseid võlgnikku suunata vastutustundlikule käitumisele, mida võlgnik on lubanud, kui see ei ole leidnud tegudes väljendust ning kasiinodes mängimine on jätkuv tegevus. Haldur leiab, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine eeldab võlgniku reaalset soovi ja püüdluseid, mida antud juhul ei ole mitme aasta vältel olnud näha, samuti ei seda võimalik eeldada ka tulevikus. Pankrotivara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, võlgnikul puudub. Vara välistamise ja tagasivõitmisega seotud nõudeid käesolevas menetluses ei ole. Massikohustuste katteks ei ole väljamakseid tehtud. Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud. Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Müümata ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Maksu-ja Tolliameti andmetel on võlgniku töötasu 2022.a. olnud brutos 12 125,29 eurot, laekumine Tervisekassast summas 190,26 eurot. Võlgniku töötasu on 2023.a. olnud brutos 10190,93 eurot. Võlgniku tööandjaks on T OÜ. Pankrotimenetluses puudus valitsetav vara. Läbivaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur esitada ei kavatse. Võlgniku maksejõuetus on põhjustatud kohustustest, mille täitmiseks võlgnikul reaalne võimalus puudus ning kasiinosõltuvusest. Haldur palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus peale pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2000 eurot, vabastada pankrotihaldur Maire Arm pankrotihalduri kohustustest ja mitte algatada võlgniku A. P. suhtes kohustustest vabastamise menetlust. Kuna võlgnik on varatu palub haldur tasu välja mõista võlgnikult, anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu katteks ja määrata nende hüvitamise riigi vahenditest summas 476,40 eurot (sh käibemaks), kandmisega Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole xxxx. Ülejäänud tasu summas 262,80 eurot jätta võlgniku kanda. 15.02.2024 kohtunõudega andis kohus võlgnikule ja kõikidele võlausaldajale 10 päevase tähtaja soovi korral esitada seisukoht pankrotihalduri ettepaneku osas, mitte algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust. Võlgnik on kohtunõude kätte saanud 15.02.2024 KÄPO-s ja O OÜ 16.02.2024 AET-s. H AS, T AS, G OÜ ja A OÜ on kohtunõude kättesaamist kinnitanud 16.02.2024. O OÜ-le on kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 51 alusel. T AS nõustub pankrotihalduri ettepanekuga menetluse lõpetamiseks. A OÜ annab teada, et tal puuduvad vastuväited pankrotihalduri ettepaneku osas. O OÜ teatab, et toetab pankrotihalduri avaldust lõpetada pankrotimenetlus ning jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgnik on saanud töötasu, millest oleks saanud teha võlausaldajatele väljamakseid, mida võlgnik aga ei teinud, vaid raha kogumise asemel mängis selle kasiinodes maha. Võlgnikul on eeltooduga kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldaja leiab, et kui võlgnik juba rikub kohustusest vabastamise menetluse nõudeid, ei ole võlausaldaja hinnangul põhjendatud võlgnikule võimaldada ka kohustustes vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

20.12.2023 aruandele lisatud lisadest nähtub, et võlgnik on: 1) Olympic Casinole perioodil 01.01.2021-31.12.2022 maksnud 2860 eurot ja perioodil 01.01.2023-20.12.2023 maksnud 1844 eurot; 2) Pafer AS-ile perioodil 01.01.2021-31.12.2022 maksnud 2859 eurot (väljaminek 3109sissetulek 250) ning perioodil 01.01.2023-20.12.2023 maksnud 5769 eurot; 3) Trustly Group AB on perioodil 01.01.2021-31.12.2022 maksnud võlgnikule 6000 eurot (sissetulek 6330 eurot – väljaminek 330 eurot) ja perioodil 01.01.202320.12.2023 on maksnud võlgnikule 3344 eurot. Arvestades kõiki sissetulekuid ja väljaminekuid on võlgnik kokku hasartmängudele kulutanud 3988 eurot (2860+1844+2859+5769-6000-3344). Kuigi hasartmänge mängides võib mängija mõnikord ka võita, ei saa seda kohtu hinnangul pidada hasartmängudest saadavat sissetulekut tulutoovaks tegevuseks kohustustest vabastamise menetluse mõistes ning lõppkokkuvõttes mängija kaotab rohkem kui võidab, nagu ilmestab ka arvelduskontoväljavõtete analüüs. Haldur on 19.02.2024 saatnud kohtule arvestuse, et alates pankroti väljakuulutamisest 2021 juunist kuni 2023 detsembrini oleks arvestades võlgniku töötasu ja lubatavaid mahaarvamisi pidanud võlausaldajatele jaotamisele kuuluma kokku 3808,04 eurot. Seega oleks võlausaldajatele tehtud väljamakseid samas suurusjärgus kui võlgnik hasartmängudega maha mängis (so 3988 eurot). Võlgnik aga ei ole võlausaldajatele midagi maksnud, vastupidist pole väitnud ega tõendanud ka võlgnik ise ega võlausaldajad. Haldur on tõendanud (18.05.2022 ja 12.09.2023 e-kiri, mis on lisatud 19.02.2024 menetlusdokumendile), et ta on pankrotimenetluse ajal korduvalt juhtinud võlgniku tähelepanu asjaolule, et sissetulekust tuleb tasuda võlausaldajatele ning kohustuste täitmisest pankrotimenetluse ajal sõltub võlgniku kohustustest algatamise menetlus. Võlgnik oma käitumist parandanud ei ole. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Nimetatud säte eeldab seega võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (vt Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 10). Pankrotimenetluse eesmärk on PankrS § 2 esimene lause järgi eelkõige võimalikult suures ulatuses võlausaldajate nõuete rahuldamine, st võlausaldajate varaliste huvide kaitse (vt Riigikohtu 3. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-17, p 12). Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast

parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta (vt Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11). Kohtu hinnangul ei vasta võlgniku käitumine eeltoodule ega ole kooskõlas PankrS §-s 2 sätestatud eesmärgiga. Kohus leiab, et hasartmängude mängimine on vara raiskamine. Kohtu hinnangul tuleb võlgniku eelpool nimetatud vara raiskamist ja võlausaldajate ees kohustuste täitmata jätmist pidada võlausaldajate huvide kahjustamiseks raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et ei esine muid asjaolusid, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtu hinnangul ei kuulu rahuldamisele võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuivõrd esinevad PankrS § 171 lg 2 p 4 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistavad asjaolud: võlgnik on raisanud rahalisi vahendeid, millega on takistanud raske hooletuse tõttu võlausaldajate nõuete rahuldamist ning kahjustanud võlausaldajate huve. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Maire Armi võlgniku pankrotihalduri kohustustest. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel sama seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Haldur palub määrata töötasuks 616 eurot, millele lisandub käibemaks summas 123,20 eurot, kokku 739,20 eurot. Halduri töömaht pankrotiasja läbiviimisel tavapäraste menetlustoimingute tegemisel moodustab 7,0 tundi (sealhulgas valmistumine võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks koos ettekande koostamise ja koosoleku läbiviimisega;

nõudeavaldustega tutvumine ja ning sellega seonduvate dokumentide koostamine; võlausaldajate nimekirja koostamine ja selle kohtule kinnitamiseks esitamine; võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimine menetluse lõpetamise küsimuses ja menetluse raugemiseks avalduse koostamine jne.), arvestuses sisalduvad kõik halduri kulud. Halduri tunnitasu suurus on 88 eurot. Võlgnik ei ole pankrotihalduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasuks 739,20 eurot koos käibemaksuga. Töötasu alammäär on 2023. aastal 725 eurot ja 2024. aastal 820 eurot. Haldur palub hüvitada pankrotihalduri tasu summas 476,40 eurot (sh käibemaks 79,40 eurot) riigivahenditest. Nimetatud summa ei ole vastuolus TsMS § 183 lg 2 regulatsiooniga, mistõttu tuleb see hüvitada riigi vahenditest. Ülejäänud pankrotihalduri tasu 262,80 eurot (739,20 - 476,40) tuleb jätta võlgniku kanda.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.