Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
03. aprill 2024.a, Tallinn
Hagihind
1363,63 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
2-23-122905 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi R. K. vastu 10.12.2021 järelmaksulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 807,88 euro, intressi 135,70 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, viivise 184,95 euro ja täiendava viivise saamiseks
nende Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235, asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, 13521 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Cärolin Markus (OÜ Julianuse Õigusbüroo, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: R. K. (isikukood xxxx, faktiline elukoht teadmata)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista R. K. (K.) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks 10.12.2021 järelmaksulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus 807,88 eurot.
3.Välja mõista R. K. (K.) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 807,88 eurolt, alates 03.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud 59% ulatuses kostja R. K. kanda ja 41% ulatuses hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kanda.
Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 389,40 eurot. Välja mõista R. K. (K.) menetluskulu summas 389,40 eurot TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks.
6.Välja mõista R. K. (K.) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (389,40 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused
1.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 25.10.2023 määruse punktis 2 (dtl 98). Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
2.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi nõue
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 10.12.2021 järelmaksulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 807,88 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule 10.01.2022 – 10.06.2027. Kostjalt ei ole hagejale ühtegi laekumist toimunud. Hageja saatis 08.10.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.10.2022 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.10.2022 lepingu üles. Kostjal on intressi võlgnevus alates 7. osamaksest 10.07.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud
10.osamakseni s.o 10.10.2022, kokku summas 135,7 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 807,88 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.10.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 4.10.2023 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,15%
kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 3.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 184,95 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulu kogusummas 40 eurot. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Seega on hageja tõendanud, et on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta). Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast.
5.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtu tuvastatud asjaolud, kohtuotsuse lihtsustatud kirjeldav osa ning põhjendused
6.Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud: 7.1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja vahel oli sõlmitud 10.12.2021 järelmaksuleping nr xxxx, mille alusel on kostja saanud kaupu maksumusega 807,88 eurot (dtl 34-37) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 25% aastas ja krediidi kulukuse määr 40,58% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. 7.2.Lepingu nr xxxx sõlmimise ajal (10.12.2021) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 56,04% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel. 7.3.Kostja kohustus krediiti tagastama igakuiste laenumaksetega perioodil 10.01.2022 – 10.06.2027. Kostja saadud krediidi tagasimakseid teostanud ei ole. 7.4.08.10.2022 on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal edastatud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 22.10.2022 võlgnevuse tasumiseks (dtl 40). Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 23.10.2022 lepingu üles (dtl 41). 7.5.Hageja on edastanud kostjale võlateatised ja hagihoiatused (dtl 45-50).
8.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline
(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 05.10.2023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 59-63).
8.1.Hageja 24.10.2023 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Pole mingit kindlust, et kostjale väljastatud laen oleks vastanud tema finantsolukorrale. Krediidiandja on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi või kahjulikke majanduslikke tagajärgi.
8.2.Hageja selgituse (dtl 27, 71) kohaselt on hageja põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Seega on hageja enda hinnangul tõendanud, et on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta). Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi ja igakuise makse väiksest summast.
8.3.Kohus leiab, et laenuandja jättis aga kontrollimata kostja tegelike igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Kohtu ette toodust ei ole võimalik järeldada, et kuidas on hageja jõudnud seisukohale, et kostja suuteline tasuma igakuiselt endale võetud kohustusi laenumaksete näol. Andmeid selle kohta, et laenuandja oleks teinud täiendava kontrolli isiku maksevõime osas ning küsima viimase pangakonto väljavõtet, kohtule esitatud ei ole. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Laenuandja selgitustest nähtub, et laenuotsust tehes tuginetigi kostja „ausõnale“ nii tulude kui kulude osas (dtl 95). Samas on laenuandja tuvastanud, et taotlemisel oli kostjal kaks varasemat lõpetatud maksehäiret. Juba see oleks pidanud viitama, et kostja puhul oleks vajalik läbi viia täiendav maksejõulisuse kontroll, kuna laenuandjal olid olemas andmed selle kohta, et kostja on jäänud varasemalt vähemalt kahe laenu teenindamisega hädasse.
8.4.Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.
8.5.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär alates laenu väljastamisest 10.12.2021 kuni 23.10.2022 oli null. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2).
10.VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (haldustasu, sissenõudmiskulu ja lepingus sätestatud viivise nõudes) rahuldamata. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks.
11.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hagiavaldus osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 807,88 eurot.
12.Lisaks leiab kohus, et põhjendatud on alates kohtuotsuse tegemisest mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 807,88 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni (TsMS § 367). Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
13.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1363,63 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
14.1.Hagis toodud tsiviilasja hind oli 1363,63 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui nõue oleks sellisena esitatud) oleks 807,88 eurot ehk hagi rahuldati ~59%.
14.2.Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 59% ulatuses kostja kanda ja 41% ulatuses hageja kanda.
15.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja esindajakulu summas 507 eurot. Kostja hageja menetluskulule vastu ei ole vaielnud.
16.1.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 59% summas 165,20 eurot.
16.2.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei
ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot.
16.3.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 3 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 360 eurot (3 x 120 eurot), millisest kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 212,40 eurot (360 eurot x 59%).
16.4.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele ning kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 11,80 eurot (20 eurot x 59%).
17.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 389,40 eurot, millest riigilõiv 165,20 eurot, esindajakulu summas 212,40 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 11,80 eurot.
18.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
19.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
20.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 12.01.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku, eposti ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.