4.Välja mõista Tallinn, Kiili tn 11 korteriühistult menetluskulu 747 eurot M. G. kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Tallinn, Kiili tn 11 korteriühistul tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Avaldaja esitatud väited ja nõue
1.Avaldaja on Xxxx asuva korteriomandi omanik. 09.06.2022 toimus korteriomanike üldkoosolek. Üldkoosolek otsustas mh kohustada avaldajat tasuma kogu võlgnevus seoses avaldaja rõdu kohal katuse vahetamisega koos kogunenud intressidega hiljemalt 01.08.2022 ning võlgnevuse tasumata jätmise korral saata selle kohta dokumendid inkassofirmale. Avaldaja leiab, et temale teistest erineva kohustuse peale panemine seoses rõdukatuse vahetamisega ei ole põhjendatud ning nimetatud tööd oli puudutatud isik kohustatud teostama ühistu vahenditest vastavalt 28.06.2021 üldkoosolekul on vastu võetud otsusele. 09.06.2022 üldkoosoleku kokku kutsumise korda rikuti oluliselt, kuivõrd vaidlustatavat otsust päevakorras ei olnud, otsus võeti vastu päevakorrapunkti „muud küsimused“ raames. Avaldaja palub tuvastada Tallinn, Kiili 11 korteriühistu 09.06.2022 üldkoosoleku otsuse nr 6 (so kohustada korter xxxx omanikku M. G.’it tasuma kogu summa koos intressidega hiljemalt 01.08.2000 ja võlgnevuse tasumata jätmise korral saata selle kohta dokumendid inkassofirmale), tühisus või alternatiivselt tunnistada see kehtetuks. Puudutatud isiku seisukohad
2.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. 09.06.2022 üldkoosolek oli kordusüldkoosolek, mis kutsuti kokku, kuna 06.05.2022 üldkoosolekule piisavalt korteriühistu liikmeid ei ilmunud. Muude küsimuste punkti arutelu ajal andis juhatuse esimees ülevaate probleemist korteriga nr xxxx. Üldkoosoleku osalenud korteriomanikud nõudsid täiendava küsimuse arutamist ning selle lisamist protokolli koos teiste päevakorrapunktidega. Vastav otsus võeti vastu ühehäälselt. Üldkoosolek arutas antud küsimust ning tegi vastava otsuse. Otsus puudutas korter xxxx poolt soovitud lisatöid, mille eest korteriomanik oli lubanud tasuda ise. Otsuse olemasolu korteriühistu nõudeõigust avaldaja vastu ei mõjuta, otsuse eesmärk oli üksnes informatiivne. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et avaldaja on korteri asukohaga Xxxx omanik (kinnistusraamatu väljavõte dtl 9-10). 09.06.2022 toimus Kiili 11 korteriomanike üldkoosolek (protokoll dtl 17-18). Avaldaja on esitanud nõude päevakorrapunktis 6 vastu võetud otsuse vaidlustamiseks.
4.KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 29 lg 2 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
5.KrtS § 29 lg 1 järgi kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
6.KrtS § 20 lg 1 II lause kohaselt korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–5
ja lõikes 2, §-des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut.
7.Puudutatud isiku põhikirja p 5.7 järgi üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb kirjalikult ette teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist; kutses peab olema näidatud koosoleku koht, aeg ja päevakord. Kohtule on esitatud kutse 09.06.2022 üldkoosolekule (dtl 79), millel on märgitud järgmine päevakord: 1. juhatuse aruanne 2021.a. majandustegevusest; 2. revisjonikomisjoni aruanne; 3. 2021.a. bilansi kinnitamine; 4. maj. tegevuse plaani ja tööde kinnitamine 2022. aastaks; 5. uue juhatuse valimine; 6. muud küsimused. Nähtuvalt 09.06.2022 üldkoosoleku protokollist (dtl 17-18) võeti päevakorrapunktis 6 vastu järgmise sisuga otsus: „kohustada korteri xxxx omanikku M. G. tasuma kogu summa koos kogunenud intressidega hiljemalt 01.08.2022. Võlgnevuse tasumata jätmise korral saata selle kohta dokumendid inkassofirmale.“ Riigikohus on selgitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras ning selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (3-2-1-181-12, p 14). Kohus leiab, et päevakorrapunkt „muud küsimused“ on sedavõrd üldsõnaline, et sellest ei ole võimalik mõistlikult aru saada, et otsustada soovitaks mistahes küsimusi, punkt näib puudutavat koosolekul tõusetatavate küsimuste arutamist ilma otsust vastu võtmata.
8.MTÜS § 201 lg 5 järgi küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Nähtuvalt protokollist osales koosolekul 27 häält, kortereid on kokku 72 (registreerimisleht dtl 82-83). Kuivõrd osales alla poole liikmetest ei olnud päevakorra täiendamist võimalik otsustada. Punktis 6 kajastatud otsus on seega vastu võetud küsimuses, mida päevakorras ei olnud, vastavas osas on üldkoosoleku kokku kutsumise korda rikutud. Kohtu hinnangul on tegemist olulise rikkumisega, sest see mõjutas korteriühistu liikmete võimalust informeeritult otsustada koosolekul osalemise vajalikkuse üle. Nõustuda võib, et üldkoosoleku otsuse olemasolu iseenesest korteriühistu nõudeõigust selle vastuses avaldusele kirjeldatud asjaoludel ei mõjuta, kuid olukorras, kus otsus siiski vastu võetud on, on seda võimalik ka seaduses sätestatud korras ja alustel vaidlustada.
9.Kohus rahuldab avalduse ja tuvastab 09.06.2022 üldkoosoleku päevakorrapunktis 6 vastu võetud otsuse tühisuse.
10.Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda. Menetluskulud
11.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seoses avalduse rahuldamisega jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kui menetluse põhjustaja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
13.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis avaldajal menetluskulu 846 eurot, sh 50 eurot riigilõivule ja 796 eurot lepingulisele esindajale. Kohus tuvastab kohtute infosüsteemist, et avalduse esitamiselt on riigilõiv 50 eurot tasutud.
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga: - avalduse koostamine koos seonduvate toimingutega 5 h; - 08.03.2024 menetlusdokumendi koostamine 2 h; - 18.03.2024 menetlusdokumendi koostamine 0,5 h; - menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 h.
15.Kohus leiab, et märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu puudub alus pidada ilmselt ülemääraseks. Avaldaja märkis, et õigusteenust osutati kuni 28.02.2024 tunnihinnaga 80 eurot ja alates 01.03.2024 tunnihinnaga 99 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Vastavad tasud kohtu hinnangul keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ei ületa. Kulu lepingulisele esindajale kokku on 697 eurot ((5x80)+(3x99)) ja avaldajale hüvitamisele kuuluv menetluskulu koos riigilõivuga kokku 747 eurot, mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele avaldaja kasuks välja puudutatud isikult.
16.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et puudutatud isikul tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.