Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-4190
Kohtuasi
X hagi Y vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ja Y vastuhagi X vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.06.2023 kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Suido Västra
menetluskulude
Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15.06.2023 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Y (kostja) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ning kostja vastuhagi hageja vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohus rahuldas 21.11.2022 otsusega hagi, jättis vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.01.2023 määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda ning märkis, et kostjal apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Harju Maakohtu 21.11.2022 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2023 määrus jõustusid 27.03.2023, kui Riigikohus jättis kostja määruskaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
3.Hageja esitas 07.11.2023 menetluskulude nimekirja, milles palus määrata kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt välja menetluskulud 2200 eurot koos käibemaksuga. Hageja selgituste kohaselt tasus ta hagiavalduselt riigilõivu 200 eurot ja talle osutati õigusteenust 20 tundi hinnaga 100 eurot tunnis (sisaldub käibemaks). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega ole saanud muul viisil tasutud käibemaksu riigieelarvest tagasi. Hageja palus märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Kostja ei esitanud hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid. Maakohtu määrus
5.Maakohus rahuldas 15.06.2023 määrusega hageja taotluse osaliselt ja määras kindlaks ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud 1859,99 eurot ja viivise.
6.Maakohus leidis, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot on põhjendatud kulu. Hageja menetluskulusid õigusabile pidas maakohus osaliselt ülemääraseks. Juristist lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot koos käibemaksuga pidas maakohus mõistlikuks. Maakohtu hinnangul ei pidanud 07.06.2021 seisukoha koostamiseks mõistlikult võttes kuluma rohkem kui 1 tund, vähendades menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 1 tunni võrra. Mõistlik aeg 09.06.2022 hagitäienduse koostamiseks ja kohtupraktikaga tutvumiseks oli põhjendatud ajakulu 1 tund 30 minutit, vähendades menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 1 tunni 30 minuti võrra. Maakohus pidas põhjendatud ajakuluks kostja 06.07.2022 vastusega tutvumisele 30 minutit, vähendades menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 30 minuti võrra. Põhjendatud ajakuluks 17.10.2022 ja 28.10.2022 kohtuistungitel osalemiseks saab pidada ainult istungite kestuse aega vastavalt 1 tund 14 minutit ja 52 minutit mistõttu vähendas maakohus märgitud ajakulu seda ületavas osas. Ülejäänud toimingud olid maakohtu hinnangul põhjendatud. Kohtu hinnangul vastas tööaeg hageja esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning oli seeläbi põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt oli hageja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise aeg maakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik 16 tunni 36 minuti ulatuses ja seega põhjendatud ja vajalik kulu õigusabile 1659,99 eurot koos käibemaksuga.
2-21-4190 Määruskaebus
7.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja menetluskulude taotluse enam kui 1011 euro ulatuses, ja teha uue määruse, millega määrata kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1011 ulatuses.
8.Maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud. Hageja menetluskulud on ülepaisutatud. Hageja poolt õigusabile kulutatud maht tööde lõikes ei ole tõendatud ega põhjendatud. Arvestades vaidluse sisu ja olemust, on ilmselge, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ei ole põhjendatud ega kooskõlas Riigikohtu senise praktikaga.
9.Kujunenud kohtupraktika kohaselt peaks asja materjalidega (s.h istungiks ettevalmistamine) ja kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, infovahetusele kliendiga ning temaga nõupidamistele, kliendiga seisukohtade kooskõlastamisele, dokumentide ja kohtupraktika uurimisele, õigusliku positsiooni loomisele vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Kohtuasja menetlemine ja asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega.
10.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1-leheküljelise menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Lähtudes asjaolust, et tegemist ei olnud keskmisest keerukama menetlusega, tuleb ühe lehekülje koostamise kohta arvestada 40 minutit.
11.Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulusid tuleb vähendada täiendavalt 848,99 euro võrra. Hageja õigusabikulud on kostja hinnangul põhjendatud mahus 8,11 tundi järgmiselt: − hagiavalduse koostamine ja tõendite kogumine – 1 tund (hagi sisuline osa on 1,5 lk); − vastuse koostamine kostja vastuhagile – 1 tund (dokumendi sisuline osa on 1,5 lk); − hageja 07.06.2021 seisukoha koostamine – 0,5 tundi; − hageja esindamine 23.05.2022 kohtuistungil – 1,5 tundi; − 09.06.2022 hagi täienduse koostamine, tutvumine kohtupraktikaga – 0,5 tundi (tegemist on varem koostatud menetlusdokumendi teksti kopeerimisega ja seaduse tsiteerimisega); − kostja 06.07.2022 vastusega tutvumine – 0,33 tundi; − 22.08.2022 hageja seisukoha koostamine – 0,22 tundi (seisukoha sisuline osa on 1/3 lk); − 18.10.2022 hageja tõendite kogumine ja esitamine – 0,3 tundi (tõendi maht on 1 lk ning seisukoht on 1/5 lk); − hageja esindamine 17.10.2022 kohtuistungil – 1,18 tundi; − hageja esindamine 28.10.2022 kohtuistungil – 0,83 tundi; − 07.11.2022 hageja kohtukõne kirjalike teeside koostamine – 0,75 tundi (seisukoha sisuline osa on 1 lk); − hagejalt asjaolude väljaselgitamine menetluse käigus ja nõupidamised hagejaga – ei kuulu hüvitamisele, kuna hüvitatavad on vaid need kulud, mis on vahetult seotud menetlusdokumendi koostamisega.
2-21-4190 Menetluse edasine käik
12.Hageja palus jätta määruskaebuse menetlusse võtmata, kuna kostja ei esitanud tähtaegselt määruskaebust ega lepingulise esindaja haridust tõendavat dokumenti. Alternatiivselt palub hageja jätta määruskaebus rahuldamata.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
15.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult võtnud määruskaebuse menetlusse, vaatamata sellele, et kostja ei lisanud 03.07.2023 kaaskirjale määruskaebuse faili ja tegi seda alles pärast maakohtu poolt 04.12.2023 määrusega määruskaebuse käiguta jätmist. Samuti ei põhjenda määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumist asjaolu, et kostja lepinguline esindaja ei olnud asja materjalide juurde esitanud enda haridust tõendavat dokumenti. Ringkonnakohtu nõudel 21.03.2024 esitas kostja lepinguline esindaja enda haridust tõendava dokumendi.
16.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohus mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitise 1859,99 eurot ja viivise. Kostja vaidlustab hageja menetluskulud osas, milles need mõisteti võlgnikult välja 1011 eurot ületavas osas ja seega palub väljamõistetavaid kulusid vähendada 848,99 euro võrra. Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus saab kontrollida maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud.
17.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).
18.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses ja
2-21-4190 mõistnud välja vaid põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu. Menetluskulud määras praeguses asjas kindlaks kohtukoosseis, kes asja sisuliselt lahendas, omades täielikku ülevaadet menetlustoimingute ja –dokumentide mahust ja asja keerukusest. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda ning vastuseks määruskaebusele selgitab järgmist.
19.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus rikkus määruse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on riigilõiv ja määruses märgitud ulatuses õigusabikulu. Maakohus tõi põhjendustes esile need menetlustoimingud, mille puhul pidas menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu mõnevõrra ülemääraseks. Põhjendamiskohustuse oluliseks rikkumiseks ei saa pidada seda, et maakohus luges ülejäänud toimingute ajakulu põhjendatuks neid eraldi esile toomata. Kõrvutades menetluskulude nimekirjades märgitud toiminguid tsiviilasja toimikuga, nõustub ringkonnakohus, et kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus, et ajakulu peaks olema väiksem. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohtu poolt kindlaksmääratud hageja menetluskulusid tuleb täiendavalt vähendada vähemalt 848,99 euro võrra.
20.Kostja viitab määruskaebuses hageja menetlusdokumendi koostamiseks vajaliku ajakulu põhjendamisel, et 1-leheküljelise dokumendi koostamiseks piisab 40 minutist kuni 1 tunnist. Ringkonnakohtu arvates ei ole õige põhimõte, et kirjalike menetlusdokumentide ajakulu hindamisel on põhjendatud lähtuda üksnes dokumendi lehekülgede arvust. Ajakulu hindamisel on lisaks mahule oluline kriteerium ka dokumendi sisu. Lehekülgede arvu põhist ajakulu arvestuse reeglit ei toeta seadus ega kohtupraktika ning hinnang menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja põhjendatusele dokumentide lehekülgede arvust lähtudes ei kujuta endast menetluskulu põhjendatuse ja vajalikkuse sisulist kontrolli.
21.Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hagiavalduse koostamise ja tõendite kogumise ajakulu saab pidada vajalikuks hageja märgitud 4 tunni asemel üksnes 1 tunni ulatuses, kuna sisulise teksti osa on 1,5 lk. Hagiavalduse koostamine eeldab ka vaidluse asjaoludega tutvumist ja tõendite kogumist, mistõttu on 4 tundi põhjendatud ja vajalik ajakulu.
22.Kostja vastuhagile vastuse koostamiseks 2 tundi on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu ning selle vähendamine põhjendusega, et sisulise teksti osa on 1,5 lk ei ole õige. Vastuse koostamiseks tuli vastuhagiga tutvuda ja ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hageja märgitud ajakulu tunni võrra vähendada.
23.Maakohus vähendas hageja 07.06.2021 seisukoha koostamise ajakulu kahelt tunnilt ühele tunnile. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja arvamus, et seda ajakulu tuleks täiendavalt 30 minuti võrra vähendada. Kostja ei ole oma seisukohta määruskaebuses ka põhjendanud.
24.Maakohus vähendas hageja 09.06.2022 hagi täienduse koostamise ja kohtupraktikaga tutvumise ajakulu kolmelt tunnilt 1,5 tunnile. Kostja seisukoht, et ajakulu tuleb täiendavalt vähendada 1 tunni võrra, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu, et tegemist on varem koostatud menetlusdokumendi teksti kopeerimisega ja seaduse tsiteerimisega. Hageja 09.06.2022 menetlusdokumendist nähtub, et lepinguline esindaja on kohtupraktikat uurinud. Ei
2-21-4190 saa kostjaga nõustuda, et hagi täienduse ettevalmistamise ja menetlusdokumendi koostamise ajakulu on põhjendatud üksnes 30 minuti ulatuses.
25.Maakohus vähendas kostja 06.07.2022 vastusega tutvumise ajakulu 30 minuti võrra, s.o ühelt tunnilt poolele tunnile. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja arvamus, et seda ajakulu tuleks täiendavalt vähendada 0,33 tunnile. Kostja ei ole oma seisukohta määruskaebuses ka põhjendanud.
26.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja 22.08.2022 seisukoha koostamise ajakulu (30 minutit) tuleb vähendada 0,28 tunni võrra 0,22 tunnini, kuna menetlusdokumendi sisuline osa on 1/3 lk. Hageja esitas 22.08.2022 seisukoha kostja 06.07.2022 seisukohas esitatud väidete kohta. Seega pidi hageja lepinguline esindaja 22.08.2022 menetlusdokumendi koostamiseks tutvuma kostja seisukohaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 30 minutit selleks ülepaisutatud ajakulu.
27.Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hageja 18.10.2022 tõendite kogumine ja esitamine on põhjendatud ja vajalik 1 tunni asemel 0,33 tundi, kuna tõendi maht on 1 lk ning menetlusdokument on 1/5 lk. Ringkonnakohus möönab, et mida suurem hulk tõendeid, seda ajakulukam, kuid antud juhul ei saa tõendite kogumise ajakulu mõõta üksnes tõendite hulga ja keerukusega.
28.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja lepingulise esindaja kulu kohtuistungitel osalemisel tuleb vähendada. Asja materjalidest nähtuvalt 17.10.2022 kohtuistung algas 11.00 ja lõppes 12.27 (salvestusaeg 1 tund 14 minutit) ning 28.10.2022 kohtuistung algas 14.00 ja lõppes 15.01 (salvestusaeg 51 minutit 31 sekundit). Hageja menetluskulude nimekirja märgitud esindamise ajakulu 17.10.2022 ja 28.10.2022 kohtuistungitel vähendas maakohus vastavalt istungite kestusele ja luges põhjendatud ajakuluks vastavalt 1 tund 14 minutit (s.o 1,23 tundi) ja 52 minutit (s.o 0,86 tundi). Täiendav ajakulu kärpimine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks on kostja hinnangul vajalik vähendada hageja esindamise aega kohtuistungitel vastavalt 1,18 tunnile (s.o 1 tund 11 minutit) ja 0,83 tunnile (s.o 50 minutit), s.o mõned minutit vähem kui istungid kestsid. Kostja ei ole seda ka määruskaebuses põhjendanud.
29.Hageja 07.11.2022 menetlusdokumendi koostamise ajakulu vähendamist 1 tunnilt 0,75 tunnile on kostja põhjendanud menetlusdokumendi sisulise osa mahuga. Ringkonnakohus leiab, et menetlusosaline võib kohtule esitada kohtuvaidluse kokkuvõtvad kirjalikud seisukohad ja hageja lepingulise esindaja ajakulu on kokkuvõtliku seisukoha koostamisel olnud mõistlik ning selle vähendamiseks 15 minuti võrra ei ole alust.
30.Hageja on palunud hüvitada ajakulu, mis lepingulisel esindajal kulus menetluse käigus hagejalt asjaolude väljaselgitamiseks ja nõupidamiseks hagejaga. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tegemist on täielikult põhjendamatu menetluskuluga ja hüvitamisele kuuluvad vaid need kulud, mis on vahetult seotud menetlusdokumendi koostamisega. Menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil. Kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses on TsMS § 175 lg 1 järgi vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku, konkreetseid menetlustoiminguid jne. Kogu menetluse kestel 1,5 tundi kliendiga suhtlust ei ole ülemäärane.
2-21-4190
31.Maakohus hindas nõuetekohaselt ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud.
32.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks.
33.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
34.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.