Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 28.03.2024, Tallinn 2-23-142085 PLACET GROUP OÜ hagi M D, OÜ Express Ration vastu võla nõudes 13 117,83 eurot Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910; registrijärgne aadress F. R. Kreutzwaldi tn 4, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti); Hageja lepinguline esindaja: Eerika Erlach (e-post: [email protected]); Kostja I: OÜ Express Ration (registrikood 12632538; registrijärgne aadress: Paekaare tn 56, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, 13613, Harju maakond, Eesti); Kostja II: M D (isikukood xxx; aadress: xxx; e-post: xxx). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista solidaarselt kostjatelt OÜ Express Ration ja M D hageja PLACET GROUP OÜ kasuks põhivõlgnevus 6500 eurot, intressid 346,83 eurot, leppetrahv 325 eurot, sissenõudmiskulud 70 eurot ning seisuga 29.12.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 1131 eurot.
3.Välja mõista solidaarselt kostjatelt OÜ Express Ration ja M D hageja PLACET GROUP OÜ kasuks viivis määraga 0,2% päevas põhinõude (6500 eurot) tasumata osalt alates 30.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivis kokku koos käesoleva kohtu otsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud viivisega mitte enam kui 6 500 eurot.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 4.2 Välja mõista solidaarselt kostjatelt OÜ Express Ration ja M D hageja PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulud summas 1080 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1080 eurot) tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-23-142085 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-post [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.PLACET GROUP OÜ esitas 29.12.2024 hagi M D, OÜ Express Ration vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 13.07.2023. a PLACET GROUP OÜ (hageja) ja OÜ Express Ration (kostja I) laenulepingu nr XXX (lisa 1, laenuleping) (leping). Sõlmitud lepingu tagatiseks sõlmis kostja II hagejaga käenduslepingu nr XXX (lisa 1, käendusleping) (käendusleping). Lepingu alusel anti kostja I kasutusse laenusumma 6 500 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 325 eurot (lisa 1, laenuleping).
2.Kooskõlas lepingu p-ga 2.1. kohustus kostja I tagastama laenusumma ja tasuma intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule selles ettenähtud tähtaegadel ja suuruses. Makse peab sama sätte kohaselt olema laekunud hagejale hiljemalt maksegraafikus sätestatud kuupäevaks. Lepinguga kokkulepitud intressimääraks on 23,88 % aastas. Käenduslepingu p 2 kohaselt vastutab kostja II, kostja I ja hageja vahel sõlmitud lepingust ja kõigist lepingu tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kostja I kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt kostjaga I. Käenduslepingu p 3 kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 13 000 eurot. Lepingule lisatud laenusumma ja intresside tasumise graafiku (lisa 1, laenuleping) kohaselt kohustus kostja I tagastama saadud laenu 37 osamaksena.
3.Kostja I ei ole käesoleva ajani asunud lepingu täitma, millest tulenevalt on hageja edastanud kostjatele korduvaid võlateatisi. Võlateatiste edastamisega kaasnes sissenõudmiskulu vastavalt hageja kinnitatud hinnakirjale summas 35 eurot. 29.12.2023.a. seisuga on tasumata kokku 2 võlateatise eest 70 eurot (lisa 2-3). Vastavalt lepingu p-le 8.4. on laenuandjal õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu vastavalt laenuandja hinnakirjale, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta. Laenusaaja on sama sätte kohaselt kohustatud hüvitama laenuandjale kõik võla sissenõudmisega seotud kulud.
4.Lisaks eeltoodule hoiatas hageja kostjaid 11.09.2023. a leppetrahvi hoiatusega (lisa 4), et kooskõlas lepingu p-ga 8.7. on hagejal õigus osamakse tasumisega viivitamisel enam kui 45 päeva nõuda leppetrahvi 5 % ulatuses tagastamata laenu põhiosalt. Kostjad ei likvideerinud tekkinud võlgnevust ainsagi võlateatise alusel, millest tulenevalt edastas hageja kostjatele 26.09.2023. a leppetrahvi nõude ning ülesütlemise teatise (lisa 5), andes täiendava tähtaja võlgnevuse ja leppetrahvi tasumiseks hiljemalt 03.10.2023. a, hoiatades, et võlgnevuse ja leppetrahvi tasumata jätmisel ütleb hageja edastatud tahteavaldusega lepingu üles 04.10.2023. a. Kostjad ei likvideerinud tekkinud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, millest tulenevalt ütles hageja sõlmitud lepingu üles 04.10.2023. a.
5.Hagejapoolse lepingu ülesütlemisega on lepingust tulenevad kohustused muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. 29.12.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõue on arvestatud kooskõlas lepinguga alljärgnevalt: 1) tagastamata laenusumma 6 500 eurot = saadud laen 6 500,00 eurot; 2) tasumata intressid 346,83 eurot = augustikuu intressimakse summas 120,73 eurot, septembrikuu intressimakse summas 130,89 eurot intressid ülesütlemiseni 95,21 eurot, so
2-23-142085 oktoobrikuu intressimakse 124,19 eurot/30 päeva * 23 päeva; 3) tasumata sissenõudmiskulud 70 eurot = 17.08.2023. a edastatud tasulise meeldetuletuse edastamisega seotud sissenõudmiskulu summas 35 eurot ja 19.09.2023. a edastatud tasulise meeldetuletuse edastamisega seotud sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot; 4) leppetrahv summas 325 eurot, so 5 % tagastamata laenusummast = 5 % * 6 500,00 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjate võlgnevus kokku 7 241,83 eurot, sh 6 500 eurot tagastamata laenusumma, 346,83 eurot tasumata intressid, 70 eurot tasumata sissenõudmiskulud ning 325 eurot tasumata leppetrahv.
6.Kuivõrd kostjad ei ole omapoolset kohustust täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lg 1 p 6 nõuda võlgnikult viivist. Hagiavalduse esitamise seisuga 29.12.2023. a on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 1 131,00 eurot. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostjad on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Hageja nõuab kostjalt II viivist, mis on arvestatud kostja I kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kooskõlas VÕS § 65 lg-ga 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku tasumist kõigilt võlgnikelt ühiselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt. Kuivõrd kostjad ei ole enda lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning kostjad ei ole ka korduvate täiendavate tähtaegade jooksul võlgnevust likvideerinud, nõuab hageja võlgnevuse tasumist kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt. TsMS § 367 alusel taotleb hageja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 6 500,00 eurot.
7.Kokkuvõttes taotleb hageja mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 6 500,00 eurot, seisuga 29.12.2023. a sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 1131,00 eurot (põhinõudelt 6 500,00 eurot), tasumata intressid summas 346,83 eurot, tasumata leppetrahv 325,00 eurot, tasumata sissenõudmiskulud 70,00 eurot ja edaspidi nõuda kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt viiviseid alates 30.12.2023. a põhinõude 6 500,00 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni arvestusega 0,2% päevas, kuid mitte enam kui 6 500,00 eurot. Hageja palub jätta tsiviilasjas kantud menetluskulud solidaarselt kostja I ja kostja II kanda; mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja hageja kasuks tasutud riigilõiv summas 910,00 eurot ning õigusabikulud summas 170,00 eurot.
8.29.02.2024 menetlusdokumendis ei pea hageja kostja II vastuväiteid põhjendatuks. Hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde ja palub rahuldada esitatud hagiavaldus täies ulatuses. Vastuseks kostja II 13.02.2024. a vastusele, soovib hageja juhtida kohtu ja kostja II tähelepanu alljärgnevatele asjaoludele.
9.Vastavalt käenduslepingu (hagiavalduse lisa 1) p-le 12 käenduslepingu allkirjastamisega kinnitab käendaja, et on esitanud laenuandjale enda finantsolukorra kohta õiget informatsiooni; on saanud laenuandjalt lepingu sõlmimise eelselt piisavaid selgitusi lepingu oluliste tingimuste ja käenduslepingu sõlmimisega kaasnevate ohtude kohta; omab täielikku ülevaadet käendatavatest kohustustest ja sellest tulenevalt on talle käen-datava kohustuse suurus mõistetav ja selge; mõistab täielikult käenduslepinguga võetava kohustuse olemust, st ta on teadlik, et käendab käesolevaga nimetatud laenulepingust olemasolevaid kui ka tulevikus tekkivaid laenusaaja kohutusi laenuandja ees. Vastavalt käenduslepingu (hagiavalduse lisa 1) p-le 4 täidab käendaja laenulepingust ja selle lisadest tulenevad laenusaaja kohustused, mille eest ta on käesoleva lepinguga vastutuse võtnud, laenuandjale juhul, kui laenusaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt. Käendaja on kohustatud täitma laenusaaja kohustused laenuandjale 2 nädala jooksul peale laenuandjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamist. Kõik kirjas esitatud nõuded on käendajale siduvad. Juhul kui käendaja ei täida nimetatud kohustusi eelpoolnimetatud tähtaja jooksul, on laenuandjal õigus nõuda kogu tasumisele kuuluv summa sisse kohtumenetluse korras.
2-23-142085
10.Hageja soovib rõhutada, et käesoleval juhul oli laenuleping nr XXX sõlmitud OÜ ́ga Express Ration, s.o juriidilise isikuga, millest tulenevalt on leping sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses. Kostja II, kes on OÜ Express Ration ainuosanik ja juhatuse liige (Lisa 1), on sõlminud lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr XXX. Hageja nõuab kostjalt I ja kostjalt II lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. Hageja märgib, et Riigikohus on majandus- ja kutsetegevuses sõlmitavat käenduslepingu olemust selgitanud enda varasemas lahendis, leides, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu osanikust või aktsionärist juhatuse liikmel.
KOSTJATE VASTUVÄITED
11.Kostja II esitas 13.02.2024 kohtule vastuse, mille kohaselt ta arvab, et kohtul on alust jätta hagi läbi vaatamata ning kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid. Kostja II kinnitas, et tema kui omanik ja juhatuse liige allkirjastas taotluse, kuna ettevõttel oli vaja lisa ressurssi. Kostja leiab, et PLACET GROUP OÜ ei teinud piisavalt taustauuringut ning sissetuleku kontrolli, et olla kindel, et M D on ka võimeline tasuma vastavat käendust.
12.Samuti väidab hageja, et maksimaalne M D vastutus on 13 000 eurot aga sisse nõuda soovib sellegi poolest üle 13 117,83 eurot. 24.10.2023 Placet Group OÜ pakkus maksekäsu kiirmenetluses ebamõistliku tingimusi, kus ei oleks võimalik neid täita (lisa 1 maksegraafiku ettepanek), kuna igal inimesel on lisaks püsivad kulud, mida peab täitma. Ettevõtte eeldab, et käendajal on vaba raha 1000 eurot igakuiselt olemas. Kostja kui eraisik ei võta vastu vastavaid tingimusi. Kostjal ei ole võimalus igakuiselt 1000 eurot tasuda Placet Group OÜ-le ning kostja II palub kohtult abi lõpetada Placet Group OÜ-ga eraisiku lepingu ning nõuda täissumma välja Express Ration OÜ-lt. Kostja arvates menetluskulud tuleb mitte jaotada, vaid iga pool kannab ise.
13.22.03.2024 e-kirjas märkis kostja, et ta ei taha ettevõtte võlga maksta, kuid on nõus seda tegema 50-100 € kuus. Suuremaid summasi mul kostjal võimalik välja käia.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lõikest 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et on võtnud kõik poolte esitatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde. Väär on kostja arusaam, justkui oleks kohtul alus jätta hagi läbi vaatamata. Aluseid hagi läbi vaatamata jätmiseks ei esine ja kostjad ei ole ühtegi sellist väidetavat alust ka esile toonud.
15.Vaidlus puudub ja kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et hageja ja kostja I sõlmisid 13.07.2023 laenulepingu nr XXX ning sõlmitud laenu lepingu tagatiseks sõlmis kostja II hagejaga 13.07.2023 käenduslepingu nr XXX (dtl 32-43). Laenulepingu alusel anti kostja I kasutusse laenusumma 6 500 eurot ning laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 325 eurot. Kostjad laenu kättesaamist ei vaidlusta.
16.Laenulepingu kohaselt pidi kostja I maksma hagejale laenu tagasi koos intressiga vastavalt maksegraafikule (dtl 42). Kostja I ei asunud laenulepingut täitma, millest tulenevalt edastas hageja kostjatele korduvaid võlateatisi. Võlateatiste edastamisega kaasnes hagi kohaselt sissenõudmiskulu vastavalt hageja kinnitatud hinnakirjale summas 35 eurot ning 29.12.2023
2-23-142085 seisuga on tasumata kokku 2 võlateatise eest 70 eurot (dtl 31, dtl 44-55). Vastavalt lepingu p-le
8.4.on laenuandjal õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu vastavalt laenuandja hinnakirjale, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta.
17.Lisaks eeltoodule hoiatas hageja kostjaid 11.09.2023 leppetrahvi hoiatusega, et kooskõlas lepingu p-ga 8.7. on hagejal õigus tagasimakse tasumisega viivitamisel enam kui 45 päeva nõuda leppetrahvi 5 % ulatuses tagastamata laenu põhiosalt (dtl 56-57). Kostjad ei likvideerinud tekkinud võlgnevust, mistõttu edastas hageja kostjatele 26.09.2023 leppetrahvi nõude ning ülesütlemise teatise, andes täiendava tähtaja võlgnevuse ja leppetrahvi tasumiseks hiljemalt 03.10.2023 koos hoiatusega, et võlgnevuse ja leppetrahvi tasumata jätmisel loeb hageja laenulepingu ülesöelduks 04.10.2023 (dtl 59-59). Hageja viitas, et kooskõlas laenulepingu p-ga 7.2.3. on võlausaldajal õigus leping erakorraliselt üles öelda mh juhul, kui juriidilisest isikust laenusaaja on viivitanud leppetrahvi tasumisega enam kui 7 päeva. Kostjad ei likvideerinud tekkinud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, millest tulenevalt ütles hageja sõlmitud lepingu üles 04.10.2023.
18.Kostjad ei vaidlusta kostja I poolset laenulepingu rikkumist ega laenulepingu erakorralist ülesütlemist hageja poolt. Samuti ei seadnud kostjad kahtluse alla hageja nõude arvestuslikku poolt, kostjad sh ei esitanud kostjad vastuväiteid võlgnevuse arvestusele.
19.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 on sätestatud, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuivõrd hageja on kostjaga I sõlmitud laenulepingu nr XXX erakorraliselt üles öelnud, on hageja nõue kostja I vastu laenu tagastamiseks muutunud sissenõutavaks. Samuti on muutunud sissenõutavaks hageja nõue laenulepingu järgse intressi (kuni ülesütlemiseni), leppetrahvi ja sissenõudmiskulude saamiseks. Nõude aluseks on VÕS § 108, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
20.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 1 regulatsioon ei ole imperatiivne, mistõttu võivad pooled kokku leppida seaduslikust viivisemäärast kõrgemas viivisemääras. Käesoleval juhul on hageja ja kostja I 13.07.2023 laenulepingu nr XXX p-s 8.1.2. kokku leppinud viivise määras 0,2 % nõuetekohaselt tasumata summalt päevas (dtl 39). Riigikohus on oma 13.05.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-17536 p-s 17 sarnases olukorras märkinud, et kostja rakendatav viivisemäär (0,25% päevas) ei ole nii kõrge, et seda võiks pidada krediidisaaja majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühiseks (vt ka nt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48−49). Kohus leiab, et ka praegusel juhul ei ole alust pidada laenulepingus kokkulepitud viivisemäära tühiseks. Kostjad on ise oma kohustuste mittetäitmisega tekitanud olukorra, kus hageja oli sunnitud laenulepingu erakorraliselt üles ütlema. Seetõttu on õigustatud ka viivisenõue kui hageja lepingust ja seadusest tulenev õiguskaitsevahed, mida hageja ei saanuks nõuda, kui kostjad oleksid tasunud lepingujärgseid makseid vastavalt kokku lepitud maksegraafikule.
21.Käenduslepinguga kohustub käendaja VÕS § 142 järgi kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest,
2-23-142085 samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kostja II kui käendaja vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine VÕS § 145 lg 1 mõttes eeldab, et hageja ja kostja II vahel on kehtiv käendusleping, hagejal eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma (vt ka Riigikohtu tsiviilasja nr 32-1-119-16 p 14).
22.Kohus loeb hageja dokumentaalsete tõendite järgi tuvastatuks, et kostja II sõlmis hagejaga 13.07.2023 käenduslepingu nr XXX laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks (dtl 32-43). Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et hageja on kostjaga I sõlmitud laenulepingu nr XXX erakorraliselt üles öelnud, siis muutusid sellega sissenõutavaks ka hageja nõuded kostja II vastu tulenevalt käenduslepingust. Käenduslepingu p 4 kohaselt kohustus käendaja täitma laenulepingust ja selle lisadest tulenevad laenusaaja kohustused laenuandjale, kui laenusaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt (dtl 32). Kuna kostja I ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud, siis on täitmata kohustuste eest solidaarselt vastutav ka kostja II.
23.Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 13 000 eurot (dtl 32). Ekslik on kostja II arusaam, nagu nõuaks hageja temalt kohustuse täitmist suuremas summas kui 13 000 eurot. Riigikohtu 12.03.2013 otsuses nr 3-2-1-8-13 p-s 12 on selgitatud, et VÕS § 142 lg 1, § 145 lg-d 1 ja 2 kehtestavad käendaja vastutuse ja selle ulatuse põhivõlgniku kohustuse täitmise ehk käendatava kohustuse täitmise eest. Eeltoodu ei piira aga käendaja vastutust temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest. Käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 15). Kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest. Kohus märgib, et käesolevas asjas kohtuotsuse tegemise seisuga ei ületa hageja nõuded kokku 13 000 eurot. Käendajal on endal võimalik viivise suurenemist vältida hageja nõude täitmise teel.
24.Kohtule pole esitatud asjaolusid, mis viitaks käenduslepingu vastuolule heade kommetega. Asjakohane ei ole kostja II etteheide, justkui ei oleks hageja teinud piisavalt taustauuringut ning sissetuleku kontrolli, et olla kindel, et M D on võimeline käendust tasuma. Riigikohtu 31.01.2028 otsuses tsiviilasjas nr 2‐14‐21710 p-s 48 on selgitatud, et käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Samuti ei kehti käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma. Samuti on hageja põhjendatult märkinud, et kostja II on kostja I OÜ Express Ration ainuosanik ja juhatuse liige (dtl 99-100) ning laenuleping oli sõlmitud majandusja kutsetegevuses. Riigikohtu 05.11.2008 otsuses nr 3-2-1-89-08 p-s 11 on selgitatud, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu omanikust juhatuse liikmel. Kostjad käesolevas asjas nimetatud eeldust ümber lükanud ei ole. Vastupidi, kostjad on kinnitanud, et „laen oli seotud ettevõttega“ (dtl 78-79) ning et kostja II kinnitas, et „Mina kui omanik ja juhatuse liige allkirjastasin taotluse kuna ettevõttel oli vaja lisa ressurssi“ (dtl 81-82).
25.TsMS § 436 lg 2 on sätestatud, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Samas ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud
2-23-142085 olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17). Kostjad pole esitanud mistahes tõendeid, millest nähtuks, et hageja nõuded kostjate vastu oleksid põhjendamatud. Kostja II väide, et ta ei taha enda ettevõtte võlga maksta, on asjakohatu olukorras, kus kostjal II on hageja ees kehtiv käenduskohustus.
26.Kohtu hinnangul on hageja võlgnevuse kujunemist piisavat selgitanud ning esitanud selle kohta ka vastava võlaarvestuse (26-27). Samuti on hageja esitanud oma nõuet kinnitavad tõendid (dtl 30-59). Kuna antud juhul ei ole kostjad oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjatelt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Leppetrahvi nõudeõiguse annab VÕS § 158 lg 1, mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 103 lg 1 alusel tuleb eeldada, et kostjate poolne kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Kostjad pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostjate või kolmanda isiku poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude rahuldamata jätta.
27.Eelnevalt kohtu poolt tuvastatud asjaolusid arvestades kuulub hagiavaldus täies ulatuses rahuldamisele. Kohus mõistab välja solidaarselt kostjatelt OÜ Express Ration ja M D hageja PLACET GROUP OÜ kasuks põhivõlgnevuse 6500 eurot, intressid 346,83 eurot, leppetrahv 325 eurot, sissenõudmiskulud 70 eurot ning seisuga 29.12.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 1131 eurot. Samuti nõuab kohus välja solidaarselt kostjatelt OÜ Express Ration ja M D hageja PLACET GROUP OÜ kasuks viivise määraga 0,2% päevas põhinõude (6500 eurot) tasumata osalt alates 30.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivis kokku koos käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud viivisega mitte enam kui 6500 eurot. TsMS § 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus tegi otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.
29.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas 18.01.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 670 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 240 eurot. Samuti on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisega kantud õigusabikulud summas 150 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulud summas 20 eurot. Hageja palub jätta tsiviilasjas kantud menetluskulud solidaarselt kostja I ja kostja II kanda; mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja hageja kasuks tasutud riigilõiv summas 910 eurot ning õigusabikulud summas
2-23-142085 170 eurot. Hageja kinnitas, et Placet Group OÜ kui laenuandja ei saa laenu sissenõudmisega seotud kuludelt käibemaksu kooskõlas käibemaksuseadusega tagasi arvestada, millest tulenevalt taotleb hageja menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostjad ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
30.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 910 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu hagimenetluses summas 150 eurot (koos käibemaksuga) tervikuna vajalik ja põhjendatud. Hageja on esitanud TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnituse. Kokku on hageja menetluskulud seega põhjendatud summas 1080 eurot (910 + 20 + 150) 1 052,80 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 052,80 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 1 052,80 eurot tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.Kuna menetluskulud jäävad kostjate kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostjate menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude tekkimisele pole kostjad ka tuginenud.
32.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.