Võlaõigus › Võõrandamislepingud

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Elisa Eesti AS esitas 22.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Xilt 462,55 euro saamiseks. Kohus koostas 23.10.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 23.10.2025 aadressil xxx. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. 18.11.2025 määrusega andis Pärnu Maakohus tsiviilasja üle menetlemiseks Harju Maakohtule. 24.11.2025 esitas Elisa Eesti AS (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse. 25.11.2025 kirjaga jättis kohus hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 02.12.2025. 25.11.2025 kõrvaldas hageja puudused. 15.12.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagiavaldusele kirjalikult vastamiseks 15 päeva määruse kättetoimetamisest. Nõuded kostja hagivastusele olid 15.12.2025 määruses selgelt märgitud. 15.12.2025 saatis kohus kostjale tema poolt kohtumenetluses avaldatud elektronpostiaadressile tsiviilasja toimiku 15.12.2025 seisuga PDF-formaadis. Kohus palus kostjal kinnitada kohtumaterjalide kättesaamist 15.12.2025 päeva jooksul. Kohus selgitas, et kui kostja kohtumaterjalide kättesaamist ei kinnita 15.12.2025 päeva jooksul, siis loeb kohus need kostjale kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 2 alusel 3 tööpäeva jooksul alates nende saatmise päevast, s.o alates 19.12.2025. 15.12.2025 esitas kostja kohtule menetlusdokumendi, milles esinesid ulatuslikud sisu- ja vormipuudused.

2

19.12.2025 kirjaga jättis kohus kostja hagivastuse käiguta ja määras kostjale osundatud puuduste kõrvaldamiseks (nõuetekohase hagivastuse esitamiseks) tähtaja kuni 02.01.2026. Kohus selgitas kostjale, et kostjal tuleb oma vastuses esitada seisukoht TsMS § 394 lg-tes 2 ja 3 toodud küsimustele ning märkida TsMS § 338 lg 1 p-ides 1-7 sätestatud andmed. Juhindudes TsMS § 336 lg-st 1 tuli kostjal kohtule esitatavad menetlusdokumendid digitaalselt allkirjastada ja TsMS § 32 lg 1 koosmõjus TsMS § 33 lg 1 kohaselt eesti keelde tõlkida. Kohus hoiatas kostjat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus kostja vastuse hagile TsMS § 340 1 lg 3 alusel tähelepanuta. Sellisel juhul loetakse, et kostja ei ole hagiavaldusele õigeaegselt vastanud. 19.12.2025 edastas kohus kostjale vormikohased riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise blanketid e-kirja manusega ning selgitas, et kohtunõude täitmise tähtaeg on jätkuvalt 02.01.2026. Kostja kohtule nõuetekohast hagivastust hagile ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Puuduste õigeaegselt kõrvaldamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud eeldused hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega on täidetud. Eeltoodut ei väära hagiavalduse resolutsioonis ekslikult märgitud hageja nimi Aktiva Finance Group OÜ, kuivõrd hagiavalduse päisest (menetlusosalised) ja hagiavalduse põhjendustest on selgelt arusaadav, et õigeks hagejaks on Elisa Eesti AS. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-ist 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse riigilõivu 140 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulude 20 euro ja õigusabikulu 338 euro väljamõistmiseks. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista vastavalt hagi hinnale 140 euro ulatuses. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488 1 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Hageja on lisaks riigilõivule palunud välja mõista kostjalt 20eurose maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu vastavalt TsMS §ile 4842. Kohus märgib, et eelviidatud TsMS §-is 4842 sätestatud menetluskulu mõistetakse välja, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis kohus eelviidatud 20-

3

eurost menetluskulu kostjalt välja ei mõista. Arvestades, et käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist keskmisest lihtsama keerukusega võlanõudega ning vastava hagi koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas, siis TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 240 eurot (2 h x 120 eurot/h). Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 118 euro (498 – 380) (õigusabi) ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Saaliste Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.