Mittetulundusühing Motospordiklubi Nord hagi MTÜ Eesti Veemoto Liit vastu MTÜ Eesti Veemoto Liit juhatuse 10.11.2021.a koosoleku päevakorrapunktis 1 tehtud otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Hageja lepinguline esindaja: Viljar Subka Hageja nõustaja: A. O. Kostja: MTÜ 80088173)
Eesti
Veemoto
Liit
(registrikood
Kostja esindaja: H. P. Menetluse liik
Istung 14.02.2024
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks MTÜ Eesti Veemoto Liit juhatuse 10.11.2021 koosoleku päevakorrapunktis 1 tehtud otsus Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord väljaarvamise kohta Mittetulundusühingust Eesti Veemoto Liit.
Rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3 030,40 eurot. Kohustada kostjat tasuma menetluskulud hageja arvelduskontole nr XXX XXX AS-s.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 030,40 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
Hageja esitas kohtule järgneva nõude: Tunnistada kehtetuks MTÜ Eesti Veemoto Liidu juhatuse 10.11.2021 koosoleku päevakorrapunktis 1 tehtud otsus Mittetulundusühingu Motospordiklubi Nord väljaarvamise kohta Mittetulundusühingust Eesti Veemoto Liit.
Hagi kohaselt on hageja 2007. aastal asutatud ja Viljandis tegutsev spordiklubi, mis tegeleb noorte veemootorispordi huviliste treenimisega. Hageja on alates asutamisest kostja (edaspidi ka EVL) liige. EVL omakorda on oma tegevusvaldkonnas Eesti Vabariigi ainuesindaja Rahvusvahelises Veemotospordi Liidus (U.I.M).
EVL kui Eesti Olümpiakomitee liige on spordialaliiduks, kelle kaudu on vastava spordiala harrastajaid koondavatel liikmesklubidel võimalik oma tegevuse rahastamiseks saada riiklikke sporditoetusi. Üheks selliseks riiklikuks toetuseks on kultuuriministri 27.12.2012 määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 12) § 3 lg 2 alusel makstav spordialaliidu noortespordi toetus (edaspidi Noortespordi toetus). EVL väljastab ka võistlejalitsentse, mis annavad õiguse osaleda U.I.M. või selle alamorganisatsioonide ning muudel EVL-i poolt heaks kiidetud võistlustel.
Seega on EVL-i liikmesusel Eestis veemootorispordiga tegeleva spordiklubi jaoks keskne tähendus, kuna üksnes EVL-i liikmesuse kaudu on spordiklubil ligipääs võimalusele osaleda nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel veemoto võistlustel, aga samuti vajalikele sportimistingimustele ning tegevuseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks olulistele toetustele.
Hageja tegeleb (noorte) sportlaste arendamise ja tippspordiga. Aastate jooksul on toodud Eestisse üle kolmekümne tiitlivõistluste medaleid, nende hulgas kaks maailmameistrivõistluste kulda. Varasemalt on klubi korraldanud Viljandi linnas mitmeid Maailma- ja Euroopa meistrivõistluseid. Tegutsetakse toetajate ja lapsevanemate abiga. Treeningud ning enamus väljasõidud on spordiklubi kuludena, et võimaldada ka
2 (9)
vähemkindlustatud noortele sportimise võimalust neid huvitaval alal. Hageja on loonud tingimused ja võimalused nendele lastele, kelle peredel ei ole võimalik toetada nende huviharidust.
09.12.2019 toimus EVL juhatuse koosolek, kus EVL juhatus otsustas hageja välja arvata EVL liikmete hulgast väidetavalt EVL-ile ja veemootorispordile mainekahju tekitamise tõttu.
18.12.2019 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi tunnistada kehtetuks EVL juhatuse 09.12.2019 koosoleku päevakorrapunktis 1 tehtud otsus arvata hageja välja EVL liikmete hulgast. Hageja taotles Harju Maakohtult ka hagi tagamist, mille 19.12.2019 Harju Maakohus määrusega tsiviilasjas nr XXX rahuldas. Harju Maakohus keelas EVL juhatuse 09.12.2019 koosoleku päevakorrapunktis 1 vastuvõetud otsuse (millega hageja arvati välja EVL liikmete hulgast) täitmise kuni kohtumenetluse lõppemiseni tsiviilasjas.
29.07.2020 sõlmisid EVL ja hageja noorte toetuse kasutamise lepingu nr 8.2020, mille alusel EVL eraldas hagejale noortespordi toetuse summas 2 381,00 eurot. Lepingu p 2.2 kohaselt tuli noortespordi toetust kasutada spordialaliidu juhatuse otsusel järgmiselt:
2.2.1.30% toetusest kasutada nende noorte kuni 21 aastaste veemootorisportlaste toetamiseks, kes hooajal 2019 tõid spordiklubile tulemuspunkte noortespordi toetuse saamiseks. 2.2.2. 30% toetusest kasutada nende noorte kuni 21 aastaste veemootorisportlaste UIM-i tiitlivõistlustele lähetamiseks, kes hooajal 2019 tõid spordiklubile tulemuspunkte noortespordi toetuse saamiseks. 2.2.3. 40% toetusest kasutada uute kuni 21 aastaste noorsportlaste spordialale kaasamiseks, neile vajalike tingimuste loomiseks ja tiitlivõistlustel osalemiseks.
20.11.2020 Harju Maakohus tsiviilasjas nr XXX tegi otsuse, millega rahuldas hageja hagi EVL vastu ja tunnistas kehtetuks EVL juhatuse 09.12.2019 koosoleku päevakorrapunktis 1 tehtud otsus arvata hageja välja EVL liikmete hulgast. Samuti jättis Harju Maakohus menetluskulud EVL kanda.
10.04.11.2020 EVL edastas e-kirjaga hagejale noorte toetuse kasutamise aruande vormi ja palus esitada 30.11.2020 noorte toetuse kasutamise aruande EVL-ile koos kuludokumentidega. EVL poolt edastatud aruande täitmiseks ei ole EVL-i poolt koolitusi korraldatud ja EVL-il puudub ka juhend kuidas edastatud aruannet täita.
11.30.11.2020 edastas hageja EVL-ile noortetoetuse kasutamise aruande kuludokumentidega (noorte toetuse kasutamise lepingu nr 8.2020 juurde).
koos
12.21.12.2020 esitas EVL Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu otsusele 20.11.2020 tsiviilasjas nr XXX, millega kohus rahuldas hageja hagi EVL vastu ja tunnistas kehtetuks EVL juhatuse 09.12.2019 koosoleku päevakorrapunktis 1 tehtud otsuse arvata hageja välja EVL liikmete hulgast.
13.29.12.2020 EVL esitas Eesti Olümpiakomiteele (edaspidi ka EOK) noortespordi toetuse 2020 aruande. EVL poolt EOK-le esitatud aruandest nähtub, et EOK poolt EVL-ile makstud noortespordi toetusest on summas 2 381 eurot väljamakstud hagejale
14.20.01.2021 edastas EVL juhatuse liige A. K. hagejale e-kirjaga teavituse, milles palus täiendada esitatud noortespordi toetuse aruannet ja teavitas, et ootab parandatud korrektset aruannet 5 tööpäeva jooksul.
15.26.01.2021 esitas hageja e-kirjaga EVL-ile vastuse 20.01.2021 teavitusele.
3 (9)
16.01.02.2021 edastas EVL juhatuse liige A. K. hagejale e-kirja, milles tänab lisaandmete esitamise eest ja ühtlasi palub aruannet täiendada ning vastust oodatakse 3 tööpäeva jooksul.
17.03.02.2021 esitas hageja e-kirjaga EVL-ile vastuse 01.02.2021 aruande lisaandmete esitamise osas.
18.15.03.2021 edastas EVL-i juhatuse liige A. K. hagejale e-kirjaga teavituse lepingu rikkumisest ja otsuse toetuse tagasinõudest. Teavitusest nähtub, et EVL juhatus on leidnud, et hageja on rikkunud järgmisi lepingu punkte: 2.2 Noortespordi toetuse kasutamine; 3. Toetuse kontroll ja aruandlus. Samuti nähtub teavitusest, et EVL juhatus leiab, et aruanne on puudulik ning tuginedes lepingu punktidele 3.6 ja 4.1.4 nõuab toetuse tagasi summas 736,60 eurot. Toetus kohustati tagastama 10 päeva jooksul, s.o hiljemalt 25.03.2021.
19.26.03.2021 edastas EVL-i juhatuse liige A. K. hagejale e-kirjaga meeldetuletuse, et 25.03.2021 seisuga möödus juhatuse otsusega määratud 2020. aasta noortespordi toetuse tagasimakse tähtaeg. Samuti teatatakse, et EVL ei anna välja toetusi liikmetele, kellel on aktiivne rahaline võlgnevus või aruande võlgnevus alaliidu ees.
20.26.03.2021 edastas hageja EVL-ile e-kirja küsimusega, kas esitatud dokumendid pole aruande kõlbulikud. 26.03.2021 saatis EVL-i juhatuse liige A. K. hagejale e-kirja, milles teavitab, et hagejal on olnud võimalus esitada dokumente kolmel korral – 31.11.2020, 27.01.2021 ja 04.02.2021. Neist parandatud aruannet on olnud võimalus esitada 27.01.2021 ja 04.02.2021. Te ei suutnud teile antud tähtajaks kõrvaldada aruandest puudusi ning esitada abikõlbulike dokumente. EVL juhatus tegi 15.03.2021 otsuse lepingu nr 8.2020 lõpetamisest ja toetuse osalisest tagasinõudest.
21.28.04.2021 hageja esindaja AiWil Õigusbüroo OÜ esitas EVL-ile teabenõude, millega palus EVL-il esitada EVL revisjonikomisjoni aruanne, milles on kajastatud Mittetulundusühing Motospordiklubi Nord poolt noortespordi toetuse lepingu nr.8.2020 täitmisega seoses esitatud aruande puudused ning EVL-i 15.03.2021 otsus, millega otsustati lõpetada EVL-i ja hageja vahel 31.07.2020 allkirjastatud noortespordi toetuse leping nr.8.2020 ja nõuda tagasi osa toetust summas 736,60 eurot.
22.10.05.2021 edastas EVL e-kirjaga hageja esindaja AiWil Õigusbüroo OÜ poolt 28.04.2021 teabenõudes küsitud dokumendid: lepingu 8.2020 aruande hinnang EVL-i revisjonikomisjoni poolt, millel aga puudub dokumendi koostamise kuupäev, dokumendi koostaja andmed ja allkiri, mis kinnitab selles dokumendis esitatud andmete õigsust; elektroonilises keskkonnas Zoom 09.03.2021 toimunud EVL juhatuse koosoleku protokoll (vt lisa 16), millest nähtub, et päevakorra punktis 1 „Motospordiklubi Nord 2020 aasta noortespordi toetuse aruande esitamise puudused ja toetuse osaline tagasinõue“ on EVL juhatus teinud otsuse: EVL juhatus leiab, et aruanne on puudulik ning tuginedes lepingu 8.2020 punktile 3.6 ja 4.1.4 nõuab toetuse tagasi osaliselt summas 736,60 eurot. Peasekretäril koostada tagasinõue ja edastada hagejale.
23.26.05.2021 tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr XXX kohtuotsuse, millega jättis EVL apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu otsusele 20.11.2020 tsiviilasjas nr XXX rahuldamata ja apellatsioonimenetluskulud EVL-i kanda. Tänaseks on Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus jõustunud.
24.01.11.2021 edastas EVL hagejale e-kirja, milles tuletab meelde kohustust toetus osaliselt tagastada. EVL palub tasuda võlgnevuse hiljemalt 07.11.2021.
4 (9)
25.10.11.2021 toimus elektroonilises keskkonnas Zoom EVL juhatuse koosolek, mille ainukeseks päevakorrapunktiks 1 oli hageja väljaarvamise otsustamine. EVL juhatus tegi päevakorrapunktiks 1 otsuse arvata hageja välja EVL liikmete hulgast alates 10.11.2021 EVL põhikirja punkti 3.5 alapunkti 3 alusel, sest hagejal on EVL-i ees võlgnevus summas 736,60 eurot (millele lisandub viivis 8% aastas alates 26.03.2021 kuni nõude kohase täitmiseni), mille tasumise tähtaeg oli 25.03.2021. Hageja ei ole võlgnevust tasunud ka vaatamata täiendavale meeldetuletusele ja tähtajale.
KOSTJA VASTUVÄITED
26.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
27.Kostja selgitab, et hagejal tekkis kostja ees rahaline kohustus summas 736,60 eurot kostja juhatuse 09.03.2021 otsusega, millega otsustati hagejalt noortetoetus osaliselt tagasi nõuda, sest hageja rikkus hageja ja kostja vahel 29.07.2020 sõlmitud noorte toetuse kasutamise lepingut nr 8.2020. 15.03.2021 teavitati hagejat kostja juhatuse otsusest osaliselt tagasi nõuda noortetoetus summas 736,60 eurot ning vastava kohustuse täitmiseks määrati tähtaeg 10 päeva, s.o kuni 25.03.2021. Hageja ei vaidlustanud kostja juhatuse 09.03.2021 koosoleku protokolli punktis 1 vastuvõetud otsust ega tasunud võlgnevust summas 736,60 eurot.
28.26.03.2021 teavitas kostja hagejat, et võlgnevuse tasumise tähtaeg on möödunud. 01.11.2021 saatis kostja hagejale taas kord meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks ning andis täiendava tähtaja kuni 07.11.2021.
29.Hageja võlgnevust ei tasunud, millest tulenevalt otsustas kostja juhatus oma 10.11.2021 otsusega hageja kostja liikmete hulgast välja arvata EVL põhikirja punkti 3.5 alapunkt 3 alusel.
30.Hageja väidab, et on EVL-i poolt lepinguga eraldatud summa 2 381 eurot kulutanud 100% klubi noorte sportlaste toetamiseks. Kostja ei nõustu hageja väitega, sest hageja rikkus lepingut, millest tulenevalt otsustati kostja juhatuse 09.03.2021 otsusega küsida toetus osaliselt tagasi. Kui hageja leidis, et ta lepingut ei rikkunud ning noortetoetuse osaline tagasinõudmine ei olnud õiguspärane, siis pidanuks ta vaidlustama vastava kostja juhatuse 09.03.2021 vastuvõetud otsuse. Nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise tähtaeg (3 kuud alates otsuse vastuvõtmisest) on möödas, hageja ei ole otsust vaidlustanud.
31.Ebaõige ja tõendamata on Hageja väide, et EVL-i juhatuse 09.03.2021 koosoleku päevakorrapunktis 1 tehtud otsuse aluseks olevat revisjonikomisjoni aruannet hageja noortetoetuse aruande kohta ei olnud seisuga 09.03.2021 olemas ning et see võltsiti pärast hageja esindaja 28.04.2021 teabenõuet. Revisjonikomisjon edastas aruande kostja juhatusele 08.01.2021 e-maili teel. Teiseks, kostja selgitab, et revisjonikomisjoni aruanne, millega kontrolliti noortetoetuse saajate aruandeid toetuse kasutamise kohta, on kostja sisemine dokument ning seda dokumenti ei pea edastama kostja liikmetele. Revisjonikomisjoni aruandes tuvastatud puudustest teavitati hagejat korduvalt ning paluti puudused kõrvaldada, mida hageja ei teinud.
32.Hageja mitte üksnes ei tasunud tähtaegselt (25.03.2021) võlgnevust (summas 736,60 eurot) kostja ees, vaid ei teinud seda ka pärast 26.03.2021 saadetud meeldetuletust ega 01.11.2021 saadetud meeldetuletust ja täiendavat tähtaega (07.11.2021). Hageja ei ole nimetatud võlgnevust täitnud käesoleva hetkeni. Hageja poolt noortetoetuse osaliselt tagasi maksmata jätmise tõttu saavad teised kostja liikmed vähem toetust (hageja poolt tagasimakstav summa kuuluks jaotamisele toetust saama kvalifitseerunud liikmete vahel).
5 (9)
Sellest tulenevalt ei ole ebaproportsionaalselt karm.
hageja
väljaarvamine
kostja
liikmete
hulgast
ka
KOHTU PÕHJENDUSED
33.Hageja on vaidlustanud kostja juhatuse otsuse, millega hageja arvati kostja liikmete hulgast välja. Vaidlustatud kostja juhatuse 10.11.2021 otsuses (kd I, tlk 72) on väljaarvamise põhjustena toodud järgnev. Hagejal oli kohustus esitada hiljemalt 31.11.2020 noortespordi toetuse kasutamise aruanne, mille hageja esitas korduvalt puudustega, hageja ei kõrvaldanud puudusi, rikkudes hageja ja kostja vahel 31.07.2020 sõlmitud noortespordi toetuse lepingu nr.8.2020 punkte 2.2 ja 3. Juhatus märkis otsuses, et tegi 09.03.2021 otsuse, millega otsustati hagejalt toetus osaliselt tagasi küsida summas 736,60 eurot, tuginedes lepingu punktidele 3.6 ja 4.1.4 ning tegi hagejale ka 01.11.2021 meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks, kuid hageja raha ei tagastanud. Eeltoodust tulenvalt otsustas juhatus hageja põhikirja punkti 3.5 (alapunkt 3) alusel hageja liikmete hulgast välja arvata.
34.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg-te 1 ja 7 kohaselt saab kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva juhatuse otsuse. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata põhikirjas ettenähtud korras.
35.Riigikohus on leidnud, et liikme ühingust väljaarvamise õigsuse hindamisel tuleb otsustada, kas väljaarvamine oli põhjendatud, sisuliselt õigustatud ja mõistlik (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03, p-d 29 ja 30). Samuti on Riigikohus oma 14.04.2015 otsuses nr 3-2-1-29-15 selgitanud, et mittetulundusühingu liikmed vajavad samasugust kaitset nende põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise eest nagu äriühingute osanikud, aktsionärid ja liikmed. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03, p-s 31 on selgitatud, et seadusega ei ole kohtu pädevusse antud hageja ennistamist ühistu liikmeks, küll aga juhtorganite otsuste seaduslikkuse kontrollimine otsuste kehtetuks tunnistamise või nende tühisuse tuvastamise kaudu.
36.Kostja põhikirja p 3.5.5, millele tuginedes on hageja välja arvamise otsus tehtud, sätestab, et juhatuse otsusega võib liikme EVL liikmesuse ajutiselt peatada või liikme EVL-ist välja arvata, kui ta on jätnud tähtaegselt tasumata EVL-i liikmemaksu või omab muid rahalisi võlgnevusi EVL-i ees, mille tähtaeg on möödas. Eeltoodust tulenevalt taandub vaidlus eeskätt küsimusele, kas hagejal oli kostja ees otsuse tegemise ajal rahalisi võlgnevusi, mille tähtaeg oli möödunud.
37.Kohus peab oluliseks arvestada kostja kui mittetulundusühingu sisedemokraatia ja autonoomia põhimõtetega. Riiklik sekkumine mittetulundusühingute juhtimisse ja liikmeskonna valikusse peab olema nii vähene kui võimalik, sest kohtu pädevuses ei ole sisuliselt korraldada mittetulundusühingute toimimist ja see ei saa olla ka kohtuliku kontrolli eesmärgiks. Eelnev ei tähenda aga seda, et mittetulundusühingu võiks otsustada liikmete ühingust väljaarvamise ainuüksi oma suva alusel, ilma et oleksid tõendatud väljaarvatavate isikute suhtes esitatud etteheited. Kui mittetulundusühingu liikmete vähemuste õiguste üle saaks otsustada üksnes liikmete enamuse või juhtorgani subjektiivse arvamuse alusel, oleks see vastuolus liikmete võrdse kohtlemise põhimõttega. Kohus jagab Riigikohtu 14.04.2015 otsuses nr 3-2-1-29-15 väljendatud seisukohta, mille kohaselt vajavad mittetulundusühingu liikmed samasugust kaitset nende
6 (9)
põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise eest nagu äriühingute osanikud, aktsionärid ja liikmed.
38.Kohus leiab, et kuigi EVL-i juhatuse 10.11.2021 otsuses on viidatud hageja poolsele põhikirja punkti rikkumisele, on kostja vastavad viited põhjendamata ja konkretiseerimata (vt otsus, kd I, tlk 72). EVL juhatuse 10.11.2021 koosoleku protokollist ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes on kostja juhatus hageja EVL-ist väljaarvamise asjaolud ehk hagejale etteheidetavad rikkumised tuvastanud. Protokollist nähtub väga üldsõnaline viide, mille kohaselt anti hagejale korduvalt võimalus noortetoetuse aruandes puudused kõrvaldada ning viide revisjonikomisjoni otsusele, kuid nende dokumentide sisu otsuses ei avata. Hageja vaidleb vastu, et oleks toetuse kasutamise tingimusi rikkunud ja et esitatud aruannetes oleks olnud puudusi.
39.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt hageja on minetanud õiguse toetuse tagasinõudmisele vastu vaielda, kuna ei ole toetuse tagasinõudmise otsust vaidlustanud. Esiteks on hageja 09.03.2021 protokolli punktis 1 vastuvõetud otsust kohtus vaidlustanud (tsiviilasi nr 2-21-5892 ja tsiviilasi nr 2-21-9300) ning kostja väited selle vaidlustamata jätmise kohta ei vasta tõele. Teiseks viitab kohus eelnimetatud tsiviilasjade lõpplahendites (menetlemisest keeldumine) sedastatule, kus kohus on märkinud järgnevat: „Praegusel juhul rahalise nõude maksma panemine eeldab aktiivsust kostjalt, mitte hagejalt, sest raha mille saamist soovitakse on esitatud asjaolude kohaselt hageja valduses. Kui kostja leiab, et tal puudub kohustus hagejale raha tagastamiseks, siis on kostja ainsaks võimaluseks esitada hageja vastu sooritushagi raha saamiseks.“ Kohus on seisukohal, et hagejal ei olnud kohustust toetuse tagasinõudmise otsust vaidlustada ja ta saab oma vastuväited esitada siis, kui kostja esitab tema vastu rahalise nõude või kasutab muid õiguskaitsevahendeid. Kohus tutvus tõenditena hageja noortetoetuse aruandega (kd I, tlk 27-33), EVL-i juhatuse 09.03.2021 otsusega (kd I, tlk 69) ning sellele eelnenud poolte e-kirjavahetusega (vt kd I, tlk 34-68). Antud tõendite alusel ei õnnestunud kohtul tuvastada, miks ei pidanud EVL teatud kulutusi ja arveid noortetoetuse mõttes kõlbulikuks. Kostja e-kirjad, 09.03.2021 juhatuse otsus ja selles hagejatele esitatud etteheited ning ka käesolevas kohtumenetluses esitatu on jätkuvalt ebamäärane ja konkretiseerimata. Kohtul ei ole võimalik kindlaks teha, kas ja millises ulatuses on hageja talle etteheidetavad rikkumised toime pannud (jääb mõistetamatuks, miks EVL leidis, et aruanne ei ole korrektne ja miks EVL-il on õigus osa toetust tagasi nõuda).
40.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vaidlusalune EVL-i juhatuse 10.11.2021 otsus on hagejale tehtud etteheidete osas põhjendamata. 10.11.2021 juhatuse koosoleku protokollist ei nähtu, et koosolekul oleks konkreetseid väidetavaid rikkumisi ja etteheiteid sisuliselt käsitletud ja nende kohta hageja seisukohta küsitud. Hageja EVL-ist väljaarvamise aluseks ei saa olla üksnes paljasõnalised väited EVL-i põhikirja punktide rikkumise osas.
41.Kohus saab käesolevas vaidluses hinnata, kas kostja on teinud esitatud asjaoludel proportsionaalse otsuse ja oma diskretsiooni õigesti kasutanud. Poolte esitatud tõendite alusel ei ole kohtul võimalik tuvastada hageja selliseid rikkumisi, mis saanuks õigustada tema väljaarvamist EVL-ist. Arvestades käesoleva kohtuotsuse eelnevates punktides käsitletud kostja ilmselgelt puudulikke ja konkretiseerimata etteheiteid hagejale, ei olnud kostja 10.11.2021 otsus hageja EVL-ist väljaarvamise kohta kohtu hinnangul põhjendatud. Asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada kostja poolt hagejale tehtud etteheidete põhjendatust ning EVL-i põhikirjas sätestatud välja arvamiseks nõutavate eelduste täitmist. Kohus tunnistab otsuse kehtetuks.
7 (9)
Menetluskulud
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
43.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
44.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule 14.02.2024 menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja menetluskulude suuruseks on 3 252,40 eurot.
45.Hageja palub hüvitada riigilõivu 400 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks 300 euro ulatuses (riigilõiv kohtusse pöördumise eest) ja rahuldab selle. Kohus leiab, et hagi tagamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ei kuulu hüvitamisele, kuivõrd hageja taotlused hagi tagamiseks jäid rahuldamata (TsMS § 169 lg 3).
46.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi 23,4 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu) ning esindaja kvalifikatsiooni, on kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud, v.a. istungiga soetud kulu, mida kohus vähendab ühe tunni võrra (istung kestis 1 tund, mitte 2 tundi) 2852,40 – 122 = 2 730,40.
47.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 300 eurot (riigilõiv) + 2 730,40 eurot (õigusabi kulud) = 3 030,40 eurot.
48.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
49.Hageja on palunud kindlaks määrata otsuse täitmise korra ja kohustada kostjat tasuma menetluskulud Mittetulundusühing Motospordiklubi Nord arvelduskontole nr XXX XXX AS-s. Kohus rahuldab taotluse.
50.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
8 (9)
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2025 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 28.03.2024 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muudeti ja täiendati kohtuotsuse põhjendusi.
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.