Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
27. märts 2024.a, Tallinn
Hagihind
3057,48 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
2-23-104520 OÜ Aktiva Finance Group hagi E T vastu 10.06.2022 IN PAY makselahenduse lepingust nr XXX ja 08.06.2022 Xxx järelmaksu lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 2237,89 euro, intressi 147,03 euro, lepingutasu 19 euro, kuutasu 7,50 euro, sissenõudmiskulu 90 euro, viivise 201,36 euro ja täiendava viivise saamiseks
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja A K (OÜ Julianuse Õigusbüroo, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post xxx) Kostja: E T (isikukood xxx, faktiline elukoht xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista E T’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 10.06.2022 IN PAY makselahenduse lepingust nr XXX ja 08.06.2022 Xxx järelmaksu lepingust nr XXX tulenev võlgnevus 2237,89 eurot.
3.Välja mõista E T’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 2237,89 eurolt alates 27.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud 73% ulatuses kostja E T’i kanda ja 27% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 584 eurot. Välja mõista E T’ilt menetluskulu summas 584 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
6.Välja mõista E T’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (584 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused
1.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 22.05.2023 määruse punktis 2 (dtl 158). Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
2.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi nõue
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Xxx AS ja kostja 10.06.2022.a IN PAY makselahenduse lepingu nr XXX, mille alusel sai kostja krediiti 1500 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 20% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 26,75%. Kostja kohustus tagastama Xxx AS-le krediiti vastavalt lepingus kokku lepitule igakuiselt 5. kuupäevaks. IN PAY makselahenduse lepingu nr XXX alusel väljastati kostjale krediiti summas 1487,90 eurot. Kostja sai krediidisumma 1487,90 eurot kätte. Väljavõttelt nähtuvalt on kostja kasutanud krediiti 18.06.2022.a summas 36,97 eurot, 11,88 eurot, 831,75 eurot, 291,82 eurot, 269,05 eurot ja 46,43 eurot ehk kokku summas 1487,90 eurot (36,97+11,88+831,75+291,82+269,05+46,43). AS Xxx xxx ja kostja sõlmisid 08.06.2022.a Xxx järelmaksu lepingu nr XXX, mille alusel soetas kostja kaupa maksumusega 749,99 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 11,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 23,96%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 749,99 eurot, intressimäär 11,90% aastas, krediidisumma tagastamise tähtpäev 15.06.2026, maksete tähtpäevad 15.07.2022 kuni 15.06.2026,
laenulepingu sõlmimise tasu 19,00 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0,00 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Kostja ei täitnud lepingust nr XXX ja XXX tulenevaid kohustusi tähtaegselt.
5.Xxx AS saatis 06.10.2022 kostjale lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.10.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Xxx AS saatis 06.10.2022 kostjale lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.10.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Xxx AS loovutas 28.10.2022 kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finance Group (endise nimega OÜ Aktiva Finants) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
6.Lepingus nr XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 20% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga 27.10.2022 oli kostjal tasumata intressivõlgnevus summas 93,41 eurot. Kostjal jäi tasumata intress 05.07.2022, 05.08.2022, 05.09.2022 ja 05.10.2022 maksetähtpäevadel. Lepingus nr XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 11,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 15.07.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni s.o 15.10.2022 summas 53,62 eurot (4,61+23,61+13,07+12,33=53,62). Kostja intressi tasunud ei ole.
7.Lepingus nr XXX leppisid pooled kokku lepingutasus 19 eurot, mille kostja pidi tasuma esimese osamaksega 15.07.2022. Kostja lepingutasu tasunud ei ole.
8.Lepingus nr XXX leppisid pooled kokku kuutasus 2,50 eurot, mida kostja pidi tasuma igakuiselt 5. kuupäeval. Kostjal on tasumata kuutasu, mis muutus sissenõutavaks 05.07.2022, 05.08.2022 ja 05.09.2022, s.o. kokku summas 7,50 eurot (3x2,50).
9.Hagejal on kostja vastu sissenõudmiskuludega seotud nõue kogusummas 90 eurot.
10.Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 749,99 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.10.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 05.05.2023 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 11,9% aastas kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 46,46 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 749,99 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 06.05.2023. a lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 11,9% aastas. Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1487,90 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.10.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 05.05.2023 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 20% aastas kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 154,90 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 154,90 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 1487,90 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 06.05.2023.a lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 20% aastas.
11.Kostja märkis laenutaotlusel oma sissetuleku suuruseks 1000,00 eurot. Kohustuste osas märkis kostja lepingu XXX laenutaotlusel oma kohustuste suuruseks 30,00 eurot ning lepingu nr XXX laenutaotlusel kohustuste suuruseks 0,00 eurot. Arvestades, et leping nr XXX sõlmiti varem, siis kostja märkiski hilisema lepingu sõlmimisel olemasolevaks kohustuseks varem krediidiandjaga sõlmitud lepingust tuleneva igakuise kohustuse. Enne lepingute nr XXX ja XXX sõlmimist puudusid kostjal varasemad kohustused Xxx’is. Hageja selgitab, et krediidiandja kontrollis kostja sissetuleku andmeid nii EMTA-st (IN Pay lepingu nr XXX puhul) kui ka Pensionikeskusest (järelmaksu lepingu nr XXX puhul). Andmeid küsiti ka kostjalt endalt kui ta laenutaotlused esitas. EMTA päringu vastusest nähtub, et kostja viimase kuue kuu keskmine igakuine sissetulek oli 743,20 eurot ja viimane sissetuleku kuupäev oli 31.05.2022. Päring oli teostatud lepingu nr XXX sõlmimisega samal päeval 10.06.2022. Pensionikeskusesse tehtud päringu vastusest nähtub, et kostja viimase kuue kuu keskmine sissetulek oli 725,83 eurot ning viimane sissetuleku kuupäev oli 12.05.2022. Päring oli teostatud lepingu nr XXX sõlmimisega samal päeval 08.06.2022. Järelmaksu igakuine osamakse (23,61 EUR) oli piisavalt väike võrreldes kinnitatud sissetulekuga (ca 720 EUR), et puudus vajadus täiendavaid andmeid küsida.
12.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuotsuse lihtsustatud kirjeldav osa ning põhjendused
13.Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
14.TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud:
14.1.Xxx AS ja kostja vahel oli sõlmitud 10.06.2022 IN PAY makselahenduse lepingu nr XXX, mille alusel on kostja saanud krediiti summas 1487,90 eurot (dtl 93, 101-106) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 20 % aastas ja krediidi kulukuse määr 26,75 % aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.
14.2.AS Xxx xxx ja kostja vahel oli sõlmitud 08.06.2022 Xxx järelmaksuleping nr XXX, mille alusel soetas kostja kaupa maksumusega 749,99 eurot (dtl 117-118) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 11,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 23,96% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.
14.3.Lepingu nr XXX sõlmimise ajal (10.06.2022) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 50,85% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel. Lepingu nr XXX sõlmimise ajal (08.06.2022) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 50,85% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
14.4.Xxx AS on loovutanud oma lepingutest nr XXX ja XXX tulenevad nõude hagejale 18.10.2022 ja 28.10.2022 ning on sellest kostjat teavitanud 28.10.2022 teadetes (dtl 134, 135).
14.5.Kostja võttis laenuandja poolt võimaldatud summad kasutusse. Kostja tagasimakseid teostanud ei ole.
14.6.06.10.2022 on Xxx AS edastatud kostjale lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse ning andnud täiendava tähtaja kuni 20.10.2022 võlgnevuse tasumiseks (dtl 127). Kostja nimetatule reageerinud ei ole ning Xxx AS on edastanud 27.10.2022 lepingu nr XXX ülesütlemise teatise (dtl 128). 06.10.2022 on Xxx AS edastatud kostjale lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse ning andnud täiendava tähtaja kuni 20.10.2022 võlgnevuse tasumiseks (dtl 132). Kostja nimetatule reageerinud ei ole ning Xxx AS on edastanud 27.10.2022 lepingu nr XXX ülesütlemise teatise (dtl 133).
14.7.Hageja on edastanud kostjale võlateatised ja hagihoiatused (dtl 136-153).
15.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 08.05.2023 ja 16.10.2023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 85-87, 185190).
15.1.Hageja 17.05.2023 ja 16.11.2023 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Pole mingit kindlust, et kostjale väljastatud laen oleks vastanud tema finantsolukorrale. Krediidiandja on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi või kahjulikke majanduslikke tagajärgi.
15.2.Hageja selgituse (dtl 205) kohaselt märkis kostja laenutaotluses oma sissetulekuks 1000 eurot ja kohustuste osas märkis kostja lepingu XXX laenutaotlusel oma kohustuste suuruseks 30 eurot ning lepingu nr XXX laenutaotlusel kohustuste suuruseks 0,00 eurot. Laenuandja on kontrollinud kostja sissetuleku andmeid nii EMTA-st kui ka Pensionikeskusest. EMTA päringu vastusest tuleneb, et kostja viimase kuue kuu keskmine igakuine sissetulek oli 743,20 eurot ja viimane sissetuleku päev oli 31.05.2022. Pensionikeskusesse tehtud päringu vastusest nähtub, et kostja viimase kuue kuu keskmine sissetulek oli 725,83 eurot ning viimane sissetuleku kuupäev oli 12.05.2022. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostjal ühtegi maksehäiret.
Kohus leiab, et laenuandja jättis aga kontrollimata kostja tegelike igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Vastutustundlikult käituvas krediidiandjas oleks pidanud tekitama küsimusi juba asjaolu, et miks isik väidab laenutaotluses enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot, kui see riiklike maksude arvutuste
põhjal ei ületa 750 eurot. See võib viidata, et isiku poolt laenutaotluses esitatud andmed ei vasta tõele ning on vajalik nende täiendav põhjalikum kontroll. Samuti võiks krediidiandjas küsimusi tekitada ka laenutaotluses esitatud väide, et isikul igakuised väljaminekud üldse puuduvad. Seega oleks laenuandja pidanud tegema täiendava kontrolli isiku maksevõime osas ning küsima viimase pangakonto väljavõtet.
Andmeid ega tõendeid selle kohta, et laenuandja oleks teinud täiendava kontrolli isiku maksevõime osas ning küsinud viimase pangakonto väljavõtet, kohtule esitatud ei ole. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Samuti ei nähtu ühestki tõendist, et laenuandja oleks ka tegelikult teostanud mingit analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada võetavat laenu.
15.3.Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.
15.4.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär alates laenude väljastamisest 10.06.2022 ja 08.06.2022 kuni 27.10.2022 oli null. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2).
17.VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (haldustasu, sissenõudmiskulu ja lepingus sätestatud viivise nõudes) rahuldamata. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks.
18.Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hagiavaldus osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 2237,89 eurot.
19.Lisaks leiab kohus, et põhjendatud on alates kohtuotsuse tegemisest mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 2237,89 eurolt kuni nõude täitmiseni (TsMS § 367).
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
20.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3057,48 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
21.1.Hagis toodud tsiviilasja hind oli 3057,48 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui nõue oleks sellisena esitatud) oleks 2237,89 eurot ehk hagi rahuldati ~73%.
21.2.Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 73% ulatuses kostja kanda ja 27% ulatuses hageja kanda.
22.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja esindajakulu summas 507 eurot. Kostja hageja menetluskulule vastu ei ole vaielnud.
23.1.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 73% summas 306,60 eurot.
23.2.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot.
23.3.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 3 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 360 eurot (3 x 120 eurot), millisest kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 262,80 eurot (360 eurot x 73%).
23.4.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele ning kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 14,60 eurot (20 eurot x 73%).
24.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 584 eurot, millest riigilõiv 306,60 eurot, esindajakulu summas 262,80 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 14,60 eurot.
25.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
26.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
27.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 26.08.2023, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku, e-posti ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.