2-25-18626/8 - Võlaõigus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Kohus, tutvunud toimiku materjalide ja kompromissiga, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus märgib, et kuigi kohtule esitatud kompromissi teksti põhjal on kompromissi hageja esindajana volikirja alusel sõlminud K. K., on kompromissi hageja nimel allkirjastanud hagiavalduse koos esindusõigust tõendavate dokumentidega esitanud Maria Pihl. Kohus leiab, et tegemist on ilmse eksitusega kompromissi vormistamisel ja peab võimalikuks kohtule esitatud kompromissi kinnitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus tuvastas, et poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kohtule esitatu põhjal on kostjale krediidilimiidi lepingu alusel tehtud väljamakseid kokku 3466.71 eurot. Kostja kohustus tasuma tagasimakseid igakuiselt 10. kuupäevaks vastavalt hageja edastatud arvetele. Kuna kostja jäi viivitusse 10.07.2025, 10.08.2025 ja 10.09.2025 osamaksetega, andis hageja kostjale 16.09.2025 teates täiendava tähtaja kuni 30.09.2025 (k.a) võlgnevuse tasumiseks koos lepingu ülesütlemise hoiatusega. Kostja ei tasunud võlgnevust, mille tõttu leping on üles öeldud alates 01.10.2025. Kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid kokku 1471.87 eurot, millest 531.43 eurot on arvestatud põhinõude ja 940.44 eurot intressi katteks. Kohus selgitab, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13). Kohus tuvastas, et 22.08.2024 sõlmitud krediidilimiidi lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 49,7% aastas jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära (s.o kuni kolmekordse 3 (4)

krediidi kulukuse määra; 3 x 16,65%) piiridesse. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks on hageja kontrollinud kostja taotluses esitatud andmeid (sissetulek 1939 eurot, finantskohustused 766 eurot, elamiskulud 304 eurot, ülalpeetavad puuduvad) nii pangakontode väljavõtete kui muude andmebaaside põhjal. Hageja kontrollis kostja sissetulekute netosummat ja finantskohustuste suurust ühe kuu kohta krediiditaotluse kuupäevale 22.08.2024 eelnenud nelja kuu keskmiste näitajate põhjal. Hageja tuvastas kostjal regulaarse sissetuleku, maksehäirete puudumise ning keskmise netosissetulekuna (töötasu) 1938.64 eurot, finantskohustustena (lähtudes makse selgitusest ja makse saaja konto omaniku nimest) 766 eurot, millele hageja on arvestanud täiendava 10% puhvri. Hageja võttis analüüsi aluseks taotluses märgitud elamiskulud 304 eurot, millele arvestas juurde täiendava 10% puhvri. Hageja on kostja maksevõimet analüüsinud ka kostjal rahvastikuregistrist nähtuvat laste arvu arvestades (hagejale ei ole kättesaadavad andmed, mille põhjal hinnata nende ülalpeetavaks olemist). Hageja arvutuste kohaselt jäid finantskohustuste ja hasartmängukulude osakaal kostja regulaarsest sissetulekust hageja kehtestatud reeglite piiridesse. Hageja arvutuste põhjal pidi kostjale pärast igakuiseid kohustusi ja kulutusi jääma vaba raha 308.99 (arvestades täiendavalt 152 eurot kummalegi võimalikule ülalpeetavale) kuni 643.39 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et hageja on lepingu sõlmimisel nõuetekohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning esitatud andmete ja analüüsi põhjal oli kostja lepingu sõlmimise hetkel krediidivõimeline. Kooskõlas TsMS § 431 lg-ga 1 kohus selgitab menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kohus selgitab, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis kokkulepitu põhjal jääb pool hagimenetluses tasutud riigilõivust kostja kanda, pooled kinnitasid, et kompromissi kinnitamisel muud rahalised nõuded vastaspoole vastu puuduvad. Kohus jätab kompromissi kinnitamisel ka kompromissis nimetamata muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kompromissis nimetamata ja menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja palub tagastada talle pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 490 eurot tema arveldusarvele. Kohus tagastab hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 245 eurot hageja avalduses märgitud arvelduskontole. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik