26. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-132489
Tsiviilasi / hagi ese
TF Bank AB (publ.) hagiavaldus Xi (R) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
3873,08 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
TF Bank AB (publ.) (välisriigi registrikood 556158-1041, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu, registrikood 14304235, aadress Vabaõhumuuseumi tee 1, 13521 Tallinn) Lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Kostja
X (isikukood xxx, aadress xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega osaliselt. Välja mõista X (R, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (välisriigi registrikood 5561581041) kasuks 2420 (kaks tuhat nelisada kakskümmend) eurot ja 40 (nelikümmend) senti. Välja mõista X (R, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (välisriigi registrikood 5561581041) kasuks viivis põhinõude 2204 (kaks tuhat kakssada neli) eurot ja 39 (kolmkümmend üheksa) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas ulatuses kui 38,1% (kolmkümmend kaheksa koma üks protsenti) aastas, alates 28.09.2023.a (kahekümne kaheksandast septembrist kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal) kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2078 (kaks tuhat seitsekümmend kaheksa) eurot ja 38 (kolmkümmend kaheksa) senti. Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) (välisriigi registrikood 556158-1041) hagiavaldus X (R, isikukood xxx) vastu intressi 310,83 eurot ja viivise 301,98 eurot tasumise nõuetes. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Jätta menetluskuludest 1/3 (üks kolmandik) TF Bank AB (publ.) (välisriigi registrikood 556158-1041) kanda ning 2/3 (kaks kolmandikku) X (R, isikukood xxx) kanda.
Välja mõista X (R, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (välisriigi registrikood 5561581041) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu 300 (kolmsada) eurot ja riigilõiv 303 (kolmsada kolm) eurot ja 33 (kolmkümmend kolm) senti. Välja mõista X (R, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (välisriigi registrikood 5561581041) kasuks viivis menetluskulude 603 (kuussada kolm) eurot ja 33 (kolmkümmend kolm) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 603 (kuussada kolm) eurot ja 33 (kolmkümmend kolm) senti. Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) (välisriigi registrikood 556158-1041) avaldus lepingulise esindaja kulude 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude 20 (kakskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja X (R, isikukood xxx) väljamõistmiseks. Jätta X (R, isikukood xxx) menetluskulud kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui 2 (7)
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 20 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud avaliku e-toimiku (AET) vahendusel 27.02.2024. Hagile vastamise tähtpäev oli 18.03.2024. Kostja ei ole hagile vastanud. Hageja ei ole kohtule avaldanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas kohtuotsuse, millega jätab hagiavalduse TsMS § 407 lg 6 alusel osaliselt rahuldamata.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja hageja on sõlminud 10.11.2022 järelmaksulepingu nr xxx ja 12.11.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kauba soetamiseks krediiti ostuhinna ulatuses ning kohustus krediidi tagastama osamaksetega ning tasuma intressi. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingute sõlmimise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele ning neile tuleb kohaldada seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut.
3.Krediidiandja on kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: (a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); (b) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); (c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); (d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (e) krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 18). Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et ta võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja laenutaotluses esitatud teavet sissetulekute ja väljaminekute suuruse kohta ning maksehäirete registri andmeid. Laenutaotlustest nähtuvalt on kostja avaldanud oma sissetuleku suuruseks 1670 eurot ja kohustuste suuruseks 250 eurot. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et ta on omandanud kostja arvelduskonto väljavõtte, millele laekub kostja peamine sissetulek, ning seda analüüsinud. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades ning hageja esitatud tõendeid arvestades ei ole hageja krediidiandjana piisava põhjalikkusega hinnanud, kas ja millised olid kostja 3 (7)
finantskohustused tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal ning milline on nende kohustuste täitmise mõju kostja krediidivõimelisusele. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt tema arvelduskonto, millele laekub kostja sissetulek, väljavõtet tarbijakrediidilepingute sõlmimisele eelneva ajavahemiku kohta, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema sissetulekute suuruse ja regulaarsuse ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse kohta. Krediidiandja ei ole välja selgitanud, milline on kostja regulaarsete finantskohustuste kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis (millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt intress). Eeltoodut arvestades ei saanud hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja finantskohustuste mõju tema krediidivõimelisusele, sh olemasolevate finantskohustuste suurenemise (nt intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Hageja ei ole kontrollinud, kas ja millisel viisil täidab kostja võetud finantskohustusi. Hageja ei ole kontrollinud kostja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste olemasolu või puudumist ning seda, kuidas kostja täidab seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust selle olemasolu korral. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades on hageja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p 1 sätestatud teabe omandamise kohustust ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud lepingu sõlmimise keeldu. Hageja ei ole järginud nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
4.Kohus tuvastas eelnevalt, et hagis märgitud asjaoludel rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt on kostja tahtlikult jätnud hagejale teabe esitamata või on seda võltsinud. Hagejal on tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 koormis tõendada VÕS § 4034 lg 7 lauses 4 sätestatud eeldused VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 kohaldamata jätmiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet hageja kostjalt küsis ning mille kostja jättis tahtlikult krediidiandjale esitamata. Hageja ei ole kostjalt teabe küsimise ja kostja poolt vastamata jätmise kohta tõendeid esitanud. Samuti ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet kostja võltsis ning krediidiandjale esitas. Kohus leiab seetõttu, et pooltevahelisele võlasuhtele kohaldatakse VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 sätestatut.
5.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt võimaldati kostjale 10.12.2022 lepingu alusel krediiti 719 eurot ja 12.11.2022 lepingu alusel 1485,39 eurot. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus on tuvastanud poolte vahel tarbijakrediidilepingute sõlmimise ning krediidisummade kostja kasutusse andmise. VÕS § 4034 lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt oli krediidiandjal õigus nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses intressi tasumist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. Hageja nõuab kostjalt intressi 310,83 eurot tasumist. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 12.01.2022 oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära suuruseks 0% aastas. Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub seega intressimäär 0% aastas. Eeltoodut arvestades puudus hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Kohus jätab hagiavalduse intressi 310,83 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
6.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud 4 (7)
tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja põhjendab hagi sellega, et kostja viivitas mõlemast krediidilepingust tulenevate osamaksete tegemisega, mistõttu hageja hoiatas 10.03.2023 kostjat lepingute ülesütlemisest ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Samuti põhjendab hageja hagiavaldust sellega, et ta ütles tarbijakrediidilepingud 25.03.2023 ülesütlemisavaldusega alates 25.03.2023 üles põhjendusel, et kostjal oli mõlema tarbijakrediidilepingu alusel tegemata kolm üksteisele järgnevat tagasimakset. Kohus loeb kostja poolt omaksvõetud hageja esitatud faktilised väited selle kohta, et kostja oli 25.03.2023 seisuga viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mille tasumiseks oli hageja andnud eelnevalt tähtaja. Samuti loeb kohus kostja poolt omaksvõetuks ülesütlemisavalduse kättesaamise (TsMS § 407 lg 1). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et täidetud olid tarbijakrediidilepingute ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ning hageja ja kostja vahelised tarbijakrediidilepingud on 25.03.2023 üles öeldud ning hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt krediidi kohest tagastamist. Kohus rahuldab hagiavalduse krediidisummade 719 eurot ja 1485,39 eurot tagastamise nõudes.
7.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 427,99 eurot tasumist, mis on arvestatud põhinõuetelt 719 eurot ja 1485,39 eurot ulatuses 38,1% aastas ajavahemiku 26.03.2023 kuni 27.09.2023 eest. Hageja nõuab TsMS § 367 alusel kostjalt põhinõuetelt 719 eurot ja 1485,39 eurot viivise tasumist alates 28.09.2023 ulatuses 38,1% aastas. VÕS § 408 lg 10 sätestab, et kui viivis ei ole väljendatud aasta- ja päevamäärana, on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et tarbijakrediidilepingutes sätestati viivitusintressi määr 24,15% aastas, millele vastab viivisemäär 0,0671% päevas. Aastase viivisemäära 24,15% korral on viivisemäär päevas 0,0662% (24,15:365=0,0662), mitte 0,0671%. Päevase viivisemäära 0,0671% korral on viivisemäär aastas 24,49% (0,0671x365=24,49), mitte 24,15%. Tarbijakrediidilepingutest ei nähtu, et pooled on kehtestanud viivise arvestuse aasta pikkuse kalendriaastast erinevalt. Kohus leiab seetõttu, et tarbijakrediidilepingutes on viivisemäär märgitud vastuolus VÕS § 408 lg-s 10 sätestatud vorminõuetega, sest krediidilepingu põhjal ei ole võimalik teada saada viivisemäära tegelikku suurust aastas või päevas. Seetõttu on hagejal õigus nõuda viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses. Põhinõudelt 2204,39 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku 26.03.2023 kuni 27.09.2023 eest on 126,01 eurot. Kohus rahuldab seetõttu hageja nõude viivise tasumiseks osaliselt ning mõistab kostjalt viivise 126,01 eurot ning jätab hagiavalduse rahuldamata viivise 301,98 eurot tasumise nõudes (427,99-126,01=301,98). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud kostjalt protsendina kostjalt viivise väljamõistmist rahuldatud põhinõuete summalt alates 28.09.2023 kuni põhinõuete täieliku tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 2204,39 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas ulatuses kui 38,1% aastas, alates 28.09.2023 kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2078,38 eurot (põhinõue 2204,39 eurotsissenõutavaks muutunud viivis 126,01 eurot = 2078,38 eurot). Kohus ei mõista viivist välja põhinõuet ületavas osas, sest hageja ei ole tõendanud hagejale kahju tekkimist põhinõude summat ületavas osas. Kohus arvestab sellega, et VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär on muutuv. 5 (7)
Hageja on nõudnud kostjalt viivise tasumist määraga 38,1% aastas. Kohus piirab hageja viivisenõuet selliselt, et kui VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär muutub suuremaks kui 38,1% aastas, kohaldub viivisemäär 38,1% aastas, sest vastasel juhul väljub kohus hagi lahendamisel hagis esitatud nõude piiridest (TsMS § 439).
8.VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: [---] 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid kõigi lõppenud lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 1132 lg 2 p 2 sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta. Hageja on esitanud käesolevas asjas sissenõudmiskulude 90 eurot hüvitamise nõude. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et kostjale on saadetud korduvalt meeldetuletusi mõlemast tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja on esitanud väite põhjendamiseks väljavõtted kostjale edastatud meeldetuletuskirjadest. Kohus loeb hageja meeldetuletuskirjade kostjale saatmise kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hagejal on seetõttu õigus saada 10.11.2022 tarbijakrediidilepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kuni 40 eurot ning 12.11.2022 tarbijakrediidilepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kuni 50 eurot. Hageja nõue ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 90 eurot hüvitamise nõudes.
9.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Hageja esitas nõuded, mille järgi arvutatud hagihind on 3873,08 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, mille järgi arvutatud hagihind on 2684,53 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus hagiavalduse rahuldanud 2/3 ulatuses. Kohus jätab menetluskuludest 1/3 hageja kanda ja 2/3 kostja kanda.
10.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 455 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 455 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tasu suurus 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli 3 tundi. Lisaks on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja nõuab lepingulise esindaja kulu 527 eurot hüvitamist. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, ajakulu 3 tundi. Kohus leiab, et asja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine on vältimatult vajalikud toimingud, et koostada hagiavaldus ja esitada see kohtule, et klient saaks oma nõudele kohtus õiguskaitse. Hagi koostamise ja kohtule esitamise osaks on nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine ja analüüs, tõendite kogumine. Asja vähest keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul sarnases asjas seaduse 6 (7)
nõuetele vastava hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg kuni kolm tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja lepingulise esindaja poolt hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks (sh kliendi nõustamine ja materjalidega tutvumine) kulunud 3 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Hagejale esitatud arvest nähtuvalt on kokkulepitud lepingulise esindaja tasu suuruseks 169 eurot tunnis. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 169 eurot ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 450 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 3 x tunnitasu 150 eurot = 450 eurot). Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades kindlaks hageja kohtukulud riigilõiv 303,33 eurot (2/3 455-st on 303,33) ja lepingulise esindaja kulu 300 eurot (2/3 450-st on 300). Kohus arvestab, et kui kohus oleks pidanud hageja lepingulise esindaja kulusid 507 eurot tervikuna põhjendatuks, oleks menetluskulude jaotust arvestades kohus pidanud kostjalt välja mõistma 338 eurot (2/3 507-st on 338). Kohus jätab eeltoodut arvestades kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hageja lepingulise esindaja kulud 38 eurot (338-300=38). Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist. TsMS §-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse võla tasumise tõttu TsMS § 4881 ettenähtud juhul. Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 603,33 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
11.Kostja ei ole hagile vastanud ega teinud muid menetlustoiminguid. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja tema kulusid ei nähtunud toimikust. Kohus leiab, et kostjal puuduvad menetluskulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.