Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Jätta menetluskuludest 1/3 (üks kolmandik) TF Bank AB (publ.) (välisriigi registrikood 556158-1041) kanda ning 2/3 (kaks kolmandikku) X (R, isikukood xxx) kanda.

Välja mõista X (R, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (välisriigi registrikood 5561581041) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu 300 (kolmsada) eurot ja riigilõiv 303 (kolmsada kolm) eurot ja 33 (kolmkümmend kolm) senti. Välja mõista X (R, isikukood xxx) TF Bank AB (publ.) (välisriigi registrikood 5561581041) kasuks viivis menetluskulude 603 (kuussada kolm) eurot ja 33 (kolmkümmend kolm) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 603 (kuussada kolm) eurot ja 33 (kolmkümmend kolm) senti. Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) (välisriigi registrikood 556158-1041) avaldus lepingulise esindaja kulude 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude 20 (kakskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja X (R, isikukood xxx) väljamõistmiseks. Jätta X (R, isikukood xxx) menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui 2 (7)

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa

finantskohustused tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal ning milline on nende kohustuste täitmise mõju kostja krediidivõimelisusele. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt tema arvelduskonto, millele laekub kostja sissetulek, väljavõtet tarbijakrediidilepingute sõlmimisele eelneva ajavahemiku kohta, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema sissetulekute suuruse ja regulaarsuse ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse kohta. Krediidiandja ei ole välja selgitanud, milline on kostja regulaarsete finantskohustuste kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis (millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt intress). Eeltoodut arvestades ei saanud hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja finantskohustuste mõju tema krediidivõimelisusele, sh olemasolevate finantskohustuste suurenemise (nt intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Hageja ei ole kontrollinud, kas ja millisel viisil täidab kostja võetud finantskohustusi. Hageja ei ole kontrollinud kostja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste olemasolu või puudumist ning seda, kuidas kostja täidab seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust selle olemasolu korral. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades on hageja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p 1 sätestatud teabe omandamise kohustust ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud lepingu sõlmimise keeldu. Hageja ei ole järginud nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja põhjendab hagi sellega, et kostja viivitas mõlemast krediidilepingust tulenevate osamaksete tegemisega, mistõttu hageja hoiatas 10.03.2023 kostjat lepingute ülesütlemisest ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Samuti põhjendab hageja hagiavaldust sellega, et ta ütles tarbijakrediidilepingud 25.03.2023 ülesütlemisavaldusega alates 25.03.2023 üles põhjendusel, et kostjal oli mõlema tarbijakrediidilepingu alusel tegemata kolm üksteisele järgnevat tagasimakset. Kohus loeb kostja poolt omaksvõetud hageja esitatud faktilised väited selle kohta, et kostja oli 25.03.2023 seisuga viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mille tasumiseks oli hageja andnud eelnevalt tähtaja. Samuti loeb kohus kostja poolt omaksvõetuks ülesütlemisavalduse kättesaamise (TsMS § 407 lg 1). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et täidetud olid tarbijakrediidilepingute ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ning hageja ja kostja vahelised tarbijakrediidilepingud on 25.03.2023 üles öeldud ning hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt krediidi kohest tagastamist. Kohus rahuldab hagiavalduse krediidisummade 719 eurot ja 1485,39 eurot tagastamise nõudes.

Hageja on nõudnud kostjalt viivise tasumist määraga 38,1% aastas. Kohus piirab hageja viivisenõuet selliselt, et kui VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär muutub suuremaks kui 38,1% aastas, kohaldub viivisemäär 38,1% aastas, sest vastasel juhul väljub kohus hagi lahendamisel hagis esitatud nõude piiridest (TsMS § 439).

nõuetele vastava hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg kuni kolm tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja lepingulise esindaja poolt hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks (sh kliendi nõustamine ja materjalidega tutvumine) kulunud 3 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Hagejale esitatud arvest nähtuvalt on kokkulepitud lepingulise esindaja tasu suuruseks 169 eurot tunnis. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 169 eurot ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 450 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 3 x tunnitasu 150 eurot = 450 eurot). Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades kindlaks hageja kohtukulud riigilõiv 303,33 eurot (2/3 455-st on 303,33) ja lepingulise esindaja kulu 300 eurot (2/3 450-st on 300). Kohus arvestab, et kui kohus oleks pidanud hageja lepingulise esindaja kulusid 507 eurot tervikuna põhjendatuks, oleks menetluskulude jaotust arvestades kohus pidanud kostjalt välja mõistma 338 eurot (2/3 507-st on 338). Kohus jätab eeltoodut arvestades kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hageja lepingulise esindaja kulud 38 eurot (338-300=38). Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist. TsMS §-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse võla tasumise tõttu TsMS § 4881 ettenähtud juhul. Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 603,33 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.