Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu avaldus R. B. ja K. V. vastu majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu (registrikood 80173795), lepinguline esindaja Pille Martin Puudutatud isik I: R. B. (isikukood xxxx) Puudutatud isik II: K. V. (isikukood xxxx)
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
RESOLUTSIOON
Rahuldada avaldus. Välja mõista puudutatud isikult I, R. B. (isikukood xxxx) ja puudutatud isikult II, K. V. (isikukood xxxx) solidaarselt majandamiskulude võlgnevus põhiosa summas 1534,79 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 253,26 eurot avaldaja, Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu (registrikood 80173795) kasuks. Välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks viivis põhinõude (1534,79 eurolt) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda solidaarselt. Välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt menetluskulude eest hüvitis 465 eurot avaldaja kasuks.
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
2-22-142501 mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Avaldaja on korteriühistu, puudutatud isikutele kuulub korter nr Xxxx. Avaldaja on esitanud puudutatud isikutele korteriomandiga seotud majandamiskulude ja kommunaalteenuste arveid, mida puudutatud isikud ei ole tasunud. Avalduse esitamisega on puudutatud isikute võlgnevus avaldaja ees kokku summas 1592,04 eurot, sh põhiosa 1534,79 eurot ja viivis 57,25 eurot. Avaldaja palub mõista puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja 1534,79 eurot, viivis 57,25 eurot ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.02.2023 kuni võlgnevuse tasumiseni.
2.Kohus võttis 10.05.2023 määrusega avalduse menetlusse ning määras puudutatud isikutele tähtaja seisukoha esitamiseks 14 päeva menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest arvates. Puudutatud isikute registrijärgne elukoht on Xxxx. Sellele aadressile saadetu tagastati algselt kohtule hoiutähtaja möödumisel. Samuti ei õnnestunud nimetatud aadressile dokumente kätte toimetada eelnenud maksekäsu kiirmenetluses, kuigi puudutatud isiku I ema kinnitusel puudutatud isikud seal elavat. E-posti teel saadetud dokumentide kättesaamist kumbki puudutatud isik ei kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus materjalid puudutatud isikutele 16.05.2023 kätte postkasti jätmisega. Puudutatud isikud ei ole avaldusele vastanud.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
4.Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et puudutatud isikud olid alates 19.03.2020 kuni 05.02.2024 korteriomandi asukohaga xxxx kaasomanikud. KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Puudutatud isik kohustused Liiva 3 korteriühistu liikmena on nimetatud Liiva 3 põhikirjas, mille punktides 3.2, 4.9 ja 4.11 on fikseeritud ühistu liikme kohustused mh täitma Ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning tasuda ühistus elaniku kohta arvestatud sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelike kasutajate (ühistu liige, tema perekonnaliikmed, üürnikud ja ajutised elanikud) arvule (dtl 59-60).
5.Avaldaja on esitanud puudutatud isikutele alates 01.12.2021 järgmised arved (dtl 39-57): Nr
Arve nr / kuupäev
Põhivõlg (eurot)
Makse tähtpäev
2 (5)
2-22-142501
TE03451 / 30.06.2021
105,31
31.07.2021
TE03526 / 31.07.2021
112,12
31.08.2021
TE03601 / 31.08.2021
110,78
30.09.2021
TE03676 / 30.09.2021
112,73
31.10.2021
TE03751 / 31.10.2021
147,72
30.11.2021
TE03827 / 30.11.2021
165,46
31.12.2021
TE03902 / 31.12.2021
219,08
31.01.2022
TE03977 / 31.01.2022
236,92
28.02.2022
TE04052 / 28.02.2022
209,12
31.03.2022
TE04127 / 31.03.2022
212,67
30.04.2022
TE04202 / 30.04.2022
168,53
31.05.2022
TE04277 / 31.05.2022
162,33
30.06.2022
TE04352 / 30.06.2022
121,55
31.07.2022
TE04427 / 31.07.2022
94,41
31.08.2022
TE04502 / 31.08.2022
87,47
30.09.2022
TE04577 / 30.09.2022
124,32
31.10.2022
TE04652 / 31.10.2022
188,54
30.11.2022
TE04727 / 30.11.2022
188,49
31.12.2022
TE04802 / 31.12.2022
236,15
31.01.2023
6.Nähtuvalt laekumiste kajastusest (dtl 112) on puudutatud isikud likvideerinud küll võlgnevuse oktoobris 2021 eelneva perioodi s.o juuni, juuli, augusti ja septembrikuu eest summas 440,94 eurot, kuid jätsid tasumata 2021. a oktoobrikuu arve TE03751 summas 147,72 eurot ning on edaspidi arveid tasunud ebakorrapäraselt. 11.03.2024. a seisukohas selgitas avaldaja, et puudutatud isikud pole rohkem arveid tasunud, kui on märgitud esialgses avalduses. Avaldaja esitas järgmise võlaarvestuse: Arvestatud Põhivõlg € juuni 21 juuli 21 aug.21 sept 21 okt 21 nov 21 dets 21 jaan 22
7.Võlaarvestus vastab esitatud arvetes märgitud summadele (kokku summas 3003,70 eurot) ning arvestades avaldaja poolt viidatud tagasimaksete infot (kokku summas 1468,91 eurot) saab kohus tuvastada majandamiskulude võla summas 1534,79 eurot (3003,70 eurot – 1468,91 eurot).
8.KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kujuneb järgmise arvestuse alusel: seaduslik viivisemäär x võlgnevuses päevade arv = viivise summa. Viivisearvestus on detailsena toodud avalduse lisas 23 ning kohus kontrollis, et see vastab seadusele. Samas on avaldaja tabelis arvutusveana viivisearveid kokku liites saanud 57,25 eurot, kuigi tegelik summa on 54,45 eurot. Avaldaja on märkinud, et on viivisevõla katteks arvestanud 4,29 eurot, mis tuleb maha lahutada. Seega on viivisevõlgnevus kokku 31.01.2023. a seisuga 50,16 eurot (54,45 eurot – 4,29 eurot).
9.Otsuse tegemise aja seisuga on viivist kogunenud veel täiendavalt 203,10 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: perioodil 01.02.2023-30.06.2023 kogunes viivis 66,23 eurot (1534,79 eurot × 10,50% ÷ 365 × 150 päeva); perioodil 01.07.2023-31.12.2023 kogunes viivis 92,84 eurot (1534,79 eurot × 12% ÷ 365 × 184 päeva); perioodil 01.01.2024-24.03.2024 kogunes viivis 44,03 eurot (1534,79 eurot × 12,5% ÷ 365 × 84 päeva). Viivis tuleb avaldaja taotlusel seaduse kohaselt välja mõista ka edasiulatuvalt kuni põhivõla täitmiseni seadusjärgses määras. Seega on otsuse tegemise ajahetke seisuga muutunud sissenõutavaks 253,26 eurot (50,16 eurot + 203,10 eurot).
10.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KrtS § 15 lg 2 kohaselt korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt.
11.Kohus rahuldab avalduse ning mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 1534,79 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
12.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite
4 (5)
2-22-142501 või tõendi. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kui menetluse põhjustajate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
13.Avaldaja viimase menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis avaldajal menetluskulu 465 eurot, s.o riigilõiv 65 eurot ja õigusabikulud 400 eurot.
14.TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita menetlus korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasunud 04.11.2022 riigilõivu 65 eurot. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuväline kulu maksekäsu kiirmenetluse kulu. Maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses (TsMS § 150 lg 33). Seega tuleb tasutud riigilõiv summas 65 eurot hüvitada.
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat on menetluses esindanud lepinguline esindaja. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (3-2-1-183-14, p 13). Avaldaja lepingulise esindaja menetluskulud on kohtu hinnangul põhjendatud u 5 tunni ulatuses, s.o 400 euro ulatuses. Tunnihind 80 eurot on samuti põhjendatud ning vastab kohtupraktikas tunnustatud keskmisele juristi tunnihinnale.
16.Kohus mõistab puudutatud isikutelt vastavalt menetluskulude jaotusele solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 465 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.