Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
289,59 eurot
Menetlusliik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital 11919806), lepinguline esindaja MS
(registrikood
Kostja XX (isikukood x)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista XXlt (isikukood x) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja kostja ja Tele2 Eesti AS-i vahel 16.07.2021 sõlmitud liitumislepingust nr x tulenev põhivõlg 205,94 eurot, intressid 10,81 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 23,13 eurot.
3.Mõista XXlt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt (205,94 eurolt) alates 29.12.2023 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue kostja XX vastu sissenõudmiskulude 25 euro nõudes.
5.Jätta menetluskulud hageja kanda 9,44% ulatuses ja kostja kanda 90,56% ulatuses.
6.Mõista XXlt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 217,34 eurot.
7.Mõista XXlt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude hüvitiselt viivis alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord
2-23-147467 Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ALUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (avaldaja, hageja) esitas 23. novembril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXlt (võlgnik) 289,82 euro saamiseks. Kohus tegi 27. novembril 2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 12. detsembri 2023 määrusega anti asi üle Pärnu Maakohtu kohtunikule selle menetlemiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat 15. detsembri 2023 määrusega nõuetekohast hagi esitama.
2.Hageja esitas 28. detsembril 2023 kohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja Tele2 Eesti AS-i (Tele2) ja XX vahel 16. juulil 2021 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr x tulenev põhivõlg 205,94 eurot, intress 10,81 eurot, viivis 23,13 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot, samuti edasiulatuva viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitis kokku 540 eurot ja seadusjärgne viivis sellelt. Hagi kohaselt sõlmisid Tele2 ja kostja 16. juulil 2021 liitumislepingu nr x (leping), mille kohaselt ostist kostja Tele2-lt järelmaksuga Apple telefoni (telefon), mille hind oli 499 eurot. Kostja sai telefoni kätte ja pidi selle müügihinna tasuma 24 osamaksega vastavalt esitatud arvetele. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr aastas oli 19,65% ja krediidi kogukulu 596,36 eurot järgmistel tingimustel: kauba hind kohe tasudes 499 eurot, fikseeritud intress arvutatuna igakuiselt laenu jäägilt 16% aastas, lepingu kestvus 24 kuud. Tagasimakstav summa 596,36 eurot sisaldab: sissemaksu 0 eurot, kauba makseid 499 eurot, intressikulu 87,36 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et kogu krediit võetakse tarbija poolt kasutusse viivitamata ja täies mahus ning tagastatakse järelmaksuga müügilepingus kokkulepitud perioodil ja tähtaegadel. Kostja rikkus lepingut, sest ei tasunud kokkulepitud osamakseid alates 1. novembrist 2022. Kuna kostja oli viivituses kolme järjestikuse osamaksega ja ei täitnud kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Tele2 lepingu alates 8. veebruarist 2023 kehtivalt üles. Kostjale saadeti lepingu ülesütlemise hoiatus lepingujärgsel aadressil x x x, x x, x x ja e-postile x 27. aprillil 2023 loovutas Tele2 kostja vastu lepingust tulenevad nõuded hagejale.
2-23-147467 Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata lepingujärgne põhiosa 205,94 eurot ja sissenõutavaks muutunud intress 10,81 eurot. Võla sissenõudmiskulud (25 eurot) tekkisid hagejal seoses meeldetuletuskirjade saatmisega kostjale, mille saatmiseks volitas hageja PlusPlus Baltic OÜ-d. Kostjale saadeti tasuline meeldetuletuskiri 1. juunil 2023 (kulu 15 eurot), 17. augustil 2023 (kulu 5 eurot), 7. novembril 2023 (kulu 5 eurot). Seega on hageja kandnud reaalselt kulusid 25 euro ulatuses (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1). Intressi (10,81 eurot) on arvestatud põhinõudelt kuni lepingu lõppemiseni. Viiviise nõue ja arvestus on esitatud nii lepingu kehtivuse ajal põhiosalt tekkinud viivise väljamõistmiseks kui ka pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud põhinõudelt. VÕS § 367 järgi saab põhinõudelt nõuta viivist alates hagi esitamises kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
3.Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja selles osas tagaseljaotsuses põhjendusi ei esita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3). Tagaseljaotsuse eelduste olemasolu kohta vaata allpool määruse p 6 jj. Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ühtlasi määrab kohus siinses asjas kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse.
4.Kohus jätab rahuldamata hageja nõude sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõpetamist kokku 25 eurot (vt ka määruse p 3). Lepingus ei ole kokku lepitud meeldetuletuskirja eest tasu leppetrahvina, mis tähendab, et hagejal ei ole õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitist fikseeritud summana. Hageja pole kulu tekkimise kohta asjaolusid ega tõendeid esitanud, seega tuleb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jätta rahuldamata.
5.Kohus märgib, et muus osas on hagi õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul lepingu tühisuse alused puuduvad. Ei ole alust järeldada, et lepingu sõlmimisel rikuti tarbijakrediidi regulatsioonist tulenevaid kohustusi, seejuures arvestades telefoni maksumust.
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
6.Maakohus võttis hagi 6. veebruari 2024 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid koos vastamiskohutusega toimetati kostjale kätte e-posti teel. Kostja kinnitas nimetatud kohtudokumentide kättesaamist kohtule 27. veebruaril 2024 saadetud e-kirjas. Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul kohtudokumentide kättetoimetamisest alates, seega kostja kirjaliku vastuse tähtpäev saabus 12. märtsil 2024. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks. Kostjat hoiatati, et hagile vastamata jätmise korral võib teha tema suhtes tagaseljaotsuse.
7.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
8.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral resolutsioonis rahuldatud ulatuses õiguslikult põhjendatud.
9.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast
2-23-147467 peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Arvestades haginõuete rahuldamise ulatust (90,56%) jäävad menetluskulud nimetatud ulatuses kostja kanda ja 9,44% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1 ). Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot (65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 35 eurot täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamisel), maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 eurot ning õigusabiteenuse kulu summas 420 eurot (ajakuluga 3,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot/tund, koos käibemaksuga). Samuti palus hageja mõista kostjalt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt sisaldab hagejale osutatud õigusabi dokumentide komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja esitamist. Riigilõiv summas 100 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse avaldajale maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud riigilõivule ka 20 eurot menetluskulude eest. TsMS § 172 lg 9 kolmas lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendamatu on osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg kokku 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete puhul ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades, et antud asjas ei olnud tegemist keerulise vaidlusega, samuti hagiavalduse mahtu ja sisu, hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega, asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, ei saa kohtu
2-23-147467 hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu olla põhjendatud rohkem kui 1 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot (+ käibemaks). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 174 lg 10 järgi peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kokku on hageja menetluskulud 240 eurot (=100 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu katteks + õigusabi kulu 120 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 90,56%, s.o 217,34 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2)
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Addis Tammiku kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.