Aktiva Finance Group OÜ hagi K. J. vastu võla nõudes 4737,82 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected]) Kostja: K. J. (isikukood xxxx; elukoht teadmata) Kirjalikus menetluses
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista K. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 1635,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 261,14 eurot ja viivis alates 23.03.2023 arvestatuna põhinõudelt (1635,89 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Toimetada otsus K. J.le kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.22.03.2023 esitatud hagiavalduse ja 12.02.2024 esitatud seisukoha kohaselt sõlmisid K. J. (kostja) ja B OÜ (edaspidi krediidiandja) 05.06.2020 laenulepingu nr xxxx. Kostja sai 05.06.2020 laenu summas 649 eurot. 06.07.2020 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 1697 eurot. Kostja kohustus laene tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Seega sai kostja laenulepingute alusel laenu summas 2346 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid summas 710,11 eurot. Kuna kostjaga sõlmitud laenuleping nr xxxx on refinantseerimisleping, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja millise lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, arvestab hageja kostja laekumised põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on kostja põhivõlg summas 1635,89 eurot.
2.Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 42,9% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 05.07.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 10. osamakseni 01.04.2021 summas 226,06 eurot. Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 44,6% aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 06.07.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 18.04.2021 laenusummalt 1697 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,6% aastas, kokku summas 594,11 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus kokku summas 820,17 eurot.
3.Lepingutes on pooled kokku leppinud lepingutasus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingu nr xxxx sõlmimise eest on 22,72 eurot, laenulepingu nr xxxx sõlmimise eest on 140,57 eurot. Kostja kohustus tasuma lepingutasu kokku summas 163,29 eurot, mida kostja tasunud ei ole.
4.Laenulepingu sõlmimisel avaldas kostja soovi kiirmakseteenuse kasutamiseks, et kiirendada makse liikumist. Kiirmakseteenuse tasu oli laenuandja poolt sisse arvestatud maksegraafikusse. Vastavalt laenuandja hinnakirjale on kiirmakse teenustasu summas 15 eurot, mida kostja tasunud ei ole.
5.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude tasumist summas 50 eurot.
6.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 1351,68 eurot. Hageja arvestab viivist kostjale kasulikumal moel algses laenulepingus nr xxxx kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 42,9% aastas kogu
põhivõla summalt 1635,89 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates, s.o 19.04.2021 kuni hagi esitamiseni 22.03.2023. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates 23.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 42,9% aastas.
7.Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles B OÜ lepingu üles 18.04.2021. B OÜ loovutas 20.04.2021 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
8.Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Krediidiandaja omandas teabe muuhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlustes esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh Krediidiinfo ja Taust.ee maksehäireregistrist ning Ametlikest Teadaannetest kogutud andmete alusel. Krediidiandja analüüsis saadud teavet kogumis vastavalt seadusele ja krediidiandja sise-eeskirjadele. Taotluste esitamisel omandas krediidiandja taotlejalt andmed netosissetuleku, igakuiste finantskohustuste ja igakuiste muude kulude kohta. Kostja esitas laenulepingu nr xxxx sõlmimise eelselt krediidiandjale info tööandja, igakuise netosissetuleku, igakuiste finantskohustuste ja igakuiste muude kulude kohta. Ülalpeetavaid kostja ei märkinud. Kostja esitas pangakonto väljavõtte konto nr xxxx kohta perioodil 05.02.2020 kuni 05.06.2020. Krediidiandja arvutas võlgnikule maksimaalse osamakse suuruse, milleks oli 1559 eurot. Taotletud laenu puhul oli osamakse suurus 26,39 eurot, mis mahtus limiidi piiresse. Kostja esitas laenulepingu nr xxxx sõlmimise eelselt krediidiandjale info tööandja, igakuise netosissetuleku, igakuiste finantskohustuste ja igakuiste muude kulude kohta. Ülalpeetavaid kostja ei märkinud. Kostja esitas pangakonto väljavõtte konto nr xxxx kohta perioodil 01.03.2020 kuni 06.07.2020. Krediidiandja arvutas võlgnikule maksimaalse osamakse suuruse, milleks oli 1560 eurot. Taotletud laenu puhul oli osamakse suurus 103,88 eurot, mis mahtus limiidi piiresse. Krediidiandja leidis mõlema lepingu sõlmimisel andmeid kogumis analüüsides, et andmed on piisavad maksevõime hindamiseks, võlgniku maksevõime vastab siseeeskirjas kehtestatud nõuetele ja rahuldas võlgniku taotlused lepingute sõlmimiseks. Kostja vastuväited
9.Kohus toimetas hagi ja hageja seisukoha kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
10.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui
vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
13.Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 1635,89 eurot, intressi 820,17 eurot, lepingutasu 163,29 eurot, kiirmakse teenustasu 15 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1361,68 eurot ja viivised alates 23.03.2023 kuni põhinõude summas 1635,89 eurot täitmiseni 42,9% aastas.
14.Hagiavaldusest nähtub, et B OÜ ja K. J. sõlmisid 05.06.2020 laenulepingu nr xxxx (dtl 4043), mille alusel maksti kostjale välja laenu summas 649 eurot (dtl 40, 73). 06.07.2020 sõlmisid B OÜ ja K. J. refinantseerimislepingu nr xxxx (dtl 44-47), mille alusel maksti kostjale täiendavalt välja laenu summas 1697 eurot (dtl 44, 74). Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai laenu väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingute üldtingimuste punktile 8.1 oli kostjal kohustus laenu tagastada kooskõlas maksegraafikuga (dtl 59). Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostja teinud tagasimakseid vastavalt lepingutele kogusummas 710,11 eurot.
15.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2019 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,61%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 * 20,61% = 61,83%. Kostjale 05.06.2020 laenulepingu nr xxxx alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 56,40% aastas (dtl 40), mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2020 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,52%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 * 20,52% = 61,56%. Kostjale 06.07.2020 laenulepingu nr xxxx alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 56,43% aastas (dtl 45), mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
16.Krediidiandja ütles laenulepingu nr xxxx, millega refinantseeriti lepingut nr xxxx, üles 18.04.2021 (dtl 71) ning 20.04.2021 teavitati kostjat nõude loovutamisest hagejale (dtl 72). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.
17.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
18.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
19.Kohus selgitas 24.11.2023 hagejale, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 130-131).
20.Hagiavaldusest, seisukohast kohtule ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotlused. Mõlema laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine netosissetulek 4000 eurot, kohustused 600 eurot ja muud kulud 50 eurot (dtl 253-254). Maksevõime hindamisel lähtuti kontoväljavõttelt saadud sissetuleku andmetest. Krediidiandja analüüsi kohaselt oli enne 05.06.2020 laenulepingu nr xxxx sõlmimist pangakonto väljavõtte järgi kostja sissetulekuks 3085 eurot, pangakonto väljavõtte järgi finantskohustused 600 eurot ja krediidiandja sise-eeskirja järgi muude kohustuste piirmäär 221 eurot (dtl 284-285). Krediidiandja arvutas maksimaalse osamakse suuruse lahutades sissetulekust eeltoodud kohustused ja puhvri 308 eurot (10% netosissetulekust) ja sai selle suuruseks 1956 eurot. Lisaks hindas krediidiandja kostja maksimaalse osamakse suurust korrutades kostja sissetuleku 0,7-ga, kus 0,7 tähistab maksimaalset finantskohustuste suhet sissetulekutesse, st 70% sissetulekutest ja lahutas sellest finantskohustused 600 eurot ning sai tulemuseks 1559 eurot. Krediidiandja võrdles esimese ja teise arvutuse tulemust ning leidis, et kostja lubatud igakuiseks maksimaalseks osamakseks oleks 1559 eurot. Taotletud laenu puhul oli osamakse suurus 26,39 eurot, mis mahtus limiidi piiresse. Lisaks kontrollis krediidiandja andmeid kolmandate osapoolte andmebaasidest – Krediidiinfo ja Taust.ee maksehäireregistritest ja väljaandest Ametlikud Teadaanded. Päringutega ei tuvastatud registreeritud maksehäireid ega teadaandeid. Krediidiandja analüüsi kohaselt oli enne 06.07.2020 laenulepingu nr xxxx sõlmimist pangakonto väljavõtte järgi kostja sissetulekuks 3087 eurot, pangakonto väljavõtte järgi finantskohustused 600 eurot ja krediidiandja sise-eeskirja järgi muude kohustuste piirmäär 221 eurot (dtl 302-304). Krediidiandja arvutas maksimaalse osamakse suuruse lahutades sissetulekust eeltoodud kohustused ja puhvri 308 eurot (10% netosissetulekust) ja sai selle
suuruseks 1958 eurot. Lisaks hindas krediidiandja kostja maksimaalse osamakse suurust korrutades kostja sissetuleku 0,7-ga, kus 0,7 tähistab maksimaalset finantskohustuste suhet sissetulekutesse, st 70% sissetulekutest ja lahutas sellest finantskohustused 600 eurot ning sai tulemuseks 1560 eurot. Krediidiandja võrdles esimese ja teise arvutuse tulemust ning leidis, et kostja lubatud igakuiseks maksimaalseks osamakseks oleks 1560 eurot. Taotletud laenu puhul oli osamakse suurus 103,88 eurot, mis mahtus limiidi piiresse. Lisaks kontrollis krediidiandja andmeid kolmandate osapoolte andmebaasidest – Krediidiinfo ja Taust.ee maksehäireregistritest ja väljaandest Ametlikud Teadaanded. Päringutega ei tuvastatud registreeritud maksehäireid ega teadaandeid. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenude väljastamist kindlaks laenusaaja finantskohustuste suurust. Kostja kontoväljavõttega tutvumisel on ilmne, et kostja maksekäitumine kostja krediidivõimelisust ei kinnita. Enne 05.06.2020 laenulepingu nr xxxx sõlmimist esitatud kostja kontoväljavõttest nähtuvad kanded kostja kontode vahel. Väljavõttest on tuvastatav, et kostjal on lisaks kontole, mille kohta ta esitas väljavõtte, veel vähemalt 3 kontot samas pangas. Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks täiendavalt kostjalt ka nimetatud kontode väljavõtteid küsinud, et teha kindlaks kostja kõikide finantskohustuste suurust. Hageja väide, et pangakonto väljavõtte järgi tegi krediidiandja kindlaks kostja igakuiste finantskohustuste suuruse 600 eurot, ei ole veenev ega tõendatud. Kontoväljavõttest nähtub, et kostja teenindab laenulepinguid xxxx, xxxx ja xxxx, kuid ei selgu kõikide laenude igakuiste maksete suuruseid, kuna kostja teenindab neid laene läbi oma erinevate kontode. Lisaks selgub enne 06.07.2020 laenulepingu nr xxxx sõlmimist esitatud kostja kontoväljavõttest, et kostja oli 06.07.2020 täiendava laenu saamisele vahetult eelnenud perioodil lisaks 05.06.2020 B OÜ käest saadud laenule 649 eurot laenulepingu nr xxxx alusel, võtnud ulatuslikke finantskohustusi. Kostja kontole on 05.06.2020 teinud väljamakse P OÜ krediidikonto lepingu nr xxxx alusel 2000 eurot, 06.06.2020 teinud väljamakse C OÜ laenulepingu nr xxxx alusel 2000 eurot ja 09.06.2020 teinud väljamakse M OÜ laenulepingu nr xxxx alusel 4819,50 eurot. Seega sai kostja lisaks krediidiandjalt 05.06.2020 saadud laenule 649 eurot veel laenu 8819,50 eurot, kokku 9468,50 eurot. Vaatamata kostja keskmisest suuremale sissetulekule, viitab kohtu hinnangul mitme kiirlaenu korraga võtmine kostjal suuremate kohustuste olemasolule. Samuti on eeltooduga ümber lükatud hageja väide, et ka enne 06.07.2020 refinantseerimislepingu sõlmimist analüüsis krediidiandja kostja finantskohustusi kostja esitatud kontoväljavõtte alusel, saades selleks summaks 600 eurot, s.o sama summa, mis 05.06.2020 laenulepingu sõlmimisel. Hagiavaldusest ja hagile lisatud tõenditest nähtub, et krediidiandja ei ole hinnanud kostja kohustusi piisava põhjalikkusega. Kostja kontoväljavõtet analüüsides, oleks krediidiandjal pidanud tekkima kahtlus kostja
laenukäitumises ja esitatud andmete terviklikkuses, kui tema kontoväljavõttelt nähtuvad kanded oma kontode vahel, mille kaudu juba teenindatakse erinevaid laene, samuti kui enne refinantseerimiseks krediidiandja poole pöördumist, oli kostja võtnud täiendavaid laene 9468,50 euro ulatuses. Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt täiendavalt nimetatud kohustuste kohta teavet küsinud. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
21.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
22.Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
23.Kostjale on tehtud laenu väljamakseid 2346 eurot. Hageja on arvestanud kõik kostja tagasimaksed 710,11 eurot (dtl 75-76) põhiosa katteks ja palub kostjalt välja mõista tagastamata põhiosa summa 1635,89 eurot (2346-710,11). Viimase makse tegi kostja 14.01.2021 (dtl 76). Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 18.04.2021 avaldusega toimus kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud laenu, s.o 1635,89 eurot.
24.Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist lepingu nr xxxx alusel alates 1.osamaksest 05.07.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 10. osamakseni 01.04.2021 summas 226,06 eurot. Pooled on kokku leppinud intressimääras 42,9% aastas. Hageja nõuab ka kostjalt intressi tasumist lepingu nr xxxx alusel alates laenu väljastamise päevast 06.07.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 18.04.2021 summas 594,11 eurot. Pooled on kokku leppinud intressis 44,6% aastas. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostjaga sõlmitud laenuleping nr xxxx on refinantseerimisleping, millega refinantseeriti
eelnevalt võlgnevuses olev laen ning lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, mistõttu on lepingust nr xxxx tulenev intressinõue põhjendamatu. Kuna kohus tuvastas eespool, et laenulepingud on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingutele kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis kuni 31.12.2022 oli 0% aastas. Seega tuleb hageja intressinõue jätta rahuldamata.
25.Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. See tähendab, et hagejal ei ole kostjalt õigust nõuda ka lepingutasusid summas 163,29 eurot, kiirmakse teenustasu 15 eurot ega sissenõudekulu 50 eurot.
26.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 1351,68 eurot. Hageja märgib, et arvestab viivist kostjale kasulikumal moel algses laenulepingus nr xxxx kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 42,9% aastas kogu põhivõla summalt 1635,89 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 19.04.2021, kuni hagi esitamiseni 22.03.2023. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates 23.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 42,9% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist laenulepingus nr xxxx kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 42,9% aastas, vaid kohus mõistab kostjalt välja viivise lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 19.04.2021, kuni hagi esitamiseni 22.03.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 261,14 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt ka hageja taotluse mõista kostjalt välja viivised alates 23.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning mõistab viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus osaliselt rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1635,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 261,14 eurot ja viivis põhinõudelt alates 23.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on antud juhul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kohus rahuldab hagi vaid 44% ulatuses. Seega puudub vajadus määrata kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus.
29.TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
30.Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.