Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490)
ESTONIA hagi
S
Hageja lepinguline esindaja: E A Kostja: S T (isikukood: xxx) Menetlustoimingu tegemise viis Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista S Tilt osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja põhivõlgnevus 15 eurot.
3.Jätta menetluskulud S Ti kanda.
4.Mõista S Tilt osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuludena välja 240 eurot.
5.Mõista S Tilt osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Lihtmenetluses tehtud asjad esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 26.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S Tilt (kostja) 15 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 30.06.2025 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.. Sellega seoses lõpetas Pärnu Maakohus 11.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus jättis 11.08.2025 määrusega hagiavalduse käiguta.
3.Hageja esitas 29.08.2025 hagiavalduse ja tasus täiendava riigilõivu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 15 eurot. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 27.03.2023 sõiduki numbrimärgiga xxx parkimistingimusi rikkudes hageja opereeritavale Maxima, Linnamäe tee 57, Tallinn parkimisalale. Kostja rikkus lepingutingimusi, parkides sõiduki, ilma et armatuurlaual oleks olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit või oleks alustatud mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt kostjale leppetrahvinõude summas 15 eurot, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele (leppetrahvi number xxx). Kostja ei ole leppetrahvi tasunud.
4.Kohus võttis hagi 04.09.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
5.Kohus proovis hagiavaldust ja 04.09.2025 määrust kostjale kätte toimetada avaliku etoimiku vahendusel ning saatis need lisaks korduvalt kostja rahvastikuregistris märgitud e2/5
posti aadressidele xxx ja xxx. Rahvastikuregistri andmetel on kostja viimane elukoha aadress xxx kehtetu alates 14.04.2024. Hagiavalduses märgitud kostja aadress xxx on rahvastikuregistri andmetel alates 30.03.2023 samuti kehtetu.
6.Kuivõrd kostjal ei olnud rahvastikuregistris kehtivat aadressi, kohtule ei olnud teada kostja aadress või viibimiskoht ning menetlusdokumente ei saanud kätte toimetada muul viisil, toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel kostjale kätte avalikult 18.12.2025. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 02.01.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
8.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
9.Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse ja tunnistaks selle tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi TsMS § 407 lg-te 4–5 1 mõttes ei esine. Kohus selgitas kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, sealhulgas võimalust, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse (dtl 57).
10.Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 27.03.2023 sõlmitud parkimiskoha üürileping (parkimisleping). Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited lepingu sõlmimise, lepingu tingimuste, kostjapoolse lepingutingimuste rikkumise ja kostjale leppetrahvinõude esitamise osas. Ülejäänud osas jätab kohus kohtuotsusest välja põhjendava osa.
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 15 eurot. Menetluskulud ja kohtulahendi täitmine
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
13.Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 1, lg 2).
14.Hagiavalduse kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulud summas 360 eurot, mis koosnevad tasutud riigilõivust 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 ja lepingulise esindaja tasust 240 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale teenust tunnitasuga 120 eurot.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 100 eurot, hageja on riigilõivu tasunud. Eeltoodust
16.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Seetõttu on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot väljamõistmine kostjalt.
17.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).
18.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot ilma käibemaksuta on antud juhul mõistlik ja põhjendatud.
19.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kohtumenetluses tehtud toimingutele, s.o vastuväitega tutvumisele, hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele, 2 tundi.
20.Kostja ei ole käesolevas kohtumenetluses esitanud vastuväiteid, mistõttu ei ole hageja esindaja ajakulu põhjendatud osas, milles see on seotud vastuväitega tutvumisega.
21.Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele 1 tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Kohtu hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja põhjendustega. Säärase hagi koostamine piirdub kohtu hinnangul suuresti nõude suuruse kalkuleerimisega, lünkade täitmisega konkreetse juhtumi asjaolude põhjal asjakohaste nimede, aadresside ja numbritega ning hagi lisade komplekteerimisega. Seetõttu peab kohus hageja välja toodud hagi koostamise ajakulu ülepaisutatuks.
22.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 1 tund. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 120 euro ulatuses.
23.Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 240 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 120 eurot.
24.Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).
25.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.
26.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). 4/5
27.TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.