1.Jätta rahuldamata Revensen OÜ hagi X vastu võla nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja Revensen OÜ kanda.
3.Mõista hagejalt Revensen OÜ kostja X kasuks välja menetluskulud summas 1134,60 eurot. Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 1134,60 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja
2-23-144128 kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Revensen OÜ esitas 15.12.2023 hagi X vastu võla nõudes ja täiendas hagi 12.01.2024. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja (laenuvõtja) 09.02.2022 Ü OÜ-ga (registrikood xxx, edaspidi ka laenuandja) laenulepingu nr xxx 1000,00 EUR saamiseks (Lisa 1 – 2). Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest (Lisa 1) ja laenulepingu üldtingimustest (Lisa 3).
2.Laenulepingu nr XXX alusel võttis kostja laenu 1000 EUR intressiga 21,00% aastas ja 0,058% päevas, tagasimakseperioodiga 36 kuud, kohustusega tasuda alates 09.03.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 09. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 46,68 EUR. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 09.02.2025. Krediidikulukuse määr 50,74% (lepingu põhitingimuste punkt 1.11.). Kokku kohustus kostja tasuma 1730,48 EUR, mis tuleneb lepingu põhitingimuste punktist 1.12. (igakuised osamaksed 46,68 EUR x 36+lepingutasu 50,00 EUR). Ü OÜ maksis kostjale laenusumma välja 09.02.2022 kostja poolt taotluses märgitud arveldusarvele. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita ning igakuiseid ettenähtud makseid tähtaegselt portaalipidaja laenulepingu põhitingimustes näidatud kontole tasuda.
3.Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 893,80 EUR. Kostja enda laenulepingujärgseid kohustusi õigeaegselt täitma ei asunud. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Kostja ei tasunud laenulepingu nr XXX järgseid kuumakseid ja vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei hakanud tasuma. 25.07.2022, 24.09.2022, 17.10.2022, 18.10.2022, 25.11.2022, 25.12.2022, 27.04.2023, 25.06.2023, 04.08.2023 ja 08.09.2023 edastas Ü OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (Lisa 20-29), milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud.
4.03.10.2023 edastas Ü OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul (Lisa 30). Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Ü OÜ laenulepingu nr XXX 03.10.2023 üles. Kostjale on saadetud teated ja kirjad e-posti teel xxx (lisa 4). Kostja on ise eelnimetatud meili aadressi esitatud laenutaotlustesse märkinud. Laenusaaja on kinnitanud (lepingu p 2.1.3), et tema poolt Laenusumma taotlemisel esitatud isikuandmed, andmed Laenusumma sihtotstarbe kohta ja muud Laenutaotluses märgitud andmed on õiged, tõesed ja täielikud. Kostja on xxx laenusaajaga suhelnud, edastades laenusaajale konto väljavõtte. Seega laenuandjal ei olnud alust kahelda, et kostja andmed võiksid olla ebaõiged ja et kostja ei ole meili teel edastatud dokumente kätte saanud.
5.Kostja ei reageerinud Ü OÜ nõuetele, misjärel Ü OÜ loovutas 27.10.2023 talle kuuluva nõude kostja vastu Revensen OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ü OÜ kostjale 27.10.2023 teatise (Lisa 12). Hageja nõuab põhivõlga summas 594,32 EUR. Põhivõla arvestuse osas, tulenevalt VÕS
2-23-144128 § 415 lg 2 loeb hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras sissenõudekulude katteks, teises järjekorras põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning hooldustasu katteks, seega hageja nõue kujuneb alljärgnevalt: Laekumised summas 893,80 EUR arvestab hageja sissenõudekulude, põhiosa, intressi ja hooldustasu katteks. 1. järjekorras loeb hageja tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud summas 90,00 EUR; (vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 ja portaali hinnakirjale (Lisa 32) on võlateatist (sisult meeldetuletus)10 x 5,00 EUR +8 x 5 (ülesütlemise hoiatus) = 90,00 EUR. Tuleb rõhutada, et võla sissenõudmisega seotud kulude tekkimine ei ole seotud laenulepingu eesmärgiga, vaid vajadusega laenusumma mittetasumisega seotud Lepingu rikkumisest tingitud täiendavate kulutuste hüvitamisega.
6.Laekumised summas 893,80 EUR– sissenõudmisega seotud kulud 90,00 EUR = 803,80 EUR arvestab hageja põhiosa, intressi ja hooldustasu katteks. 2. järjekorras loeb hageja seoses tasumisega osaliselt tasutuks põhivõla, so põhinõue 395,44 EUR (tasutud on 1. – 17.osamakset).
3.järjekorras hageja loeb intressi nõuetekohaselt tasutuks kuni 09.07.2023 (tasutud 1. - 17. osamakset), so intress 245,12 EUR. 4. järjekorras hageja loeb hooldustasu nõuetekohaselt tasutuks kuni 09.07.2023 (tasutud 1. - 17. osamakse), so tasutud hooldustasu 9,00 EUR * 17 = 153 EUR. Enam tasutud summa 10,24 (803,90-395,44-245,12–153) EUR arvestatakse põhivõla 18.osamakse katteks summas 10,24 eurot ja jääk 16,86 eurot. Seega põhiosa võlgnevus on summas 594,32 (1000,00 – 395,44 – 10,24) EUR.
7.Intresside võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga s.o 03.10.2023 oli summa 28,46 EUR. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 21,00% ja 0,058% päevas, krediidikulukuse määr 50.74% (lepingu põhitingimuste punkt 1.11.). Pooled on 09.02.2022 maksegraafikus (lisa 1) intressi summaks kokku leppinud 406,48 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on intressi võlgnevus alates kaheteistkümnendast osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule kaheteistkümnendast tasumata osamaksest alates so 09.08.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 03.10.2023 summas 28,46 eurot.
8.Võlg hooldustasu osas on summas 25,26 EUR. Vastavalt portaali hinnakirjale (Lisa 32) on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,9% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 9,00 EUR. Kostja võlgneb teenustasu laenulepingu kehtivuse 2 kuud ja 25 päeva eest (alates 18. kuni 20. osamaksed) summas 2 x 9 eur = 18 + 9*25/31 (7,26) = 25,26 EUR. Võla sissenõudmiskulud summas 50,00 EUR. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 ja portaali hinnakirjale (Lisa 32): on võlateatist (sisult meeldetuletus) 5 x 5,00 EUR; ülesütlemise hoiatus (sisult meeldetuletus) 3 x 5,00 EUR, teatis laenulepingu ülesütlemisest 1x5= 5 EUR; nõude loovutamise teatis (sisuliselt samuti meeldetuletus tasumiseks) 1 x 5 EUR = 50,00 EUR.
9.Viivisevõlg 15.12.2023 on summas 25,87 EUR. Viivist arvestab hageja tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 21,00% aasta, 0,058 päevas kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt.
10.Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud 09.02.2022 laenuleping nr XXX tulenev võlgnevus on kogusummas 723,91 EUR (s.h põhivõlg 594,32 EUR, intressid 28,46 EUR,
2-23-144128 hooldustasu 25,26 EUR, sissenõudmiskulud summas 50 eurot ja viivis 25,87 EUR seisuga 15.12.2023).
11.Hageja on seisukohal, et laenuandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel ka laenusaaja peab oma kohustusi nõuetekohaselt täitma mitte ainult laenuandja. Andmed, mida laenuandja kontrollib laenusaaja maksevõimelisuse jaoks, esitab siiski laenusaaja ise. Laenuandjal on üksnes piiratud võimalused kontrollida esitatud infot täiendavatest allikatest (pensioniregister, maksehäireregister, pangakonto väljavõte). Hageja on seisukohal, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kontrollinud piisava põhjalikkusega laenusaaja maksevõimelisust. Hageja märgib, et krediidivõimelisuse hindamisel ja analüüsimisel selgitatakse välja kas esineb asjaolusid, mis annaks aluse kahelda laenutaotleja suutlikkuses ja valmisolekus täita laenulepinguga endale võetavaid kohustusi nõuetekohaselt ning laenulepinguga võetavate kohustuste mittetäitmine võib endaga kaasa tuua sündmusi ja asjaolusid, mille tagajärjena jäävad krediidiandja nõuded laenutaotleja vastu rahuldamata. Laenuanalüüs on kõikide laenutaotluste esitamisel kohustuslik, mille tulemusel hinnatakse laenutaotleja poolt esitatud informatsiooni ning kliendihaldur peab kliendilt saadud andmeid ja dokumente analüüsima ja jõudma kindlale veendumusele tema varalise seisundi osas. Analüüsi tulemusena antakse hinnang laenutaotleja üldisele finantsseisule ja krediidivõimelisusele ning kuidas see võib laenuperioodi jooksul muutuda. Laenuanalüüsi käigus leitakse igale laenutaotlejale vastavalt tema krediidivõimelisusele optimaalne krediidisumma ja teatud juhtudel ka intressimäär. Teostatud laenuanalüüs kajastatakse laenumemodes (lisa 33).
12.Kostja esitas 09.02.2022 laenutaotluse (lisa 34) laenusummale 1000 eurot. Kostja märkis enda sissetulekuks 1400 eurot, kehtivateks finantskohustusteks märkis kostja 300 eurot, majapidamiskuludeks märkis kostja 500 eurot, töökohaks märkis kostja X UÜ. Telefoniks märkis kostja xxx ja e-posti aadressiks xxx. Perekonnaseisult vallaline. Kostja suhtes analüüsiti kostja esitatud väljaminekuid ja sissetulekuid. Kostjale ei kuulunud kinnisvara. Kostja igakuised kohustused olid kokku tarbimislaenud summas 300 eurot ja majapidamiskulud summas 500 eurot, kokku 800 eurot. Pensionikonto järgi keskmine töötasu summas 4214,25 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 46,68 eurot (kostja finantskohustused 300 + majapidamiskulud 500,00 + väljastatud laen 46,68 = 846,68 eurot. Reserv summas 553,32 eurot (1400- 846,68). Kliendi taust korras, kliendi riskiaste madal. Kostja laenutaotluses märgitud andmed on üle kontrollitud (lisa 33 -andmed, mille alusel võeti vastu otsus). Reiting 70,29%. Kostja suhtes kontrolliti kinnisvara olemasolu. Päringu tulemusel selgus, et kinnisvara ei olnud. Laenuandja jõudis järeldusele, et kostja esitatud andmed ja kliendi maksekäitumine võimaldavad kostjale pakkuda laenu summas 1000 eurot, kuumaksega 46,68 eurot, tähtajaga 36 kuud. Kostja suhtes teostati ka maksehäireregistri päring ja väljavõttest nähtus, et kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid (lisa 35). Kostja suhtes teostati päring ka Ametlikes Teadaandes. Päringu tulemusel selgus, et teadaandeid ei ole. Kostja suhtes kontrolliti andmeid kogumispensioni registrist. Väljavõtte seisuga oli kostja keskmine palk (bruto) 4214,25 eurot (lisa 36).
13.Hageja leiab, et kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta.
14.Hageja palub välja mõista X’ ilt Revensen OÜ kasuks 09.02.2022 laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 594,32 EUR, intressid 28,46 EUR, hooldustasu 25,26 EUR,
2-23-144128 sissenõudmiskulud summas 50 eurot ja seisuga 15.12.2023 lepingujärgne viivis 25,87 EUR ning edaspidi nõuda X’ilt viiviseid alates 16.12.2023.a põhinõudelt 594,32 EUR kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 21,00% aastas.
15.19.02.2024 menetlusdokumendis leidis hageja, et väär on kostja väide, et hageja ei ole oma nõude kujunemist selgitanud. Vastupidi haginõude kujunemine on selgelt ja üheselt selgitatud hagiavalduse punktis 3. Kahjuhüvitist kostjalt ei nõuta. Hagiavalduse punktis 3.1. on selgitatud, mille katteks on arvestatud kostja tasumised laenuandjale. Kostja tasumised on arvestatud sissenõudmiskulude, põhiosa, intressi ja lepingu hooldustasu katteks. Hooldustasu on Laenusaaja poolt Laenuandjale maksmisele kuuluv tasu Lepingu haldamise eest. Hooldustasu suurus on fikseeritud Lepingu Eritingimustes, mis on kostjaga eraldi läbi räägitud, kostja on lepingu tingimustega tutvunud. Seoses laenulepingu sõlmimisega juhib hageja tähelepanu asjaolule, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 on sätestatud, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Seega laenuandja ja kostja vahel on sõlmitud sidevahendite abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. Tarbijale on laenulepingu dokumendid edastatud e-posti aadressile xxx. Kostja on esitanud laenutaotluse ehk teinud tahteavalduse märkides taotlusesse enda andmed (VÕS § 404). Hageja tõendab ka nõude loovutamist (lisa 2).
16.Hageja jääb vastutustundliku laenamise põhimõtte selgituse juurde, laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Palunud kostjal esitada enda arveldusarve väljavõte, mida on analüüsitud. Kostja esitab tõenditena ebakorrektsed väljavõtted, ei ole esitatud tervikväljavõtet, millest siis nähtuks ka väidetavad laenukohustused ja muud sissetulekud ning väljaminekud. Kostjal on kohustus laenutaotlusesse ka ise märkida tõeseid ja täpseid andmeid, mida laenuandja võiks laenutaotluse läbivaatamisel arvestada.
17.Tasaarvestuse nõue ei ole selgelt ega üheselt välja toodud, mis summas ja millises ulatuses kostja hagejalt tasaarveldust nõuab. Põhjendamatuid nõudeid ei saa hagejalt välja mõista ega rahuldada. Seega palub hageja eelnimetatud tasaarvestuse nõude jätta tähelepanuta, kuna ei ole esitatud konkreetset nõuet või hagi hageja vastu. Kostja oma vastuses on märkinud, et ta ei soovi esitada vastuhagi.
KOSTJA VASTUVÄITED
18.Kostja esitas 06.02.2024 hagivastuse. Kostja teatas, et ta ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid ning vaidleb neile täies ulatuses vastu ja leiab, et need on ainetud. Kostja märgib, et hagiavalduse lisana 1 on esitatud maksegraafik, lisana 2 on esitatud tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ja lisana 3 Ü OÜ laenulepingu üldtingimused. Kõik kolm dokumenti on esitatud pdfformaadis ja on omakäeliselt/ digitaalselt allkirjastamata. Arvestades, et nimetatud dokumendid ei kanna poolte allkirju, ei tõenda need poolte kokkuleppeid, ega ka asjaolu, et vastavaid dokumente oleks üldse kunagi kostjale tutvustatud ja kostja oleks nende sisust aru saanud. Seega ei ole tegemist ka tõenditega, millele hageja oma nõuet rajada saaks. Kostja leiab, et leping on sõlmitud teda ebamõistlikult kahjustavatel tüüptingimustel.
19.Kostja arvates on nõude kujunemine ebaselge. Ainus selgelt esile toodud kõrvalkulu on sätestatud standardinfo lehel. Laenulepingu üldtingimused p 2.1.5 sätestab, et laenusaaja kohustub tagastama Laenusumma ja Laenuintressid Maksegraafikus toodud tingimustel. Samas maksegraafikusse on märgitud lisalahter hooldustasu. Mida nimetatud hooldustasu enesest kujutab ja mida kostja selle eest oleks saama pidanud, jääb arusaamatuks. Laenulepingu üldtingimuste p 7.5 kohaselt Laenulepingu erakorralise ülesütlemise korral või kui Laenusaaja on viivituses
2-23-144128 tagasimakse tasumisega rohkem kui 14 (neliteist) päeva (juhul kui Laenuleping on sõlmitud ühe tagasimaksega), on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt kahjuhüvitist mõistlikus suuruses, kuid mitte rohkem kui 20% (kakskümmend protsenti) Laenusummast. Kostja saab aru, et nimetatud punkt 7.5 paneb võimalikele kõrvalnõuetele üldise piiri so 20% laenusummast. Nimetatud seisukohta kinnitab ka vastava sätte paiknemine üldtingimuste struktuuris viimase sanktsioone puudutava kokkuvõtva sättena. Seega, arvestades, et laenusumma on 1000 eurot, oleks maksimaalne kahjuhüvitis 200 eurot. Muud nõuded ei olnud ja ei oleks saanud olla kostjale ka ettenähtavad.
20.Hageja on väidetavalt kostajale edastanud võlateateid, antud võlateadete puhul on selgusetu, millal ja kuhu need on väidetavalt saadetud. Hageja ei ole tõendanud, et need oleksid kostjale kätte toimetatud. Eeltoodut ei lükka ka ümber hageja 12.01.2024 menetlusdokumendi lisa nr 1.
21.03.10.2023 on hageja väidetavalt laenulepingu üles öelnud. 27.10.2023 on Ü OÜ oma väidetava nõude väidetavalt kostja vastu hagejale loovutanud. Hagejat eeltoodust ei teavitatud ning kõik kohtule esitatud dokumendid on allkirjastamata.
22.Kostja on hageja õiguseellasele tasunud kokku 1532 eurot (Lisa 1 kontoväljavõte). Hageja on seevastu hagiavalduse p 3 märkinud, et kostja on tasunud kokku 893,80 eurot. Hageja on oma põhivõla kujunemise arvestuskäigus viidanud VÕS § 415. Kostja ei sa aru, mis moodi hageja nõue kujuneb. Hageja on lihtsalt nentinud, et ta arvestab mingeid summasid, nagu juhtub, kuid ei ole konkreetseid tagasimakseid lahti kirjutanud, mida ta mille katteks arvestab. Eriti arusaamatuks muudab kogu asja sissenõudmiskulude arvestus ja sealjuures viide lisale 32, milleks on AB Kreditex AS hinnakiri. Kostjal puudub lepinguline suhe AB Kreditex AS ́ga. Lisaks ei nähtu antud väljatrükist ka, millal see üldse tehtud on, rääkimata asjaolust, kuidas see kostjaga seostub. Samuti jääb arusaamatuks, mida tähendab hoolduskulu, kus selles on kokku lepitud ja mis on selle sisu.
23.Hagiavalduse 12.01.2024 täienduse p 3.5 nõuab hageja viivist arvestusega 21% aastas. Kostja arvates on ilmne, et ülikõrge viivise näol on tegemist ebamõistlikult tarbijat kahjustava muu hüvitisega, mistõttu on laenuleping tühine.
24.Hagi punktis 4 on hageja pikalt kirjutanud vastutustundlikust laenamisest, kuid faktiliselt ei ole nimetatud kohustust järginud. Näiteks hagi p 4.3 toodud kostja palgasissetulek on ilmselgelt ebaõige (Lisa 2 palgatõendid 08.21-01.22). Lisaks eeltoodule, kui on näha, et isikul on juba varasemaid kiirlaene mille tagasimaksete summa on 300 eurot, lisaks veel kanded hasartmänguportaalidele (Lisa 3 23.09.2021 - 23.03.2022 väljavõte erinevate kihlveokontoritele tehtud maksed ning saadud väljamaksed), siis ei saa rääkida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest ja isiku osas oleks tulnud läbi viia täiendav kontroll. Väide, et sissetulekute ja väljaminekute suhtarvu arvestamiseks puudus nõue, on siinkohal kohatu. Kostja on 17.10.2023 ja 22.11.2023 dokumentides viidanud, miks ta leiab, et algne võlausaldaja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, viidates siinkohal Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 2-19-5865 p. 22 ja Riigikohtu 27.11.2002 otsusele nr 3-2-1-137-12, p. 25 Kostja ei hakka nimetatud seisukohti siinkohal menetlusökonoomikast lähtuvalt üle kordama.
25.Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-136-12 punktis 25 märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama.
2-23-144128
26.Kokkuvõttes leiab kostja, et hageja nõude kujunemine ei ole selge, millest see koosneb ja kuidas on nõu konkreetsel juhul tagasimakseid arvestades kujunenud. Arusaamatu on, millistel õiguslikel ja/või lepingulistel alustel saaks kostjalt meeldetuletuste tasu, leppetrahve jne üldse nõuda. Arusaamatu on, miks nõuab hageja kostjalt kõrvalkulusid suuremas summas, kui on enesele piiriks märkinud (kahju ettenähtavus). Kostja on hageja õiguseellasele tasunud suurema summa, kui on laenanud. Tõendamata on, mis tingimustel on hageja õiguseellasega leping üldse sõlmitud. Tõendamata on, et hageja õiguseellane oleks kostjale mingeid teatisi/meeldetuletusi saatnud või need oleksid kostjani kunagi jõudnud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks nõude omanik. Rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet.
27.11.03.2024 menetlusdokumendis märkis kostja, et hageja 11.03.2024 menetlusdokumendi lisana esitatud tabelid ei haaku vähimalgi määral dtl 247-248, kuna neis on lepingule mittevastavad põhiosa maksed ning need ei võta vähimalgi määral arvesse tegelikult teostatud makseid vt dtl 213, rääkimata asjaolust, et hageja ei ole pidanud vajalikuks ka arvestuskäiku selgitada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
29.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid kostja ja Ü OÜ 09.02.2022 laenulepingu nr XXX kostjale 1000 euro laenamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest (vt dtl 44-51). Kostja leiab, et kuivõrd nimetatud dokumendid ei kanna poolte allkirju, ei tõenda need poolte kokkuleppeid, ega ka asjaolu, et vastavaid dokumente oleks üldse kunagi kostjale tutvustatud ja kostja oleks nende sisust aru saanud. Kohus kostjaga ei nõustu. Sidevahendi abil lepingu sõlmimiseks ei pea see olema allkirjastatud. Sellist kohustust võlaõigusseadus (VÕS) ei sätesta. Vastavalt VÕS § 410 lg 1 ei pea isegi tahteavaldus olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (761 SE) on sätestatud, et eelnõu § 410 esimeses lõikes sätestatakse sidevahendi abil sõlmitavatele tarbijakrediidilepingutele sisuliselt vormivabadus. Lõike 1 esimene lause sätestab, et § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Seega ei kohaldu sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele §-st 404 tulenev nõue, et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samas peab iga liikmesriik siiski tulenevalt artikli 10 esimese lõike teisest lausest tagama, et tarbija saaks ka pärast sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlmimist lepingudokumendi või selle koopia mõnel püsival andmekandjal. Seega tuleb tarbijale anda püsival andmekandjal dokument, mis võimaldab tal lepingu sõlmimist tõendada ja millele ta võib pärast lepingu sõlmimist tugineda.
2-23-144128
30.Hageja on esitanud laenulepingu nr XXX sõlmimise tõendamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavad dokumendid. Samuti on asjakohane hageja märkus, et kostja laenu saamisele vastu ei vaidle ning laenulepingu nr XXX järgne laenusumma on üle kantud kostja arveldusarvele (vt dtl 17-19; dtl 213). Hageja on selgitanud, et enne laenutaotluse esitamist oli kostjal võimalik lepinguid puudutavate tingimustega tutvuda, esitada täiendavaid küsimusi. Hageja esitas selle tõendamiseks laenuprotsessi kohta pildid, millest nähtub, et enne lepingu sõlmimist on kliendil võimalik kõikide lepingu dokumentidega tutvuda ning alles peale laenutaotleja andmete sisestamist koostatakse maksegraafik taotluses märgitud tingimustel (dtl 234-236). Samuti on hageja selgitanud, et laenutaotleja sai tutvuda koheselt laenulepingu üldtingimuste ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega ning maksegraafikuga. Eelnimetatud dokumendid on saadetud kostjale ka e-posti teel xxx (dtl 240-248). Tuginedes eelloetud asjaoludele ja tõenditele, leiab kohus, et Ü OÜ ja kostja olid vaidlusaluse lepingu nr XXX sõlminud. Seda kinnitab mh lepingu dokumentide saatmine kostja e-posti aadressile ja laenusumma ülekandmine kostja arveldusarvele. Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis sidevahendi abil lepingu sõlmimiseks ei pea see olema allkirjastatud.
31.Kostja on ette heitnud ka seda, et 03.10.2023 laenulepingu ülesütlemisest ning 27.10.2023 Ü OÜ poolt nõude loovutamisest hagejale ei olevat teda teavitatud ning kõik kohtule esitatud dokumendid on allkirjastamata. Hageja esitas nõude loovutamise tõendamiseks kostjale 27.10.2023 edastatud teatise (dtl 250). Eelnimetatud tõendist nähtub, et laenuandja Ü OÜ saatis kostja e-posti aadressile xxx teavituse, mille kohaselt Ü OÜ loovutas hagejale 27.10.2023.a talle kuuluva nõude kostja vastu tulenevalt 09.02.2022.a sõlmitud laenulepingust nr XXX.Võlaõigusseaduse § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamine loetakse VÕS § 170 järgi võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab endise võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi. Kohtupraktikas on leitud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1149-13, p 27; Riigikohtu 6. juuni 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). Arvestades eeltoodut loeb kohus hageja poolt esitatud dokumentaalse tõendi (27.10.2023 loovutamisest teatamine, dtl 250) järgi tuvastatuks, et esialgne võlausaldaja Ü OÜ on loovutanud 27.10.2023 hagejale vaidlusalusest laenulepingust nr XXX tulenevad nõuded kostja vastu. Sellega on hageja astunud võlasuhtes senise võlausaldaja Ü OÜ asemele. Põhjendamatu on kostja etteheide, nagu olnuks vaidlusalune laenuleping tühine.
32.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole kostja laenu osamakseid tähtaegselt tasunud. Hageja väitel on peale laenulepingu sõlmimist laenuandjale laekunud kostjalt kokku 893,80 eurot. Hageja väidab, et kostja enda laenulepingujärgseid kohustusi õigeaegselt täitma ei asunud ning makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Hageja tugineb sellele, et 03.10.2023 edastas Ü OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul (dtl 88-89).
33.Kohtu hinnangul vastab kostja ja Ü OÜ poolt 09.02.2022 sõlmitud laenuleping nr XXX tarbijakrediidilepingu tunnustele. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Ü OÜ on andnud kostjale krediiti 1000 eurot ning kostja oli kohustatud tagastama krediiti ja sellelt arvestatud intressi lepingu poolte sõlmitud maksegraafiku järgi (dtl 4445).
2-23-144128
34.Hageja põhivõlgnevuse, intressi ja hooldustasu nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel ning viivise nõue VÕS § 113 lg 1 alusel. Põhivõlgnevuse, intressi, hooldustasu ja viivise nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse, intressi, hooldustasu ja viivise maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja poolne lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete puudumine või nende alusetus.
35.Kostja on vastuses hagiavaldusele vaielnud vastu hageja nõudele muuhulgas põhjusel, et kostja arvates ei ole hageja järginud vastutustundliku laenamise põhumõtet. Kostja märgib, et näiteks hagis väidetud kostja palgasissetulek on ilmselgelt ebaõige (kostja esitas ka enda palgatõendid 08.2021-01.2022, dtl 214-219). Lisaks eeltoodule on kostja juhtinud tähelepanu, et tal oli juba varasemaid kiirlaene tagasimaksete summaga 300 eurot, lisaks kanded hasartmänguportaalidele (23.09.2021 - 23.03.2022 väljavõte erinevate kihlveokontoritele tehtud maksetest, vt dtl 220-229). Seetõttu ei saanud kostja arvates rääkida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest ja isiku osas oleks tulnud läbi viia täiendav kontroll. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 24.01.2023 otsuse p-s 32, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama.
36.Kohus kontrollib kohus järgnevalt, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vaidlusalune tarbijakrediidileping sõlmiti 09.02.2022. Sõlmitud lepingu ajal kehtinud ja praegu kehtiva VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
37.Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist krediidiandja. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja 09.02.2022 laenumemo, laenuotsuse vastuvõtmine 09.02.2022 (dtl 95), kostja 09.02.2022 laenutaotluse (dtl 96), krediidiinfo andmete väljavõtte 09.02.2022 seisuga (dtl 97) ning kohumispensioni registri andmed 09.02.2022 seisuga (dtl dtl 98).
38.Kohus märgib, et põhjendamatu on hageja viide kostja keskmisele töötasule pensionikonto järgi brutosummas 4214,25 eurot. Kuivõrd kostja on ise avaldanud enda netosissetuleku suuruseks 1400 eurot ning sellest on lähtunud otsuse tegemisel ka laenuandja (vt dtl 95-96) siis ei saanud laenuandja võtta laenuotsuse tegemisel arvesse suuremat sissetuleku summat, kui kostja on ise laenutaotluses märkinud. Kohtule ei nähtu krediidianalüüsist, et laenuandja oleks positiivse laenuotsuse tegemisel võtnud arvesse (eelnevalt täpsustades kulude suurust) kostja laenutaotluses
2-23-144128 märgitud asjaolu, et kostja elab üüripinnal. Kuna kostja näitas laenutaotluses oma kogu majapidamiskulude suurusena 500 eurot, siis kohtu hinnangul pidanuks mõistlikus krediidiandjas tekkima kahtlus, kas tõepoolest on võimalik 500 euro eest kuus kanda kõiki igapäevaseid majanduskulusid (sh elamispinna üür, kommunaalmaksed, kulud toidule, transpordile jne).
39.Kahtlusi olnuks iseenesest võimalik kõrvaldada kostja pangakonto analüüsi teel, kuid kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks laenuotsuse tegemisel palunud kostjal esitada pangakonto väljavõtte ning teostanud selle analüüsi. Täielikult paljasõnaline on hageja väide, justkui oleks laenuandja palunud kostjal esitada enda arveldusarve väljavõte, mida olevat analüüsitud. Selline väide on ka eluliselt mitteusutav olukorras, kus laenuandja tegi laenuotsuse samal päeval laenutaotluse saamisega (dtl 95-96). Kohtu hinnangul ei ole sellise tempoga tegutsedes vähemalt üldjuhul võimalik teostada adekvaatset pangakonto väljavõtte analüüsi. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 2-18-9977, punkt 12; 2-18-977, punkt 43; 2-20-106661, punkt 55; 2-20-3933, p 67).
40.Seejuures isegi käesoleval juhul kogutud ebapiisavad andmed pidanuks tekitama mõistlikus krediidiandjas kahtluse, kas isik on krediidivõimeline. Seda kahtlust süvendavad veelgi kostja poolt esitatud põhistused ja tõendid selle kohta, et tal oli juba laenuvõtmise hetkel varasemaid kiirlaene tagasimaksete summaga 300 eurot kuus, lisaks kanded hasartmänguportaalidele (23.09.2021 - 23.03.2022 väljavõte erinevate kihlveokontoritele tehtud maksetest, vt dtl 220-229). Seejuures hageja ei väida, et kostja poolt esitatud pangaväljavõtted oleksid valed, hageja heidab ette üksnes seda, et kostja ei olevat esitanud pangakontode osas terviklikku väljavõtet. Selline vastuväide ilmestab selgelt hageja väärat arusaama vastutustundlikust laenamisest. Kohus rõhutab veelkord, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise peab tagama just krediidiandja, nõudes selleks mh laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kui laenutaotleja krediidiandja nõutavaid andmeid ei esita, siis tuleks laenu andmisest keelduda, mitte süüdistada laenuvõtjat tagantjärele kohtumenetluses pangakonto „tervikväljavõtte“ esitamata jätmises. Kohus kordab, et vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
41.Eelnevat arvestades ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et laenuandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Käesoleval juhul ei ole krediidiandja teinud mistahes mõistlikke pingutusi, et hageja krediidivõimekust krediidiandjate- ja vahendajate seaduse ning VÕS-i kohaselt hinnata. Praeguses asjas ei ole tõendatud, et krediidiandja oleks nõudnud tarbijalt asjakohast täiendavat teavet. Ka kogutud andmetel ei saanud krediidiandjas tekkida veendumust kostja krediidivõimelisuses. Sellises olukorras ei oleks tohtinud tarbijakrediidilepingut kostjaga sõlmida (VÕS § 4034 lõige 6).
42.Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud krediidiandjale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.
2-23-144128
43.VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus on hagejale käesolevas asjas korduvalt selgitanud, et hagejal tuleb esitada lepingujärgsete tagasimaksete arvestus, arvestades üksnes seadusjärgset intressimäära (võlaõigusseaduse § 4034 lg 7 kolmas lause). TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on hageja kohustuseks välja tuua selgelt väljendatud nõue ja selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud. Juhul kui kohus jõuab asja lahendamisel järeldusele, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ning kohaldamisele tuleb VÕS § 4034 lg 7, siis peab võlgnevuse kujunemine olema selge ja kontrollitav. Kohus hoiatas hagejat, et kohus jätab ebaselge nõude osas hagi rahuldamata. Hageja esitas 11.03.2024 väidetava intressi ümberarvestuse, kuid sellest ei nähtu uut nõuetekohast maksegraafikut, arvestades seadusjärgset intressimäära. Kohus nõustub kostjaga, et hageja 11.03.2024 menetlusdokumendi lisana esitatud tabelid (dtl 267-268) ei haaku vähimalgi määral laenulepingu nr XXX maksegraafikuga (vt dtl 247-248). Hageja tabelites on lepingule mittevastavad põhiosa maksed ning need ei võta vähimalgi määral arvesse kostja poolt tegelikult teostatud makseid, rääkimata asjaolust, et hageja ei ole pidanud vajalikuks arvestuskäiku selgitada. Eelnevast järeldub, et hageja ei ole VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tagasimakseid uuesti määranud ega neid kostjale kui tarbijale teatavaks teinud. Seega võtab kohus aluseks 09.02.2022 laenulepingust nr XXX nähtuva maksegraafiku.
44.Hageja väitel ütles Ü OÜ kostjaga sõlmitud laenulepingu nr XXX tekkinud võlgnevuse tõttu 03.10.2023 ennetähtaegselt üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul (dtl 88-89). Lepingu ülesütlemine on kujundusõigus, mille teostamine toimub tahteavalduse tegemisega lepingu teisele poolele. Ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks, kui 1) ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud (lepingut üles ütelda soovival poolel on seaduse või lepingu järgi õigus leping üles öelda) ja 2) ülesütlemisavaldus tehakse mõistliku aja jooksul pärast rikkumist ja see jõuab laenusaaja mõjusfääri. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa krediidiandja kostjale vaidlusaluse laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja tagasi maksnud. Kohus tuvastas eelnevalt, et laenuleping nr XXX sõlmiti kostjale 1000 euro laenamiseks. Hageja väitel on peale laenulepingu sõlmimist laenuandjale laekunud kostjalt kokku 893,80 eurot. Kostja leiab, et ta on hageja õiguseellasele tasunud kokku 1532 eurot (vt dtl 213). Kohtu hinnangul ei tõenda dtl 213 esitatud konto väljavõte, et kostja oleks tasunud hageja õiguseellasele 1532 eurot just laenulepingu nr XXX järgi, sest antud väljavõttes on viidatud kahele erinevale lepingule. Kuid lähtudes ka sellest, et kostja tasus hagejale laenulepingu järgi vähemalt 893,80 eurot, ei saanud kostjal olla krediidiandja ees laenulepingu erakorralise ülesütlemisel 03.10.2023 seisuga võlgnevust, sest selleks hetkeks oli kostja tasunud krediidiandjale rohkem, kui ta olnuks laenulepingu maksegraafiku järgi kohustatud (vt dtl 213, dtl 248).
45.Kuivõrd kostjal puudus laenulepingu nr XXX erakorralise ülesütlemise ajal võlgnevus, ei olnud krediidiandjal alust kostjaga sõlmitud lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused näeb ette VÕS § 416 lg 1. Kui need eeldused ei ole täidetud, siis ei ole krediidiandjal õigust lepingut üles öelda. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet. 09.02.2022 laenuleping nr XXX oli sõlmitud kuni 09.02.2025, mistõttu on leping jätkuvalt jõus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2020 otsus nr 2-18-124588).
46.Kuivõrd tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks ei olnud alust, siis ei saanud laenukohustus muutuda kogu ulatuses sissenõutavaks. Arvestades 09.02.2022 laenulepingu nr XXX maksegraafikut ja seda, et vaidlustamata asjaoludel oli kostja poolt laenulepingu järgi juba tasutud vähemalt 893,80 eurot, ei saanud kostjal olla krediidi põhiosa ega seadusjärgse intressi võlgnevust
2-23-144128 hageja ees ka hagi esitamise hetke seisuga. Kuivõrd kostja ei ole olnud eeltoodust nähtuvalt hageja põhinõude osas viivituses rahalise kohustuse täitmisega, ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Seetõttu puudub ka hageja viivisenõudel intressiga võrdses määras õiguslik alus. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda.
47.Kuna kohus tuvastas, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostjal ei ole hageja ees hagiga nõutavat võlgnevust, siis on kõik hageja nõuded (sh kõrvalnõuded) põhjendamatud ja jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise kohta. Muuhulgas ei anna kohus hinnangut poolte väidetele võlateadete edastamise ega tasaarvestuse küsimuses. Vastuhagi kostja esitanud ei ole. TsMS § 439 järgi ei või kohus otsuses ületada nõue piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
48.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja palus 07.03.2024 menetlusdokumendis määrata kostja menetluskulude suuruseks 1134,60 eurot ning mõista see tema kasuks välja hagejalt. Kostja märgib, et kostja kulud lepingulisele esindajale on 1134,60 eurot. Kostja lepingulisel esindajal on kulunud käesolevas asjas õigusabi osutamiseks aega 6,2 h. Õigusabi tunnihinnaks on 150 eurot, millele lisandub käibemaks, s.t 183 eurot tund. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohuslane (TsMS § 174 lg 10).
49.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus peab turutasemele vastavaks kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 183 eurot/h (koos käibemaksuga). Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kostja lepingulise esindaja ajakulu käesolevas menetluses kokku 6,2 h. Seega määrab kohus kostja menetluskulude suurusena kindlaks 1134,60 eurot (6,2 x 183) ning mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja. Kuna kostja on esitanud TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnituse, siis kuuluvad menetluskulud kostjale hüvitamisele koos käibemaksuga. Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1134,60 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
50.Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.