Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja menetluse käik Võlausaldaja Maaelu Edendamise Sihtasutus esitas 26.07.2023. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale avalduse Vimon OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid Vimon OÜ ja Maaelu Edendamise Sihtasutus laenulepingu nr 297L19, mille alusel sihtasutus laenas laenusaajale 35 000 eurot. Laenusaajal tekkis kohustus vastavalt lepingule maksegraafiku alusel sihtasutusele tagastada laenu põhiosa ja maksta intressi. Sihtasutus andis 2021. a augustis laenulepingu erakorralise ülesütlemise hoiatusega laenusaajale võimaluse tasuda lepingust tulenev võlgnevus hiljemalt 30.09.2021. a. Võlgnevust ei tasutud. Seega ei ole laenusaaja lepingust tulenevaid kohustusi ning on olnud laenu tagastamisega viivituses enam kui 30 päeva. Laenuleping lõppes 02.01.2023. a. Laenusaaja kohustus hiljemalt 15.03.2023. a sihtasutusele üle kandma lepingust tulenevalt 15 048,37 eurot. Laenusaaja kohustust ei täitnud. Sihtasutus saatis 05.05.2023. a Vimon OÜ-le pankrotihoiatuse ning tegi ettepaneku võlgnevus likvideerida 31.05.2023. a. Võlgnik oma kohustust täitnud ei ole ning seda väga pika aja jooksul Sihtasutusel on alust arvata, et võlgnik ei suuda võlgnevust tasuda ning selline suutmatus ei ole ajutine. Lepingu lõpetamise aja seisuga võlgnes Vimon OÜ sihtasutusele 14 917,43 eurot. Seisuga 26.07.2023. a on võlgnevuse suurus 15 808,42 eurot (põhivõlgnevus 14 839,61 eurot + intressid 77,82 eurot + viivised 890,99 eurot).

Avaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus. Võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgnik ei ole alates 2020. a esitanud majandusaasta aruandeid, mistõttu puudub võlausaldajal võimalus hinnata võlgniku majanduslikku olukorda. Võlgniku suhtes on

jääk 1496,61 eurot, lisandub viivis, OÜ GS Core ees võlgnevus 1334,37 eurot, lisandub viivis ja Keratalu FIE ees võlgnevus 10 012,80 eurot, lisandub viivis. Maksu- ja Tolliameti ees täitmata kohustusi maksunõuete osas ei ole. Kohustused töötajate ees puuduvad. Töötajaid ei ole. Maksekäsu osakonna lõpetatud asjade seas on võlausaldajad, kes omavad solidaarset nõuet nii Vimon OÜ kui Mxxxxx Axxxx ja Vxxxxx Txxx vastu: Luminor Liising nõue 1369,37 eurot, Special Work OÜ nõue summas 603,77 eurot, Slipest OÜ nõue 4855,98 eurot. Kohtutäiturite nõuded täitemenetlustes vastavalt registris toodule 1801,62 eurot. Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on Vimon OÜ-l teadaolevaid kohustusi seisuga 12.10.2023. a vähemalt summas 41 610 eurot, millele lisanduvad viivised. Võlgnikul puudub likviidne vara, s.h. rahalised vahendid ja tööjõud, mille arvel oleks võimalik majandustegevuse jätkamine, puudub ka saneerimisvõimalus. Ajutise halduri hinnangul pole võimalik käesoleval ajal konkreetselt esitada ühtegi tagasivõitmise hagi seoses vara müügiga, sest puuduvad vastavad dokumendid ning pole isegi teada, millised varad võlgnikul üldse olid ja mida müüdi jooksvate kulude katmiseks 2020. a. Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused. Võlgniku kohustused ületavad vara, mistõttu on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Võlgnik ise on ajutisele haldurile vastanud, et võlgniku vara on realiseeritud aastatel 20192020 ja majandustegevus on võlgnikul lõppenud aastal 2021. Ajutine haldur on nõustunud võlgnikuga selles, et lehmade ostmine Keratalu FIE-lt võis tõesti kaasa tuua tagasilöögi võlgniku majandustegevuses, kuna lehmad ei vastanud oodatud kvaliteedile ja selle tehinguga kaasnesid võlgnikule täiendavad väljaminekud. Samas leiab ajutine haldur, et siiski oli ka võlgnikul endal vajakajäämisi ettevõtte juhtimises ja igapäevases asjaajamises. Juhatuse liige on kinnitanud, et juhtis ettevõtet oma parima äranägemise järgi, kuid ka tema enda süvenevad terviseprobleemid olid lisateguriks asjaolule, et ettevõte on tegevuse lõpetas ning et käesolevaks ajaks on hävinud kogu dokumentatsioon. Ajutise halduri hinnangul on juhatus jätnud täitmata oma kohustuse tegevuse lõppemisel esitada ise pankrotiavaldus. Selgelt oli juhatusele teada, et tegevuse lõppemisel pole võimalik teadaolevaid kohustusi täita ning selleks puudus ka vara. Juhatus on jätnud kõik ettevõttega seonduva pärast tegevus lõppemist n.ö. saatuse hooleks ning lisaks kõigele jätnud ilma hoolitsuseta ka pandivarana tagatiseks oleva kinnisasja. Maksejõuetuse põhjuseks ajutise halduri hinnangul oli koostoimes mitmete halbade asjaolude kokkusattumine, millest kõiki tegureid võlgnik ei saanud kuidagi mõjutada (nt Covid). Seega puudub võlgnikul Vimon OÜ-l vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia. Juhatuse liige on jätnud esitamata registrile majandusaasta aruanded pärast 2019.aastat, mis ei võimaldanud ka võlausaldajatel saada teavet ühingu hetkeolukorra kohta finantsaruannetest lähtuvalt. Võlausaldajatel on võimalik pöörduda ettevõtte maksejõuetuse tõttu juhatuse liikme vastu kohustuste täitmiseks. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet ja selle lisasid, on seisukohal, et võlgnik Vimon OÜ on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS 1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg.11 järgi juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetust eeldatakse, kui (p.2) võlgniku juhtorgani liige teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et võlgnik ei suuda oma kohustusi täita. Käesoleval juhul on võlgnik juhtorgani liige teatanud kohtule, et ta ei suuda oma kohustusi täita, s.t. on PankrS § 31 lg.11 p.2 olukord. Ajutine haldur on teinud kindlaks, et võlgnikul vara puudub, kohustusi kokku enam kui 41 610 euro väärtuses. Võlgnikul puudub majandustegevus ja vara, mille baasil majandustegevust taastada. Selline äriühing on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Võttes aluseks ajutise pankrotihalduri aruande, selles kajastatud võlgniku juhatuse liikme selgitused (need on ka kohtule edastatud koos muude võlgniku poolt esitatud tõenditega) võlgniku majandusliku olukorra kujunemise ja selle põhjuste kohta ja võrreldes seda võlgniku viimase majandusaasta aruandega, mis on esitatud 2019.a kohta, on kohus seisukohal, et võlgnik on teadlikult oma majandustegevuse lõpetanud ja vara realiseerinud, teavitamata sellest võlausaldajaid. Võlgnik ei ole oma majandustegevuse lõpetamist ja vara realiseerimist dokumenteerinud. ÄS § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse § 4 p.5 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud säilitama raamatupidamise dokumente. Ehkki võlgniku juhatuse liige on kirjeldanud ajutisele haldurile, kuidas kõik raamatupidamisdokumendid on hävinud, ei vabasta see juhatuse liiget kohustusest need dokumendid taastada. Arvestades raamatupidamisdokumentide hävimise väidetavaid asjaolusid (jäid maha Soojaagu tallu), tuleb kohtul asuda seisukohale, et raamatupidamisdokumendid on hävinud vähemalt juhatuse liikme raske hooletuse tõttu PankrS § 28 lg.2 tähenduses. Samas ei kinnita võlgniku pangakontodelt nähtuv juhatuse liikme selgitusi vara realiseerimise kohta. Nimelt ei nähtu võlgniku pangakontodelt tehinguid, mida saaks seostada võlgniku vara realiseerimisega. Seega on võlgniku poolt kajastamata ja kirjendamata temal olemas olnud esemelise vara loetelu üldse, aga ka selle realiseerimine ja saadud tulem. Võlgniku viimane majandusaasta aruanne 2019.a kohta võimaldab teha järelduse, et võlgnik oli seisuga 31.12.2019 tegutsev ja edaspidise tegutsemispotentsiaaliga äriühing. Selle alusel on võlgniku vara realiseerimine aastatel 2019-2020 (juhatuse liikme poolt nimetatud aastaarvud) selgitamata ja mõistetamatu käitumine äriühingu juhatuse poolt. Kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Maaelu Edendamise Sihtasutus poolt antud laen 35000 eurot on laekunud võlgniku kontole 23.04.2019, siis selle järel võlgniku loobumine majandustegevuse aktiviseerimisest ja vara realiseerimisele asumine on kohtu hinnangul käsitatav raske hooletusena juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmisel. Võlgniku juhatuse liikme selgitused, millistel subjektiivsetel põhjustel (halvad mälestused seoses Soojaagu taluga ja loomadega, juhatuse liikme tervise halvenemine) võivad olla inimlikult arusaadavad, kuid ei õigusta äriühingu kohustuste täitmata jätmist võlausaldajate ees ja juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmist äriühingu ees. Sellistest olukordadest

väljatulemiseks on olemas seaduslikud lahendused (äriühingu osaluse müümine, uue juhatuse liikme valimine jmt). Neid võimalusi ei ole ei äriühing ega tema juhatuse liige kasutanud. Võlgnikettevõte ei tegutse, tegevuse taastamine sellises majanduslikus olukorras – ilma tööjõu ja tootmisvahenditeta, aga ka realiseeritava äriplaanita- ei ole võimalik ja seega on ta maksejõuetu. Vara tagasivõitmise võimaluste ja juhatuse liikme vastutuse realiseerimise eelduseks on võlausaldajate sellekohane huvi, mida nad väljendavad, tehes deposiidimakse kohtu määratud summas ja ajaks. Võlgnikul puudub reaalne ja likviidne vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad ei ole nõustunud pankrotimenetlust rahastama (deposiidimakset ei tehtud). Seetõttu ei saa asuda realiseerima hüpoteetilist võimalust tagasivõitmiseks või juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks. Pankrotiseaduse § 29 sätestab: (1) Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. (2) Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. (3) Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kuna deposiidimakset kohtu määramisel ei tasutud, tegi kohus 04.12.2023.a. maksejõuetuse teenistusele ettepaneku Vimon OÜ pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohus PankrS § 30 lg.5 alusel määras sellekohase avalduse esitamiseks tähtaja. Maksejõuetuse teenistus vastas kohtule järgmiselt (väljavõte vastusest): Maksejõuetuse teenistus annab kohtule teada, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada VIMON OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline täiendav avalik huvi lähtudes otstarbekusest. Maksejõuetuse teenistus nõustub kohtuga, et VIMON OÜ ja Soojaagu Talu OÜ pankrotiasjas on tegemist samade füüsiliste isikutega seotud äriühingutega, mille maksejõuetuks muutumise tegelikke asjaolusid ei ole võimalik kontrollida dokumentide hävimise tõttu ja ka vara on väidetavalt hävinud või realiseeritud. Selline sarnane olukord kahes maksejõuetusasjas, milles osalevad samad isikud viitab, et tegemist võib olla läbiproovitud ja teadlikult kavandatud lahendusega. Samas on ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et juhatuse liikmele ei kuulu olulist vara registrites ning juhatuse liikmele kuuluv kinnistu tagab hüpoteegiga peamise võlausaldaja Maaelu Arendamise SA kohustusi ning käimas on täitemenetlus, mille käigus kinnistu müügi korral võlausaldaja nõue rahuldatakse. Viimane alghind enampakkumisel on 17 500 eurot. Osade võlausaldajate nõuete täitmiseks kaasneb solidaarne vastutus juhatuse liikmele isiklikult. Kuna pankrotimenetluse pidamiseks puuduvad vahendid, ei kuuluta kohus välja võlgniku Vimon OÜ pankrotti, millele järgneb pankrotimenetlus, vaid lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg.1 alusel. Ajutisel halduril tuleb PankrS § 29 lg.8 alusel võlgnikettevõte likvideerida, dokumentide hoidja määratakse ÄS § 219 lg.1, lg.2, lg.3 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus lahendab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise taotluse PankrS § 23 lg.1-3 alusel. PankrS § 23 lg.2 sätestab: Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine pankrotihaldur esitas 12.10.2023. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 11 tunni 10 minuti eest tunni tasuga 120 eurot summas 1332 eurot, sellele lisandub käibemaks 266,40 eurot. Kokku ajutise halduri tasu kooskäibemaksuga 1598,40 eurot. Ajutise halduri tasu hõlmab ka halduri tegevusega seotud üldisi kulusid, s.h. bürookulusid, sidekulusid ja riigisiseseid reisikulusid. Tasu arvestamise aluseks on ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aeg. Ajutine haldur on esitanud ka tööaja arvestuse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, s.h. likvideerimiskohustust, asja keerukust ja halduri kutseoskusi, saab kulunud aja lugeda põhjendatuks. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga, mis on kooskõlas PankrS §-ga 23 lg.3. Samas on ajutise halduri tasu fond summas 1600 eurot, mis on võlausaldajal kohtu korralduse alusel deposiidikontole makstud. Käesoleval ajal on käibemaksumäär 22% varasema 20% asemel. Seda arvestades määrab kohus ajutise halduri tasu kokku summas 1599,42 eurot, millest tasu 1311 eurot ehk 10 tunni 55 minuti eest ja käibemaks 288,42 eurot. Ajutise halduri tasu on vähendatav 10 tunnile 55 minutile (st 15 minuti võrra) ajutise halduri aruande koostamise ja kohtule esitamise aja arvelt. Ajutine haldur palub tema tasu maksmise määrata PankrS § 23 lg.6 alusel OÜ Civilex kasuks. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu summas 1311 eurot, sellele lisandub käibemaks 288,42 eurot PankrS § 23 lg. 3, PankrS § 65 lg.11 järgi. PankrS § 23 lg.6 järgi võib ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus on kontrollinud, et OÜ Civilex on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu välja maksta koos käibemaksuga. Ajutise halduri tasu ja käibemaks maksta välja kohtu deposiidikontole selleks kantud rahast. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.