Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-16695
Kohtuasi
OÜ Scanweld Ehitus hagi X vastu valduse vabastamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks. X hagi OÜ Scanweld Ehitus vastu üüri kehtestamise (alternatiivselt üüri tõstmise) tühisuse tuvastamiseks, üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks, üürilepingu pikendamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09. jaanuari 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ Scanweld Ehitus (registrikood 11010029), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Andres Past Kostja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 09. jaanuari 2023 määrus ja saata tsiviilasi X hagis OÜ Scanweld Ehitus vastu hüvitise väljamõistmiseks tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
OÜ Scanweld Ehitus (hageja) esitas 22.10.2020 tsiviilasjas 2-20-15499 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hageja esitas 25.10.2021 kostja vastu tsiviilasjas 2-21-16695 hagi valduse vabastamiseks ning võlgnevuse väljamõistmiseks.
3.Maakohus liitis 26.01.2022 määrusega tsiviilasja 2-20-15499 ühte menetlusse tsiviilasjaga 2-21-16695.
4.Hageja esitas 21.02.2022 hagiavalduse tervikteksti, milles palus kostja valdusest välja mõista kinnisasja, registriosa nr 1844402, osa, mis on piiritletud joonisel, ja kohustada kostjat selle valdus üle andma 14 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista perioodi 01.01.2017-22.10.2020 eest põhivõla 45 677 eurot, seaduses sätestatud viivise sissenõutavaks muutunud põhinõudelt (39 000 eurot) alates 08.04.2020 kuni 21.10.2020 summas 1679,34 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt (45 677 eurot) alates 22.10.2020. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista 1000 eurot kuus alates 22.10.2020 kuni kinnistu osa üleandmiseni hagejale.
5.Kostja esitas 19.06.2021 maakohtule tsiviilasjas 2-21-9886 hageja vastu hagi. Hagiavalduse tervikteksti esitas kostja 21.02.2022. Kostja palus tuvastada 1000 euro suuruse üüri kehtestamise või tõstmise tühisus, tuvastada üürilepingu 20.05.2021 ülesütlemisavalduse tühisus, tuvastada, et 13.03.2006 sõlmitud üürileping on kehtiv. Kui kohus tuvastab, et üürilepingu ülesütlemine on kehtiv, siis taotleb kostja üürilepingu pikendamist kolme aasta võrra.
7.Kostja esitas tsiviilasjas 2-21-18272 hageja vastu 19.11.2021 hagi, milles palus hagejalt välja mõista 127 435,34 eurot, alternatiivselt 104 210,30 eurot. Lisaks palus kostja välja mõista seaduses sätestatud viivise alates 20.11.2021. Kostja esitas kinnistu osale suvila. Lepingu sõlmimisel 13.03.2006 oli kinnistu osa väärtus 400 000 krooni ehk 25 564,66 eurot. Käesolevalt on kinnistu osa väärtus hinnanguliselt 153 000 eurot. Kostja tegevuse tõttu on kinnistu osa väärtus suurenenud 127 435,34 euro võrra. Kostja nõuab selle hüvitamist VÕS § 286 lg 1 alusel. Tsiviilasjas nr 2-16-19317 tehtud ekspertiisi kohaselt on kostja kandnud kinnistule maja ehitamisega kulusid summas 104 210.30 eurot (koos käibemaksuga). Kostja nõuab hagejalt alternatiivselt 104 210,30 euro hüvitamist VÕS § 286 lg 2 alusel.
9.Harju Maakohus tegi 28.10.2022 osaotsuse, millega rahuldas hageja hagi osaliselt. Kohus mõistis kostja valdusest välja vaidlusaluse kinnisasja osa ja kohustas kostjat selle valduse hagejale üle andma 14 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 45 947,58 eurot ja igakuiselt 750 eurot alates 01.10.2022 kuni kinnisasja osa valduse üleandmiseni. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja seaduses sätestatud viivise põhivõlalt summas 28 547,83 eurot alates 23.10.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja ülejäänud rahalised nõuded jättis kohus rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata
10.Maakohus jätkas menetlust kostja hagis parenduste hüvitamiseks (digitaalne toimik). Maakohtu määrus ja põhjendused
11.Harju Maakohus jättis 09.01.2023 määrusega kostja hagi hageja vastu üüriesemele tehtud parenduste eest hüvitise väljamõistmiseks läbi vaatamata. Läbi vaatamata jäetud hagiga seotud menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1853,60 eurot ja viivise.
12.TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kostja nõuab üürilepingu esemeks olevale kinnisasjale tehtud parenduste eest hüvitist, kuid väidab, et üürileping kehtib edasi. Üürilepingu ese on jätkuvalt kostja valduses. Kohus on 28.10.2022 osaotsuses selgitanud, et sellises olukorras ei ole parenduste eest hüvitise saamise nõue sissenõutav (osaotsuse p 12) ja kohus jääb selle seisukoha juurde.
13.Kohus andis pooltele võimaluse maakohtu menetluse peatamiseks osaotsuse vaidlustamise lahendamise ajaks. Kostja sellega ei nõustunud. Kohtu poolt määratud tähtajaks esitatud avaldus, millega nõuti menetluse jätkamist, kuid alternatiivselt teatati valmisolekust kaaluda menetluse peatamist, ei ole käsitatav menetluse peatamise taotlusena. Pärast tähtaja möödumist tehtud avaldus on tähendusetu (TsMS § 62 lg 2). 02.01.2023 esitas kostja alternatiivse taotluse menetluse peatamiseks apellatsioonkaebuse läbi vaatamiseni ringkonnakohtus. Kui üldse, tulnuks menetlus peatada kuni osaotsuse vaidlustamise lõpliku lahendamiseni. Kohus jätab parenduste hüvitamise hagi läbi vaatamata. Määruskaebus
14.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata nõude menetlemist. Juhul, kui ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta kostja nõude eelduseks olevate asjaolude suhtes, siis peatada menetlus kuni osaotsuse suhtes tehtava lahendini ringkonnakohtus või osaotsuse vaidlustamise lõpliku lahendamiseni.
15.Maakohus on valesti tõlgendanud VÕS §-i 286. Selles sätestatud hüvitise nõue ei ole seotud valduse tagastamise, vaid üürilepingu lõppemisega. Seega tuleb menetlust jätkata. Kui maakohus leidis, et kostja poolt maakohtule esitatud menetluse peatamise taotlus on sõnastatud puudulikult, siis oleks maakohus pidanud andma puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Maakohus oleks saanud menetluse peatada TsMS § 355 või § 356 lg 1 alusel, kui leidis, et VÕS § 286 nõude eelduseks on valduse vabastamine. Menetluse edasine käik
16.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus kostjalt riigituludesse välja mõista kostjale menetlusabina antud riigilõiv.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata kostja hüvitise nõude osas menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
19.VÕS § 286 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et VÕS § 286 sätestatud nõuded muutuvad sissenõutavaks alates kinnisasja tagastamisest üürileandjale. Riigikohus on 02.12.2015 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-51-15 (p 18) leidnud, et VÕS § 286 lg-te 1 ja 2 puhul muutub üürniku nõue sissenõutavaks lepingu lõppemisest.
20.Kuigi kostja on seisukohal, et üürileping ei ole lõppenud, ilmneb kostja hagist, et ta esitas nõude juhuks, kui kohus leiab, et üürileping on lõppenud. Maakohus asus 28.10.2022 osaotsuses seisukohale, et hageja ülesütlemisavalduse alusel on üürileping lõppenud.
21.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendamatult, et hagi tuleb perspektiivituse tõttu jätta läbi vaatamata. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata hüvitise nõude menetlemise jätkamiseks tagasi samale maakohtule.
22.Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule nõude menetlemise jätkamiseks, siis jääb menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine maakohtu otsustada. Sealjuures jääb maakohtu lahendada ka kostjale menetlusabina antud riigilõivu riigituludesse väljamõistmise küsimus.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.