Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

Tsiviilasi nr 2-23-14172 Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilasi nr 2-23-14172 siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kahju tekitaja ei vastuta VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul tõendab kostja süüd kannatanule kehavigastuste tekitamisel hagiavaldusele lisatud Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2020. a otsus, milles kostja mõisteti süüdi kannatanule kehavigastuste tekitamise eest. Kui kostja ei oleks kannatanule tervisekahjustusi tekitanud, ei oleks kannatanule tervisekahjustusi tekkind ning seega ei oleks hageja lepingupartnerid pidanud kannatanule tervishoiuteenuseid osutama. Tervisehoiuteenuste osutamiseta puuduks hageja lepingupartneritel alus raviarve, ravimiretseptide ning töövõimetuslehe koostamiseks ja hagejale esitamiseks – sel juhul ei oleks hageja pidanud võimaldama kannatanule ravikindlustushüvitisi. Seega on käesoleval juhul põhjuslik seos kostja tegevuse, kannatanule tekitatud ja tekkinud tervisekahjustuste ja hageja poolt kannatanule võimaldatud ravikindlustushüvitise nõudeõiguse vahel.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.