Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi OÜ Ostecon vastu võlgnevuse saamiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
ja
menetluskulude
suuruse
nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10143) Hageja lepinguline esindaja: E A (e-post:xxx) Kostja: OÜ Ostecon (registrikood 11466919; asukoht Eha tn 29, Keila linn, Harju maakond, 76609; e-post [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta vastu Osaühing EUROPARK ESTONIA avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-22-138864 menetlus.
2.TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada hagejale Osaühing EUROPARK ESTONIA pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot, EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr xxx, märkides viitenumbriks 4461894 ja selgitusse „Tsiviilasi nr 2-22-138864, riigilõivu osaline tagastamine“.
avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata kindlaks OÜ EUROPARK ESTONIA menetluskulude rahaline suurus summas 235 eurot.
5.Välja mõista OÜ-lt Ostecon Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud summas 235 eurot.
6.Välja mõista OÜ-lt Ostecon Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (235 eurot) käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 13.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 70 euro saamiseks. Kohus tegi 14.10.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.10.2022 aadressil [email protected] Võlgnik OÜ Ostecon esitas 14.10.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 08.11.2022 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas Harju Maakohtule 21.11.2022 hagi, mille kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja alates 20.11.2019. Sõiduk pargiti 13.07.2020 hageja opereeritavale parkimisalale TammsA Ärikeskuses parkimistingimusi rikkudes ning hageja väljastas kostjale leppetrahvi number 1201 3072 0115 6474, maksetähtajaga 27.07.2020, võlgnevuse summa 30 eurot. Parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja oli seisukohal, et tal on kostja vastu nõue ka VÕS § 1131 lg 1 alusel summas 40 eurot. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Kuivõrd kostja tasus 17.10.2022 hagejale 40 eurot, mis vastas põhinõude suurusele ja tasus 10 euro võrra kõrvalnõuet, palus hageja kostjalt välja mõista 30 eurot sissenõudmiskulu.
3.Harju Maakohus võttis 22.11.2022 määrusega menetlusse Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi OÜ Ostecon vastu võlgnevuse summas 30 eurot saamiseks.
4.Kostja esitas 24.11.2022 vastuse hagile, milles vaidleb nõudele vastu. Kostja nõustus, et kostja omanduses olev sõiduk xxx registreerimisnumbriga xxx parkis 13.07.2020 hageja opereeritaval parkimisalal EP26 ajahetkel kell 11.57. Kostja ei vaidle vastu, et kostja omanduses olev sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes hageja hallatavale parklale kuna hagejaga parkimisepingu sõlminud ja kostja sõidukit kõnealusel ajahetkel erasõiduks kasutanud füüsiline isik M A kinnitas seda. Kostja nõustus, et hageja on saatnud 30.05.2022 meeldetuletuskirja, mille kostja edastas sõidukit kasutanud ja hagejaga parkimislepingu sõlminud eraisik M Ale, kes kinnitas, et on kostjalt meeldetuletuskirja kätte saanud ning hageja nõude täies mahus ka vabatahtlikult tasunud.
5.Kostja ei nõustu hageja väitega nagu oleks kostja tasunud 40 eurot hagejale või hageja esindajale. Kostja ei ole ei hageja esindajale ega ka hagejale mitte midagi tasunud kuna ei tunnista hageja nõuet. Hageja esindajale tasus kostja omanduses olevat sõidukit kasutanud ja hagejaga parkimislepingu sõlminud eraisik M A vastavalt hageja esindaja 30.05.2022 poolt edastatud nõudekirjas nõutud summas nõutud viisil ja nõutud mahus.
6.Hageja esitas 30.11.2022 avalduse hagist loobumiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks. 25.11.2022 on tasunud kostja seaduslik esindaja hagejale 30 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja nõudele. Kostja poolt on tasumata hageja poolt tasutud riigilõiv 100 eurot ning hageja esindajakulu summas 220 eurot ja menetluskulu summas 20 eurot.
7.Kostja vaidles 01.02.2022 menetlusdokumendis menetluse lõpetamise taotlusele vastu. Kostja on jätkuvalt veendunud, et OÜ Ostecon ei ole parkimislepingu pooleks, vaid selleks on füüsiline isik M A. Kostja palub jätta rahuldamata kõik hageja nõuded. Kui hageja soovib hagist loobuda siis jätta hageja kanda täies ulatuses kõik hageja menetluskulud ja riigilõivud ja nõuda täies ulatuses hagejalt välja kostja poolt 24.11.2022 kohtule esitatud hagiavalduse vastuse punktis 5.2 välja arvutatud kostja menetluskulud summas 280 eurot. 01.12.2022
avalduse täienduses palub Ostecon OÜ lisaks eelnevalt 01.12.2022 esitatud seisukohtadele jätkata hagimenetlust kuna hageja avaldus tugineb teadlikult eksitaval ja valel väitel. Määruse põhjendused
8.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.
9.Kuigi kostja ei ole menetluse lõpetamisega nõus, ei ole selle asjaolul hagiavaldusest loobumisel mingit tähendust, kuivõrd hagist loobumine on hageja õigus. TsMS § 4 lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 206 lg 1 on hagejal lisaks menetlusosalise õigustele õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Käesolevas vaidluses on hageja hagist loobunud ning hagiavaldusest loobumine ei kahjusta kohtu hinnangul käesolevas vaidluses avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
12.Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist tasunud. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole nõuet tasunud, seda on teinud füüsiline isik M A (isikukood xxx). Asja materjalide juurde esitatud maksekorraldustest nähtub et M A (isikukood xxx) on tasunud hageja esindajale EFTA LEGAL OÜ-le 14.10.2022 40 eurot selgitusega: Sõisuk: xxx, leppetrahv: 1201307201156474, kuupäev 13.07.2020 ning 25.11.2022 30 eurot selgitusega: 30 € lisaks kõrvalkulude katteks. Sõiduk: xxx, leppetrahv: 1201307201156474, kuupäev 13.07.2020.
13.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagejale tekkinud menetluskulud on põhjustatud kostja tegevusetusest ning on täidetud TsMS § 168 lg 5 eeldus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt.
14.Asja materjalidest selgub, et hageja saatis kostjale 30.05.2022 meeldetuletuskirja leppetrahvi kohta. 24.11.2022 hagivastuses kostja nõustus, et hageja on saatnud 30.05.2022 kostjale meeldetuletuskirja. Kostja seaduslik esindaja M A avaldas, et edastas meeldetuletuskirja sõidukit kasutanud ja hagejaga parkimislepingu sõlminud eraisikule M Ale, kes 24.11.2022
avalduses kinnitas, et on kostjalt meeldetuletuskirja kätte saanud ning hageja nõude täies mahus ka vabatahtlikult tasunud.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 teise lause järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et e-kirjaga tekib majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul üldjuhul mõistlik võimalus tutvuda hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (RKTKo nr 3-2-1-123-07, p 12, nr 3-2-1-129-15, p 18, 2-15-6538, p 14). Tuleb eeldada, et e-kiri jõudis saaja serverisse selle saatmise päeval. Kostja ei ole väitnud, et kiri oleks tema serverisse jõudnud hiljem või et tal ei olnud mingil põhjusel mõistlikku ja hageja jaoks äratuntavat võimalust sellega kohe järgmisel päeval tutvuda. Seega saab eeldada, et kostja seaduslik esindaja M A (isikukood xxx) sai hageja saadetud meeldetuletuskirjaga tutvuda hiljemalt 31.05.2022.
16.Kohus osundab, et äriregistri andmete kohaselt on kostja OÜ Ostecon (reg kood 11466919) ainsaks seaduslikuks esindajaks M A (isikukood xxx), seega sama füüsiline isik, kes kostja enda väidete kohaselt parkis hageja hallatavale parkimisalale sõiduki xxx registreerimisnumbriga xxx parkimistingimusi rikkudes ja on tasunud oma pangakontolt hageja esindajale EFTA LEGAL OÜ-le 14.10.2022 ja 25.11.2022 kokku 70 eurot.
17.Asja materjalist nähtub, et hageja on pöördunud kostja poole ka varem: nimelt 23.03.2021 ekirjaga. Et kostja on hageja pöördumise kätte saanud ning sellega tutvunud, kinnitab M A kui kostja seadusliku esindaja 23.03.2021 vastus, milles kostja esindaja avaldab, et leppetrahvi 1201307201156474 hetkel sõidukit kasutanud isiku andmed ei ole säilinud.
18.Kuivõrd kostja seadusliku esindaja ja parkimistingimusi rikkunud isiku isikud kattuvad, on vältimatu järeldus, et ka füüsiline isik M A sai nii hageja 23.03.2021 pöördumisest kui ka 30.05.2022 meeldetuletuskirjast teada vastavalt 23.03.2021 ja 31.05.2022 so samal ajal, kui kostja seaduslik esindaja ja puudus igasugune vajadus hageja pöördumisi füüsilisele isikule täiendavalt kuidagi edasi saata. Kohus osundab, et M A ei pidanud vajalikuks ei kostja seadusliku esindajana ega ka füüsilise isikuna hagejat teavitada, et väidetavaks parkimistingimuste rikkujaks oli M A kui füüsiline isik.
19.Samuti ei tasunud füüsiline isik vabatahtlikult ja meeldetuletuskirjas märgitud tähtajaks so 06.06.2022 leppetrahvi, kuigi oli leppetrahvist teadlik juba 23.03.2021 või hiljemalt 31.05.2022 vaid alles pärast seda, kui hageja oli pöördunud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtu poole ja kostjani toimetati makseettepanek võlgnevuse tasumise kohta. Tsiviilasja materjalidest selgub, et makseettepanek saadeti kostjale 14.10.2022 kell 13:39:50, kostja tasus 14.10.2022 meeldetuletuskirjas märgitud viisil 40 eurot ning edastas vastuväite makseettepanekule 14.10.2022 kell 19:24. Seega põhjustas M A nii kostja seadusliku esindajana kui füüsilise isikuna oma tegevusetusega hageja kohtu poole pöördumise just kostja vastu.
20.Riigikohus on 26. jaanuari 2017. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Kolleegium leidis, et tõendamiskoormus tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (RKTKo 25.01.2017 nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõidukijuhiks ja seega ka
parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (RKTKo 23.03.2016 nr 3-2-1-3-16, p 11).
21.Vaidlust ei ole selles, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Seega tuli hagejal hagi esitades eeldada, et sõidukit kasutanud isik kasutas sõidukit juriidilise isiku nimel ja huvides, st tema esindajana seega on hageja õigesti pöördunud kohtusse just kostja vastu. Kohus rõhutab veelkord, et kostja seaduslik esindaja ei teavitanud hagejat enne kohtusse pöördumist asjaolust, et parkimislepingu pooleks võib olla füüsiline isik.
22.Parkimislepingu täitmise eest vastutab kostja kui sõiduki omanik seni, kuni kostja ei ole vastutusest vabanemiseks tõendanud, et sõiduki parkis parkimisalale parkimistingimusi rikkudes kolmas isik, kes vastutab sel juhul leppetrahvinõude tasumise eest. Kostja vastuväide, et sõiduki parkis M A kui eraisik, mitte kui kostja seaduslik esindaja, ei anna alust menetluskulude hageja kanda jätmiseks, kuna juriidilise isiku puhul eeldatakse esindust TsÜS § 116 lg 2 alusel. Parkimislepingute täitmise eest vastutab kostja kui sõiduki vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Käesoleval juhul ei ole kostja seda tõendanud.
23.Nagu kohus juba eelpool märkis, ei avaldanud M A ei kostja seadusliku esindajana ega ka füüsilise isikuna enne kohtusse pöördumist hagejale, et parkimistingimusi rikkus just füüsiline isik M A. Kuigi maksekäsu kiirmenetluses on kostja avaldanud, et rikkujaks oli füüsiline isik, siis 23.03.2021 e-kirjas on M A kui kostja seaduslik esindaja avaldanud, et leppetrahvi 1201307201156474 hetkel sõidukit kasutanud isiku andmed ei ole säilinud ning sõiduki omanik Ostecon OÜ nõuet ei tunnista. Alles pärast hageja kohtusse pöördumist ja kohtult makseettepaneku kättesaamist on kostja seaduslikule esindajale meenunud, et ta kasutas 13.07.2020 kostjale kuuluvat sõidukit oma isiklikes mitte kostja huvides.
24.Kohus nõustub hageja esindajaga ka selles, et käesoleval juhul ei ole võimalik üheselt kindlaks teha millises rollis oli M A 13.07.2020 kell 11.57. Kuigi kostja on esitanud tõendi selle kohta, et 13.07.2020 kell 12:09 tasunud riigilõivu oma lapse reisidokumendi eest, ei ole sellel asjaolul mingit tähendust. Juriidiliseks isikuks oleva kostja puhul eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses isiku nimel ning seda eriti olukorras, kus tehingu on teinud juriidilise isiku seaduslik esindaja. Seega tuleb eeldada, et kostjale kuuluva sõiduki parkis M A lepingu tingimusi rikkudes kui kostja seaduslik esindaja. Ei ole võimalik tuvastada, millisel ajahetkel kasutas M A sõidukit kui kostja seaduslik esindaja ja millal kui füüsiline isik. Ei ole võimalik tuvastada, kas 13.07.2020 hommikul istus M A sõidukisse kui juhatuse liige või kui eraisik. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta on tasunud sõiduki erasõitudeks kasutamise eest erisoodustusmaksu. Vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lõikele 4 loetakse erisoodustuseks igasugust kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida antakse töötajale seoses töötamisega tööandja juures. Muuhulgas on erisoodustuseks ka sõiduki tasuta või soodushinnaga kasutada andmine.
25.Samuti ei ole tähtsust asjaolul, et M A on tasunud enda isiklikult pangakontolt hageja esindajale EFTA LEGAL OÜ-le 14.10.2022 ja 25.11.2022 kokku 70 eurot. VÕS § 78 lg 1 järgi kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kuivõrd rahalisi kohustusi ei pea täitma isiklikult, ei tõenda ka füüsilise isiku poolt kostjale tehtud leppetrahvi tasumine, et just füüsiline isik on parkimistingimusi rikkunud. Oluline on see, et kostja kohustus on hageja ees täidetud ning see, et kostja on oma tegevusetusega ise põhjustanud hageja kohtu poole pöördumise. Leppetrahvi nr 1201 3072 0115 6474 tasumise tähtpäev oli 27.07.2020, seega
muutus leppetrahv sissenõutavaks 28.07.2020. Hageja pöördus kohtusse 13.10.2022, kostjale koostati ja toimetati kätte makseettepanek 14.10.2022. Hageja nõue on tasutud 14.10.2022 ja 25.11.2022, seega pärast hagi esitamist. TsMS § 486 lg 2 järgi hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega kõige eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
26.Hageja palub määrata menetluskulude suuruseks 290 eurot, sh pool tasutud riigilõivust 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja õigusabikulu 220 eurot.
27.Kohtumenetluses tekib paratamatult kulusid ning seda eelkõige siis, kui hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat. Lepinguline esindaja on õigusteadmistega isik, kelle tööaeg maksab. Samuti tuleb TsMS § 139 lg 2 kohaselt menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv, tasuda riigilõivu. Riigilõivu miinimummäär on RLS lisa 1 kohaselt 100 eurot. Kohus märgib, et kostjal oli võimalus võlgnevus tasuda juba maksekäsu kiirmenetluses, kus menetluskulud olid oluliselt väiksemad või koguni enne kohtumenetlust meeldetuletuskirjade saamisel. Seega on kostja enda tegevusetus käesolevalt viinud olukorrani, kus hageja lepingulisel esindajal on tulnud koostada hagiavaldus ning osaleda kohtumenetluses.
28.Kuna hageja tasus riigilõivu seaduses sätestatud suuruses, s.o 100 eurot, millest kohus käesoleva määrusega tagastab pool, s.o 50 eurot, on põhjendatud jätta kostja kanda teine pool hageja tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot.
29.TsMS § 4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka RKTKm nr 3-2-1-165-16, p 12.1-12.3). See kehtib ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause, vt ka TrtRK nr 2-19-136682, p 12.2). Seega tuleb kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
30.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).
31.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja töötunni hind 110 eurot. Õigusabikulud on tekkinud seoses vastuväitega tutvumisega, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega, dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2 tundi.
32.Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased. Hagiavalduse koostamine ning sellega seonduvate menetlustoimingute tegemine on menetluses eelduslikult kõige mahukam toiming, sest eeldab asjaolude ja tõenditega tutvumist, õigusliku positsiooni väljatöötamist, seisukohtade formuleerimist, kuid käesolevas asjas on põhjust eeldada, et tegu on standardse „täida-lüngad“ stiilis hagiga, mille koostamisele 2 tunni kulumine pole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus märgib ka, et sarnaseid hagiavaldusi on kohtule esitatud sadu kui mitte tuhandeid. Kohus leiab, et mõistlik aeg hagiavalduse koostamisele ning selle kohtusse esitamisega seonduvate toimingutele võiks olla 1 tund, vähendades ajakulu 1 tunni võrra. Lisaks on hageja pidanud tutvuma kostja vastuväidetega ja koostama täiendavalt ka menetlusdokumente, milles lükkas ümber kostja vastuväited. Kohtu hinnangul tuleb täiendavateks hageja menetlustoiminguteks arvestada 0,5 tundi. Kohtu hinnangul vastab tööaeg kokku 1,5 tundi hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik.
33.Hageja esindaja ühe töötunni hind on 110 eurot. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, on hageja lepingulise esindaja ühe töötunni hind 110 eurot põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 165 eurot.
34.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 235 eurot (s.o pool riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu, õigusabikulu).
35.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
36.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2024 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.