Võlaõigus

1

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) esitas 10.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse L. V. vastu võlgnevuse nõudes, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ESTO AS-i ja L. V. vahel 05.08.2019 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr #527057581 tulenev põhivõlgnevus 1335,12 eurot ja sissenõutavaks muutunud viisis 45,08 eurot. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 280 eurot (riigilõiv hagiavalduselt) ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest. Hageja palub määrata kohtuotsuse viivitamata täidetavaks. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Viru Maakohus võttis 21.10.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte toimetatuks avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.12.2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS (krediidiandja) ja kostja 05.08.2019 arvelduskrediidilepingu nr 527057581, mille järgi sai kostja liini 2000 eurot. Hagiavalduse

2

juurde lisatud 05.08.2019 sõlmitud lepingust nähtub, et intress on 41,90% aastas, krediidikulukuse määr on 52,71% ja kogukulu 2,040,90 eurot. Krediidiandja tegi väljamakseid kostja kontole kokku 4313,62 eurot, kuivõrd leping sõlmiti tähtajatult ning kostjal oli võimalik tagasimakstud summad uuesti kasutusse võtta. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva arve tasumisega, tasumata olid jäänud: 01.10.2024 arve nr U2298350 (maksetähtaeg 15.10.2024), 01.11.2024 arve nr U2308957 (maksetähtaeg 15.11.2024), 01.12.2024 arve nr U2350284 (maksetähtaeg 15.12.2024) ning 01.12.2025 arve nr U2392320 (maksetähtaeg 15.01.2025). Vastavalt lepingu punktile II Põhitingimused klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt. Krediidiandja saatis 30.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 13.01.2025. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks. Krediidiandja loeb lepingu ülesöelduks 14.01.2025. 03.02.2025 loovutas krediidiandja nõuded hagejale ja hageja on püüdnud kostjaga kohtuväliselt võlgnevuse osas lahendust leida, kuid edutult. Laenulepingu nr #527057581 kohaselt sai kostja krediidiandjalt 4313,62 eurot, millest krediidiandja arvestas väljavõtu tasu 100,20 eurot maha. Kostja tegi tagasimakseid kokku 4799,32 eurot, millest krediidiandja arvestas põhiosa katteks 2810,94 eurot, intresside katteks 1884,97 eurot, meeldetuletustasude katteks 30 eurot, kiire väljamakse tasude katteks 60 eurot ning väljavõtu tasu katteks 13,40 eurot. Selliselt kujuneb põhiosa arvestus alljärgnevalt: 4313,62 eurot (saadud laenusumma) - 2810,94 eurot (põhiosa katteks tehtud tagasimaksed) = 1502,68 eurot oli põhiosa võlgnevus laenulepingu ülesütlemise seisuga. Pärast lepingu ülesütlemist tegi kostja hagejale tagasimakseid kokku kolmel korral summas 167,56 eurot. Seega kokku kostjale kasutusse antud põhiosa summast on tagasi tasumata 1335,12 eurot. Kui kostja on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja arvestab viivist alates kostja poolt tehtud tagasimakse viimase päevale järgnevast päevast 17.05.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.09.2025 VÕS § 113 määras. Seega kostja võlgneb hagejale viivist 45,08 eurot. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24. november 2023, 2 21-13098/50, p 13). Arvelduskrediidileping nr #527057581 sõlmiti 05.08.2019 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 19,37%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 52,71% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Lepingu sõlmimise eelselt kontrolliti kostja krediidivõimelisust. Laenuandja arvestas kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Kostja tõi taotluses välja, et ta on erasektori töötaja ning saab regulaarselt sissetulekut. Lisaks kontrollis krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks kostja maksehäireid (www.creditinfo.ee, www.taust.ee) ja maksehäired puudusid. Eeltoodud andmete 3

pinnalt kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Kohus, analüüsinud hageja poolt esitatud tõendeid, tuvastas, et käesoleval juhul on laenuandja lepingut nr #527057581 sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet piisaval määral. Kohus rahuldab hagi kogu haginõude ulatuses tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt) Inna Kirsipuu kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.