Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

2-21-10660 on tühine. Jätta maakohtu määruse resolutsioon muus osas muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt kohtumääruse põhjendusi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldused ja nende aluseks olevad asjaolud

•

•

teostada korterelamu säilitamiseks ja kaasajastamiseks järgmised vajalikud renoveerimistööd: fassaadi renoveerimine, katusetööd, uue lodža piirde viimistlemine, lodžade akende paigaldamine, küttesüsteemi renoveerimine, sh soojussõlm, vee- ja kanalisatsioonitorustiku vahetamine, piksekaitse ehitamine, tuletõkkeuste paigaldamine evakuatsioonitrepikojas EI30, värskeõhuklappide paigaldamine; taotleda Swedbank AS-ilt (pank) nimetatud renoveerimistööde, sh kaasnevate projekteerimis- ja omanikujärelevalvega seotud kulude finantseerimiseks laenu maksimaalselt 1 004 000 eurot tähtajaga kuni 20 aastat ja laenumaksete graafikuga kuni 20 aastat. Volitada korteriühistu juhatust sõlmima pangaga laenu- ja tagatislepingud; laenu tagatiseks sõlmida varaliste õiguste pandileping, mille alusel panditakse panga kasuks korteriühistu varalised nõuded korteriomanike vastu;

2-21-10660 • • • • •

• •

•

kinnitada uueks remondifondi suuruseks 1,65 eurot/m2, mille arvel toimub laenumaksete tasumine pangale; kinnitada korteriühistu reservkapitali suuruseks 4,1465 eurot/m2 ja hoida seda alaliselt korteriühistu pangakontol; jagada laenusumma proportsionaalselt kõikide korteriomanike vahel arvestatuna korteri üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Korteriomanikud tasuvad laenumakseid vastavalt korteriühistu esitatud arvetele; kinnitada korteriühistu 2021. a majanduskava; volitada korteriühistu juhatust korraldama ehitusettevõtete ja omanikujärelevalve teenuse osutajate vahel hankeid renoveerimistööde läbiviimiseks. Volitada juhatust valima välja korteriühistu jaoks parimad pakkumised ja sõlmima vastavad töövõtulepingud; volitada korteriühistu juhatust sõlmima panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsiga korterelamu kaasomandi kindlustus laenulepingus toodud tingimustel; korteriühistu kohustub juhul, kui korteriomanikul tekib korteriühistu ees võlg, koheselt alustama võlamenetlust korteriomaniku suhtes. Samuti kohustub korteriühistu panga esimesel nõudmisel sõlmima inkassoteenuseid osutava ettevõttega korteriomaniku võla menetlemiseks käsunduslepingu või realiseerima seadusega sätestatud korteriühistu pandiõigust; hääletusel vastu võetud otsused teha teatavaks kõikidele korteriomanikele e-posti teel (kellel on) ja postkasti kaudu.

sätestatud

nõuetele

(korteriomandi-

ja

Hääletusprotokollis kajastatud otsuste sõnastus erineb hääletuslehel märgitud otsuste eelnõude sõnastusest. Hääletusprotokolli p 1.1 kohaselt pandi hääletusele otsus fassaadi renoveerimise, uue lodža piirde viimistlemise, küttesüsteemi renoveerimise, piksekaitse ehitamise ja värskeõhuklappide paigaldamise kohta. Hääletuslehe p-de 2 ja 2.1 järgi pandi tegelikkuses hääletusele otsus hoone fassaadi soojustamise, lodžade rekonstrueerimise ja küttesüsteemi ümberehitamise kahetorusüsteemiks kohta, kusjuures otsust piksekaitse ehitamise ja värskeõhuklappide paigaldamise kohta hääletusele ei pandud. Hoone fassaadi renoveerimine on mahu poolest laiem mõiste kui fassaadi soojustamine, küttesüsteemi renoveerimine ei pruugi

2-21-10660 tähendada küttesüsteemi ümberehitamist kahetorusüsteemiks ning ka uue lodža piirde viimistlemine ei pruugi olla samatähenduslik lodžade rekonstrueerimisega. Hääletusprotokollile ei ole lisatud korteriomanike seisukohtade ärakirju koos volikirjadega. Samuti ei ole hääletusprotokolli kantud vastuvõetud otsuseid koos hääletamistulemustega, sh otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimesid. Ka ei selgu hääletusprotokollist igale korteriomanikule, kes hääletas korterelamu renoveerimise ja laenu võtmise poolt, kuuluva kaasomandi osa suurus. Avaldaja I esitas eriarvamuse, mille palus kanda hääletusprotokolli, kuid protokolli ei ole kantud eriarvamuse sisu. Lisaks ei ole protokolli kantud protokollija nime. Protokollis on märgitud küll nimed D ja B, kuid puudub korteriomanike otsus nimetatud isikute protokollijaks valimise kohta. Seejuures ei ole B korteriomanik ega seega ka korteriühistu liige, mistõttu ei saa ta olla juhatuse liikmeks. Hääletusprotokoll saadeti e-posti teel pdf-formaadis ja ei olnud seega allkirjastatud.

2-21-10660 ei ole loetav. Korteri nr 39 puhul andis hääle isik (M), kes kinnistusraamatu andmetel ei ole korteriomanik (omanik on T). Korteri nr 49 puhul andis hääle isik (L), kes kinnistusraamatu andmetel ei ole korteriomanik (omanik on H).

2-21-10660

2-21-10660 Avaldajad, kes on endised korteriühistu juhatuse liikmed, arutasid juba alates 2012. aastast hoone renoveerimist. Avaldaja II tegi 2017. a ehitusettevõttele päringu elamu soojustamise maksumuse kohta, esitades 2010. a tehtud energiaauditi ja termograafia aruanded. Energiaaudit nägi muu hulgas ette kolm paketti ja soovitused: esimese paketi raames renoveeritakse küttesüsteem, soojustatakse sokkel, vahetatakse keldri ja pööningu aknad ning trepikoja siseuksed ja aknad; teise paketi raames soojustatakse välisseinad; kolmanda paketi raames soojustatakse pööning ja keldrilagi. Samuti ilmnes energiaauditist, et erinevate korterite soojapidavus varieerub, mistõttu on vajalik toatemperatuuri reguleerimise võimalus. Avaldaja II pöördus 19. juulil 2017 panga poole, soovides saada pakkumist sooja- ja külmaveepüstikute ja kanalisatsioonipüstikute vahetamise kohta. Avaldaja II arutas saadud vastuseid avaldajaga I. 2020. a toimunud üldkoosolekul arutasid korteriomanikud tööde tegemist ja kohustasid juhatust korraldama konkursi erinevateks töödeks: vee- ja kanalisatsioonitorustike täielik asendamine veearvestite asendamisega, fassaadi täielik renoveerimine koos rõdude ja klaaside remondiga, elamus tulekahju korral suitsu väljalaskesüsteemi taastamine ning elamu küttesüsteemi torude ja radiaatorite täielik väljaehitamine. Hääletamisele pandud majanduskavas on välja toodud, millised on eeldatavad kulud fassaadi ja lodžadega seotud ning muudele töödele.

2-21-10660

2-21-10660

2-21-10660 Määruskaebused

2-21-10660 Samuti ei ole seaduses sätestatud muid eelduseid hääle andmisele. Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus ja tahteavalduse võib teha mis tahes viisil (TsÜS § 33 lg 1, § 67 lg 2, § 68 lg 1, § 77 lg 1).

2-21-10660

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-21-10660 korral ei saa seda kehtetuks tunnistada. Alles tühisuse eitamise järel saab kontrollida, kas esineb alus tunnistada otsus kehtetuks (vt nt Riigikohtu 5. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-1619017, p 17.2). Eelnevast lähtuvalt käsitleb kolleegium esmalt protokolli tähendust (I) ja hindab, kas õige on maakohtu järeldus, et ei esine otsuste tühisuse aluseid (II). Seejärel kontrollib kolleegium maakohtu hinnangut, et otsuseid ei ole alust tunnistada kehtetuks (III). Viimaks käsitleb kolleegium menetluskuludega seonduvat (IV). I

2-21-10660

2-21-10660 vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada. Ka kirjaliku hääletamise korral on sellisteks rikkumisteks eelkõige need rikkumised, mis takistavad juriidilise isiku liikmel saada teada hääletamisest, võtta vastu kaalutletud otsus ja hääletada (Riigikohtu 14. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 21).

2-21-10660 Erinevalt korteriomanike üldkoosolekul otsuse tegemisest ei tulene seadusest, et päevakord tuleks määrata juhul, kui otsus tehakse koosolekut kokku kutsumata (vrd mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 6 koostoimes KrtS § 20 lg-ga 1). Koosoleku päevakorra näitamine koosoleku kokkukutsumise teates on oluline selleks, et juriidilise isiku liikmed saaksid ennast koosolekuks ette valmistada ja teaksid, milliseid küsimusi koosolekul arutama hakatakse ning milliseid otsuseid koosolekul tõenäoliselt tegema hakatakse. Otsuse vastuvõtmisele koosolekut kokku kutsumata näeb seadus ette eraldi protseduurireeglid KrtS §-s 21. Viidatud sätte lg 2 esimene lause näeb ette kõigile korteriomanikele otsuse eelnõu saatmise kohustuse. Igal juhul sisaldab kirjaliku hääletuse teade kolleegiumi arvates ka piisavalt teavet, et on aru saada, millistes küsimustes otsuseid tegema hakatakse. See, milliseid otsuseid kavatsetakse teha, ilmneb ka korteriomanikele edastatud otsuste eelnõudest. Kirjaliku hääletuse teates on välja toodud järgmised punktid: anda hinnang 2020. a majandustegevusele; kehtestada 2021. a majanduskava; teostada korterelamu säilitamiseks ja kaasajastamiseks vajalikud renoveerimistööd (soojustamine, muud vajalikud tööd, sh küttesüsteemi kaasajastamise arutelu, rõdude renoveerimine, piksekaitse korrastamine, vee- ja kanalisatsioonitorustiku vahetus), laenu võtmine ning lühikokkuvõte teostatavatest renoveerimistöödest, nende vajalikkusest, maksumusest, laenu võtmisest, tagatisest ja remonditasu muutmisest (I kd, tl-d 4 ja 73). Hääletuslehel märgitud otsuste eelnõude p-d 1 ja 1.1 kattuvad kirjaliku hääletuse teates märgituga (I kd, tl 74). Hääletuslehel märgitud otsuste eelnõud p-des 2, 2.1 ja 8 renoveerimistööde kohta, p-des 3–4, 7 ja 9 laenu võtmise ja tagatise andmise kohta ning pdes 5–6 remondifondi ja reservkapitali tehtavate maksete suuruse kehtestamise kohta on detailsemad kui kirjaliku hääletuse teates (I kd, tl-d 74–76). Samas ei tähenda see, et otsustatud oleks teates näitamata küsimusi, sest teates välja toodud punktid olid piisavad selleks, et mõistlik korteriomanik saanuks järeldada, et hääletuslehtedel märgitud otsuseid võidakse teha teates märgitud punktide juures. Hääletuslehe p-de 10 ja 11 järgi tehti otsuseid ka võlas korteriomanike suhtes võlamenetluse alustamise ja vastuvõetud otsuste teatavakstegemise küsimustes (I kd, tl-d 75 pöördel ja 76). Selliseid otsustamist vajavaid küsimusi ei ole kirjaliku hääletuse teates eraldi märgitud. Samas edastati korteriomanikele samal ajal kirjaliku hääletuse teate teadetetahvlile väljapanekuga ka hääletuslehed koos kõikide otsuste eelnõudega. Seega oli korteriomanikel võimalik otsustada, kas otsuste tegemisest osa võtta ja oma õigusi teostada. Asjaolu, et kirjaliku hääletuse teatele ei ole lisatud juhatuse otsust korraldada kirjalik hääletus või viidatud sellekohasele juhatuse otsusele, ei takistanud korteriomanikel kirjalikul hääletamisel osalemist. Kirjaliku hääletuse teate kohaselt on kirjaliku hääletamise otsustanud läbi viia juhatus (I kd, tl-d 73 ja pöördel).

2-21-10660 korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata ehk kirjalikul hääletusel tehtud otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks (I kd, tl-d 1 ja pöördel; täpsustatud II kd, tl 134). Avaldaja I esitas avalduses muu hulgas vastuväited otsuse eelnõu kohta, millega otsustati hinnang 2020. a majandustegevusele (finants-majanduslik aruanne). Avaldaja II esitas kohtule avalduse samal kirjalikul hääletusel tehtud otsuste p-de 1–9 tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks (I kd, tl-d 23–27). Kõnealune otsuse eelnõu kannab hääletuslehel järjekorranumbrit 1 ja sama järjekorranumbrit ka avaldaja II avaldusele lisatud korteriühistu 29. juuni 2021. a hääletusprotokolli lisana esitatud dokumendil, milles on märgitud otsuste eelnõude poolt ja vastu hääletanud korterite numbrid (I kd, tl-d 40 ja pöördel ning 80–82). Viimasele tuginedes väitis avaldaja II, et ta hääletas otsuste p-de 1–9 vastu. Kolleegiumi hinnangul on eeltoodut arvestades võimalik avaldajate taotlusi mõista selliselt, et nad vaidlustavad ka otsust, millega otsustati hinnang 2020. a majandustegevusele (finantsmajanduslik aruanne). Puudutatud isik avaldajate selgitustele vastuväiteid ei esitanud.

2-21-10660 võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 4 järgi nii, nagu pooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Eelkõige arvestatakse lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud asjaoludega, mh otsuse tegemise asjaoludega. Siinsel juhul paluti korteriomanikel otsustada, kas nad nõustuvad eelmise aasta majandustegevusega ning neile esitati tutvumiseks korteriühistu eelmise aasta tulusid ja kulusid kajastav majandustegevuse aruandena pealkirjastatud dokument. Samuti on otsuses kasutatud terminit „finants-majanduslik aruanne“. Seetõttu saab asuda seisukohale, et mõistlik isik saab otsuse eelnõust aru nii, et korteriomanikel palutakse kinnitada majandusaasta aruanne. Seega pidi korteriühistu juhatus KrtS § 20 lg 3 järgi teatama korteriomanikele 2020. a majandusaasta aruandega tutvumise koha ja korra. Korteriühistu ei teatanud korteriomanikele neid andmeid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et korteriomanikele oleks tagatud 2020. a majandusaasta aruandega tutvumine muul viisil. Puudutatud isik on viidanud korteriomanike postkasti pandud 2020. a majandustegevuse aruandele (I kd, tl 9) kui 2020. a majandusaasta aruandele (vt nt puudutatud isiku 31. augusti 2021. a seisukoha p 2.2; I kd, tl 65). Kolleegium märgib, et korteriomanike postkasti pandud 2020. a majandustegevuse aruanne ei vasta seaduses sätestatud nõuetele majandusaasta aruande (KrtS § 51) kohta ega ühti äriregistrile esitatud 2020. a majandusaasta aruandega (III kd, tld 179–187). Seaduses on ette nähtud andmed, mida majandusaasta aruanne peab sisaldama. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 14 sätestab üldised reeglid majandusaasta aruande, selle koostamise ja esitamise kohta. KrtS § 51 lg 1 järgi kohaldatakse majandusaasta aruande koostamisele, esitamisele ja kinnitamisele MTÜS § 36 lg-tes 1–4 mittetulundusühingu majandusaasta aruande kohta sätestatut KrtS-s sätestatud erisustega. Samuti kohaldatakse aruande koostamisele MTÜS § 36 lg 1 järgi RPS §-s 25 sätestatut. KrtS § 51 lg 3 kohaselt märgitakse majandusaasta aruandes lisaks muudele seaduses sätestatud andmetele ka iga korteriomandi majandamiskulude suurus. 2020. a majandustegevuse aruanne ei vasta KrtS §s 51 sätestatud nõuetele. Selle dokumendi koostamisel ei ole järgitud RPS § 25 lg-s 1 ja § 17 lg-s 1 sätestatut (see ei vasta finantsaruandluse standardile). Sisuliselt on tegemist kokkuvõttega korteriühistu 2020. a tulude ja kulude kohta, kuid selles puuduvad muud olulised andmed, mis kajastaks täielikult korteriühistu finantsseisundit ja -tulemust ning rahavooge. Samuti puuduvad selles andmed iga korteriomandi majandamiskulude suuruse kohta (KrtS § 51 lg 3). Seega ei ole 2020. a majandustegevuse aruande korteriomanike postkasti panekuga täidetud KrtS § 20 lg-s 3 sätestatud nõue võimaldada korteriomanikel tutvuda majandusaasta aruandega. Kuivõrd sellest dokumendist ei nähtunud kõiki olulisi andmeid korteriühistu finantsseisundi kohta, ei saanud korteriomanikud majandusaasta aruande kinnitamise üle otsustamisel informeeritult hääletada. Kolleegium märgib, et korteriühistu juhatus võib majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel edastada korteriomanikele juhatuse aruande koos selgitustega tehtud tööde ja kulude kohta. Sellistele selgitustele vaatamata tuleb korteriühistul tagada korteriomanikele KrtS § 20 lg-s 3 sätestatud õigus majandusaasta aruandega tutvumiseks. Asjaolu, et korteriomanikud ei saanud enne otsuse osas seisukoha kujundamist 2020. a majandusaasta aruandega tutvuda, mõjutas oluliselt nende võimalust informeeritult hääletada.

2-21-10660 Majanduskava otsustati kinnitada selles märgitud tulude ja kulude osas, st korteriomanikud otsustasid, mis liiki kulutusi saab korteriühistu majandamiskuludena teha. Seejuures, isegi kui majanduskavast ei nähtuks reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus, nagu väidab avaldaja I, olid eraldi otsuste eelnõudena (hääletuslehe p-d 5 ja 6) samale kirjalikule hääletusele pandud reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suuruse kehtestamine (I kd, tl-d 5 pöördel ja 6). Puudutatud isik tõendas ka, et korterelamu koridoris asuvale teadetetahvlile pandi elamu seisukorra kirjeldus (I kd, tl-d 77–78; II kd, tl 137) ja samale kirjalikule hääletusele pandi küsimused kavandatavate toimingute kohta (I kd, tl-d 5–7). Korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel tuleneb seadusest, korteriomanike kokkulepetest ja/või põhikirjast (KrtS § 40). Seetõttu, kuigi majanduskava ei sisalda kõiki seaduse järgi nõutavaid osiseid, ei ole see otsuse vastuvõtmise korra oluliseks rikkumiseks TsÜS § 38 lg 2 esimese lause mõttes.

2-21-10660

2-21-10660 tõenditega (vt Varul, P. jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Juura 2023. § 38 komm, p 3.3.2.2). Kuigi siinsel juhul jäeti avaldaja I vastuväide hääletusprotokollis kajastamata, on avaldaja I tõendanud, et ta esitas otsustele vastuväite.

hääletuslehe p-s 2 märgitud otsuse puhul 45 poolthäälega, sh korterid nr-tega 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 17, 19, 20, 21, 22, 25, 26, 28, 30, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 39, 40, 41, 44, 45, 47, 49, 51, 52, 53, 56, 57, 61, 63, 65, 66, 68, 69, 70, 72; hääletuslehe p-s 2.1 märgitud otsuse puhul 45 poolthäälega, sh korterid nr-tega 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 17, 19, 20, 21, 22, 25, 26, 28, 30, 33, 34, 35, 36, 37, 39, 41, 44, 45, 47, 48, 49, 51, 52, 53, 56, 57, 58, 61, 63, 65, 66, 68, 69, 70, 72; hääletuslehe p-s 3 märgitud otsuse puhul 42 poolthäälega, sh korterid nr-tega 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 19, 20, 21, 22, 25, 26, 28, 30, 33, 34, 35, 36, 37, 39, 41, 44, 45, 47, 49, 51, 52, 53, 56, 57, 61, 63, 65, 66, 68, 69, 70, 72.

2-21-10660 korteriühistu organi otsust vaidlustades tugineda sellele, et osa korteriomandite antud hääli ei saa kas volituse puudumise või volituse piiride ületamise tõttu arvesse võtta ning avaldaja saab tugineda ka teiste korteriomandite antud hääle andmise tühisusele (Riigikohtu 30. novembri 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13599, p 13.2).

2-21-10660

2-21-10660 olid nii poolthäälte arv kui ka omandiosade summa suuremad kui eespool märgitud piirmäärad. Seetõttu ei sõltunud tühistest häältest vaidlusaluste otsuste sisu, st sellise sisuga otsused oleks ikkagi vastu võetud. Eeltoodut arvestades on renoveerimistööde tegemise ja laenu võtmise otsused vaatamata osa häälte tühisusele kehtivad.

2-21-10660 omavaheliste kokkulepetega ja põhikirjaga ette näinud. Majanduskavaga kehtestamisega ei saa korteriomanikele kehtestada rahalisi kohustusi teistsuguse jaotusega, kui seadus, korteriomanike kokkulepped ja põhikiri seda ette näevad (vt KrtS eelnõu 462 SE seletuskiri, lk 72). Samuti on tegelikust tarbimisest sõltuvate teenuste kohta majanduskavas esitatud prognoosil vaid informatiivne väärtus, sest korteriühistu nõude suurus sellest ei sõltu (vt samas). Avaldaja I leidis samuti, et majanduskavast ei nähtu reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus (KrtS § 41 lg 1 p 4). Kolleegium märgib, et isegi kui see nii oleks, siis olid eraldi küsimustena (hääletuslehe p-d 5 ja 6) samale kirjalikule hääletusele pandud reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suuruse kehtestamine (I kd, tl-d 5 pöördel ja 6). Seega otsustasid korteriomanikud koos majanduskava kinnitamisega ka remondifondi ja reservkapitali tehtavate maksete suuruse. Neid otsuseid saab seega käsitada kinnitatud majanduskava osana. Isegi kui vaadelda neid eraldi otsustena, siis kuigi eelkõige saab korteriomaniku kulude tasumise aluseks olla KrtS §-de 40 ja § 41 järgi korteriomanike üldkoosolekul kinnitatud majanduskava, on korteriühistul KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt võimalik nõuda korteriomanikult kulude hüvitamist ka muu korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel, millega otsustatakse konkreetsete kulutuste kandmine (vt Riigikohtu 20. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-8045, p 11). Eeltoodut arvestades on kolleegium seisukohal, et avaldaja I esile toodud puudused majanduskavas ei ole sellised, mis mõjutaks otsuse kehtivust (vt ka nt Riigikohtu 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 12 kolmas lõik, milles on leitud, et väiksemad kõrvalekalded majandusaasta aruandes ei ole sellised puudused, mis mõjutaks otsuse kehtivust). Kõnealused puudused ei ole kolleegiumi hinnangul käsitatavad majanduskava kinnitamise otsuse vastuoluna seadusega TsÜS § 38 lg 1 esimese lause tähenduses. Seega puudub majanduskava kinnitamise otsuse kehtetuks tunnistamise alus.

2-21-10660 on põhjendatud jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.