Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-127955
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi Osaühing Aktiva Finants) hagi X vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. märtsi 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1039,05 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja AŽ Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta X apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 16. märtsi 2023 kohtuotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Harju Maakohtu 16. märtsi 2023 otsus tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks samale maakohtule.
4.Keelduda vastu võtmast X poolt 18.04.2023 ja 04.07.2023 ringkonnakohtule esitatud tõendeid, s.o kostja konto väljavõtted Swedbank AS-is, laenulepingud ning kostja ja Julianus Inkasso OÜ e-kirjavahetused.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Osaühing Aktiva Finants (uue ärinimega Aktiva Finance Group OÜ) (hageja) esitas 26.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja vaidles maksettepanekule vastu. Pärnu Maakohus lõpetas 30.08.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas Harju Maakohtule 23.09.2022 hagi kostjalt võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.01.2022 võlatunnistuse ja maksekokkuleppe nr 261146 ning 26.01.2022 võlatunnistuse ja maksekokkuleppe nr 261635. Nimetatud kokkulepetes kinnitas kostja võlgnevuse suurust ja koosseisu, ning nõustus, et võlatunnistuse andmisega kaotab kostja võimaluse seda hiljem vaidlustada.
3.18.01.2022 sõlmitud võlatunnistuse ja maksekokkuleppe nr 261146 kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb hagejale kokku 459,13 eurot, millest põhisumma 388,85 eurot, viivis 9,31 eurot, kahjuhüvitis 20,00 eurot ja intress 40,97 eurot. Maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr 0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas, lisandub ühekordne lepingutasu 20,00 eurot. Kostja kohustus võlgnevuse tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja ei ole teostanud võlgnevuse katteks mitte ühtegi makset. Hagi on arvestanud viivist alates tasumata osamakse tähtajale järgnevast päevast, s.o 28.01.2022 kuni hagi esitamiseni 23.09.2022. Hagi esitamise seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivissenõue 60,41 eurot.
4.26.01.2022 sõlmitud võlatunnistuse ja maksekokkuleppe nr 261635 kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb hagejale kokku 300,88 eurot, millest põhisumma 249,21 eurot, intress 31,67 eurot, kahjuhüvitis 20,00 eurot. Maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr 0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas, lisandub ühekordne lepingutasu 10,00 eurot. Kostja kohustus võlgnevuse tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja ei ole teostanud võlgnevuse katteks mitte ühtegi makset. Hagi on arvestanud viivist alates tasumata osamakse tähtajale järgnevast päevast, s.o 06.02.2022 kuni hagi esitamiseni 23.09.2022. Hagi esitamise seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivissenõue 37,26 eurot.
5.Hageja palus välja mõista kostjalt võlgnevuse 790,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 97,67 eurot ning viivise alates 24.09.2022 kuni põhinõude summas 638,06 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja nõustub, et tal on hageja ees võlgnevus, kuid nõutud summad jäävad arusaamatuks. Võlatunnistus nr 261146 on seotud Placet Group OÜ-ga sõlmitud lepinguga nr SR3246848. Võlatunnistus nr 261635 on seotud Placet Group OÜ-ga sõlmitud lepinguga nr KK3275292.
7.Laenuleping nr SR3246848 on sõlmitud 15.02.2018. Laenusummaks on 700 eurot. Tagastatav summa 1285,90 eurot. 08.10.2021 seisuga oli selle võla katteks laekunud kostja
2(7)
kontolt Placet Group OÜ kontole 1201,51 eurot. Seega oli võlg 08.10.2021 seisuga 84,39 eurot. Laenuleping nr KK3275292 on sõlmitud 28.04.2018. Laenusummaks on 300 eurot. Tagastatav summa 529,82 eurot. 10.11.2021 seisuga oli võla katteks laekunud Placet Group OÜ kontole 408,52 eurot. Seega võlg 10.11.2021 seisuga oli 121,30 eurot. Kahe lepingu peale oli võlg kokku 205,69 eurot.
8.Kuna 2011.a lõpus ja 2022.a alguses ei olnud kostjal võimalik makseid teha, loovutas Placet Group OÜ nõude uuele võlausaldajale. Maksekokkulepete allkirjastamise hetkel ei olnud kostja teadlik võlgnevuse sisust.
MAAKOHTU LAHEND JA PÕHJENDUSED
9.Maakohus rahuldas 16.03.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 790,01 eurot, viivise 97,67 eurot ja viivise põhinõudelt (638,06 eurot) 0,065 % päevas alates 24.09.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 780 eurot ja viivise.
10.Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel on sõlmitud 18.01.2022 ja 26.01.2022 võlatunnistused, maksekokkulepped. 18.01.2022 sõlmitud võlatunnistuse, maksekokkulepe (leping nr 261146) kohaselt tunnistas kostja tingimusteta võlgnevust hageja ees summas 459,13 eurot (sh põhisumma 388,85 eurot, viivis 9,31 eurot, kahjuhüvitis 20 eurot ja intress 40,97 eurot). Maksekokkuleppe kohaselt on viivise määraks 0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. 26.01.2022 võlatunnistuse, maksekokkuleppe (leping nr 261635) kohaselt tunnistas kostja tingimusteta võlgnevust hageja ees summas 300,88 eurot (sh põhisumma 249,21 eurot, intress 31,67 eurot ja kahjuhüvitis 20 eurot). Maksekokkuleppe kohaselt on viivise määraks 0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas.
11.Kohtu hinnangul on kostja poolt 18.01.2022 ja 26.01.2022 allkirjastatud võlatunnistustemaksekokkulepete näol tegemist konstitutiivsete võlatunnistustega VÕS § 30 lg 1 mõistes. Nimetatud võlatunnistuste kohaselt kinnitas kostja võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu ning nõustus, et võlatunnistuste andmisega kaotab ta võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Võlatunnistuste kohaselt leppisid pooled kokku, et võlatunnistused on konstitutiivsed võlatunnistused VÕS § 30 lg 1 tähenduses ning nende alusel tekivad uued iseseisvad kohustused. Kohtule nähtub nii 18.01.2022 võlatunnistuse kui ka 26.01.2022 võlatunnistuse sõnastusest, et pooled on leppinud kokku uutes iseseisvates lõplikes kokkulepetes, millega kostja võttis endale kohustuse vastavalt 18.01.2022 võlatunnistusele tasuda hagejale võlgnevus summas 459,13 eurot, millele lisandub ühekordne lepingutasu 20 eurot, ning vastavalt 26.01.2022 võlatunnistusele tasuda hagejale võlgnevus summas 300,88 eurot, millele lisandub ühekordne lepingutasu 10 eurot.
12.18.01.2022 ja 26.01.2022 võlatunnistused-kokkulepped sisaldasid ka maksegraafikuid, mille kohaselt oli kostja kohustatud tasuma võlgnevused maksegraafikute alusel. Hageja väitel ei ole kostja võlatunnistustest tulenevaid kohustusi täitnud ega teostanud võlgnevuste katteks ühtegi makset. Kostja ei ole vastupidist väitnud. Seega ei ole antud juhul kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kuivõrd käesoleval juhul on hageja tõendanud, et kostja võlgnevus hageja ees on kokku 790,01 eurot (18.01.2022 võlatunnistusest tulenev võlgnevus 459,13 eurot + lepingutasu 20 eurot + 26.01.2022 võlatunnistusest tulenev
3(7)
võlgnevus 300,88 eurot + lepingutasu 10 eurot), on hagejal õigus nõuda selles ulatuses rahalise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 790,01 eurot.
13.Hageja ja kostja on 18.01.2022 ning 26.01.2022 maksekokkulepetes-võlatunnistustes kokku leppinud, et kokkulepetel on kohaldatava viivise määraks 0,065% iga kalendripäeva eest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 18.01.2022 maksekokkuleppe-võlatunnistuse alusel sissenõutavaks muutunud viivise alates tasumata osamakse tähtajale järgnevast päevast (28.01.2022) kuni hagi esitamiseni (23.09.2022) summas 60,41 eurot ning 26.01.2022 maksekokkuleppe-võlatunnistuse alusel sissenõutavaks muutunud viivise alates tasumata osamakse tähtajale järgnevast päevast (06.02.2022) kuni hagi esitamiseni (23.09.2022) summas 37,26 eurot.
14.Kohtu arvates on hageja võtnud viivisearvestuse aluseks õigesti vaid põhinõude summad (s.o 388,85 eurot ja 249,21 eurot). Kohtu hinnangul ei ole hageja viivisearvestustes rikkunud VÕS § 113 lg 6 esimesest lausest tulenevat keeldu, ning hageja nõuded sissenõutavaks muutunud viiviste ning lisanduvate viiviste (alates 24.09.2022 kuni põhinõude tasumiseni) väljamõistmiseks kuuluvad rahuldamisele.
15.Kostja on esitanud väited, et hagis esitatud summad jäävad ebaselgeks, ta allkirjastas maksekokkulepped ilma nende sisuga tutvumiseta ning allkirjastamise hetkel ei olnud ta teadlik võlgnevuse sisust. Kohus on seisukohal, et võlatunnistuste allkirjastamisega on kostja nõustunud maksekokkulepetes-võlatunnistustes väljatooduga ning kostja väited selle kohta, et ta ei tutvunud maksekokkuleppeid-võlatunnistusi allkirjastades nende sisuga, ei ole asjakohased. Võlatunnistuste kohaselt on kostja kinnitanud võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu ning nõustunud sellega, et võlatunnistuste andmisega kaotab ta võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuste aluseks olevate nõuetega seotud vastuväiteid, mistõttu ei ole käesolevas tsiviilasjas asjakohased ka kostja vastuväited kokkulepete aluseks olevate võlgnevuste suuruste osas.
16.Hageja menetluskulud on põhjendatud riigilõivu 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 480 eurot osas.
APELLATSIOONKAEBUS
17.Kostja esitas maakohtu otsuse peale 17.04.2023 apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse tervikteksti digitaalallkirjastatud kujul esitas kostja 05.12.2023. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab kostja otsuse tervikuna. Kostja ei ole nõus võlgnevuse suurusega. Kohus ei ole arvestanud tema poolt Placet Group OÜ-le kahe laenulepingu alusel makstud summasid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
19.TsMS § 646 sätestab, et kohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse
4(7)
vastust (TsMS § 641 lg 1), arutada asja kohtuistungil (TsMS § 648) ega kohustust analüüsida apellatsioonkaebuse kõiki põhjendusi (TsMS § 656 lg 1).
20.Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lgle 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes; menetlusosaliste faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1, 3 ja 4). TsMS § 329 lg 3 järgi peab kohus õigeaegselt tegema kõik vajaliku asja arutamise ettevalmistamiseks ja aitama kaasa sellele, et pooled teeksid oma avaldused õigeaegselt ning täies ulatuses ja aitaksid kaasa asja võimalikult kiirele ja väikeste kuludega lahendamisele. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus anda korraldusi dokumentide esitamiseks, täiendamiseks või selgitamiseks ja vastaspoole esitatud dokumentide suhtes arvamuse andmiseks ning tõendite esitamiseks kohtu määratud tähtaja jooksul. Menetlusosalustele tuleb kõikidest kohtu korraldustest teatada (TsMS § 329 lg 4). Kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1).
21.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus piisavalt tähelepanu pööranud sellele, et hageja nõue võib tuleneda kostja ja Placet Group OÜ vahel 15.02.2018 sõlmitud laenulepingust nr SR3246848 ja 28.04.2018 sõlmitud laenulepingust nr KK3275292. Kostja on esile toonud, et maksekokkulepe-võlatunnistus nr 261146 on seotud lepinguga nr SR3246848 ja maksekokkulepe-võlatunnistus nr 261635 on seotud lepinguga nr KK3275292. Hageja ei ole seda vaidlustanud. Maakohus ei ole hinnanud, kas tegemist on tarbijakrediidilepingutega, vaid leidis, et kuna hageja nõue tuleneb võlatunnistustest, siis ei oma varasemad laenulepingud tähtsust. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11).
22.Riigikohus on 24. novembri 2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 selgitanud, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (p 13). Kohtul tuleb kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (p 14).
23.Riigikohus selgitas, et kohtul on kohustus ka kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale
5(7)
VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ja hindama tarbija krediidivõimelisust (p 17). Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam. VÕS § 4034 lg 7 viimase lause järgi ei kaasne sellist tagajärge juhul, kui tarbija on jätnud esitamata õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (p 24). Tehingu tühisuse aluseid peab kohus asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (p 25).
24.Samuti märkis Riigikohus, et ka juhul, kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS § 421. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel (p 28).
25.Maakohus on käesolevas asjas ekslikult jätnud tähelepanuta tarbijakrediiti käsitleva regulatsiooni ja jätnud välja selgitamata asjaolud, mis on aluseks tarbijakrediiti puudutava kokkuleppe kehtivuse hindamiseks. Kuna maakohus leidis põhjendamatult, et varasemad laenulepingud ei oma tähtsust, siis jättis maakohus sisuliselt käsitlemata ka kostja vastuväited.
26.Kuna maakohus on oluliselt rikkunud eelmenetluse ülesandeid ja jätnud tsiviilasja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid välja selgitamata ja hindamata, siis on põhjendatud otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal (TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada, et hageja ülesandeks on tõendada, et nõude aluseks olev leping kehtib, ning tuua esile selle hindamiseks vajalikud asjaolud. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
27.Kostja on 18.04.2023 ja 04.07.2023 esitanud ringkonnakohtule tõenditena kostja konto väljavõtted Swedbank AS-is, laenulepingud nr SR3246848 ja nr KK3275292 ning kostja ja Julianus Inkasso OÜ e-kirjavahetused. Ringkonnakohus keeldub nende tõendite vastuvõtmisest, kuna need juba esitatud maakohtule. Samade tõendite mitmekordseks esitamiseks ei ole vajadust (TsMS § 238 lg 1 p 2).
6(7)
28.Kostja on esitanud 04.07.2023 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse üksnes apellatsioonkaebuse põhjal ja saab asja maakohtule uueks lahendamiseks, siis jääb riigi õigusabi taotlus maakohtu lahendada.
29.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.