Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 09.07.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-25-5887
Kohtuasi
M.V kaebus Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani otsuse peale (täiteasi nr 34/2025/533)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.07.2025 määrus (avalduse menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
M.V määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja M.V (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 04.07.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Jätta M.V määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jätta M.V kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.M.V (avaldaja) esitas 16.04.2025 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Kristiina Feinmani (kohtutäitur) 15.04.2025 otsuse peale täiteasjas nr 034/2025/533. Avaldaja suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 034/2025/533, mille aluseks on Harju Maakohtu 20.12.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-22-127955 ja sissenõudja Aktiva Finance Group OÜ avaldus. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri tegevusega. Ta ei ole nõus ei konto arestimise akti ega täitemenetluse algatamise aluseks oleva otsusega, kuna neis ei ole arvesse võetud summasid, mida avaldaja on tasunud. Avaldaja esitas 07.04.2025 kohtutäiturile kaebuse täituri tegevuse peale, kuid kohtutäitur jättis selle 15.04.2025 otsusega rahuldamata. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 04.07.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebust menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja valinud ebaõige õiguskaitsevahendi, mis välistab avaldaja eesmärgi saavutamise ja muudab kaebuse perspektiivituks. Avaldaja poolt kaebuses märgitud asjaoludel ei ole avaldaja eesmärki võimalik saavutada, kuna avaldaja valis ebaõige õiguskaitsevahendi, mistõttu kaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel keelduda.
2.2.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohase kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või sellest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Kaebuse alusel on kohtul võimalik anda hinnang kohtutäituri tegevuse seaduslikkusele. Kaebus kohtutäituri tegevusele ja otsusele puudutab eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute tegemisel. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei saa kohtutäitur anda hinnanguid täitedokumendi sisule ega muudele pooltevahelistele suhetele.
2.3.Kaebusest võib järeldada, et avaldaja tugineb väitele, et sundtäitmisele kuuluv nõue on täidetud. Juhul kui avaldaja leiab, et ta on nõude täitnud (sh osaliselt), on tal õigus esitada kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 järgi. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis märgitud summat.
2.4.Kohane õiguskaitsevahend võib olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mis esitatakse sissenõudja vastu.
2.5.Kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 10 kohaselt tasuda riigilõivu 15 eurot. Avaldaja ei ole avalduses märkinud, et ta oleks riigilõivu tasunud ega lisanud ka riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti. Seetõttu märkis maakohus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ka TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel.
2-25-5887
2.6.Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda TsMS § 168 lg 1 alusel. Rahaliselt kindlaksmäärtavad menetluskulud puuduvad. Määruskaebus
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles ta ei nõustu vaidlustatud määrusega ja teatab, et avaldaja vajab õiget ja õiglast lahendit. Täitemenetluse algatamise aluseks olevas Harju Maakohtu 20.11.2024 otsuses tsiviilasjas nr 2-22-127955 ei ole võetud arvesse summasid, mis on avaldajal tasutud. Kuna laenusaaja on jätnud suures osas arvesse võtmata võlgnevuse katteks tasutud summasid, siis vajab avaldaja õigusselgust võlgnevuse osas. Seetõttu ei saa avaldaja nõustuda täitemenetluses nõutava summa suurusega ega konto arestimisega. Avaldajalt ei ole küsitud riigilõivu. Kui seda oleks tehtud, siis oleks avaldaja kindlasti tasunud nõude esitamisel lõivu. Menetluse edasine käik
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
6.Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tuleb avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid, välja arvatud osas, milles neid muudab. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Avaldaja on määruskaebuses korranud maakohtule esitatud väiteid, et ta on sundtäimisel oleva nõude täitnud (osaliselt täitnud).
8.Maakohus viitas asjakohaselt täitemenetluse formaliseeritusele. Kohtupraktika põhjal saab kohtutäitur üksnes kontrollida, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Samuti ei saa ta kontrollida ega tõlgendada täitedokumendiks oleva kohtulahendi sisu ning seda tuleb täita nagu on kohtulahendis märgitud. Praeguse kohtuasja raames ei ole vaja hinnata täitedokumendi alusel tasutud summade suurust. Kuna kohtutäitur ei saa hinnata täitedokumendi aluseks oleva kohtuotsuse sisu avaldaja võlgnevuse kohta täitemenetluse formaliseeritusse tõttu, siis ei saa sellele antav hinnang ka mõjutada kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamist.
9.Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldaja ei ole valinud täituri tegevuse vaidlustamisel ja kohtusse pöördumisel kohast õiguskaitsevahendit. Avaldaja võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mh põhjusel, et nõue on rahuldatud (TMS § 221 lg 1).
2-25-5887
10.Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja kaebus kohtutäituri 15.04.2025 otsusele tuli jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada avaldaja taotletavat eesmärki.
11.Kuna maakohus on põhjendatult keeldunud avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, siis puudus maakohtul vajadus hinnata, kas kaebuse menetlusse võtmisest saab keelduda ka mõnel muul seaduses sätestatud alusel. Maakohus leidis, et avaldus on TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu ei olnud maakohtul kohustust määrata tähtaega riigilõivu tasumise kõrvaldamiseks. Samas, ilma konkreetse puuduse kõrvaldamata jätmiseks tähtaja määramata jätmise tõttu on maakohtu märkus selle kohta, et avalduselt on tasumata ka riigilõiv ja seetõttu võib samuti avalduse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 10 alusel, ennatlik ja üleliigne. Praegusel juhul ei muudaks avaldaja nõudelt riigilõivu tasumine seda perspektiivikaks ning tekitaks vaid asjatuid menetluskulusid. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.