Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXX).

Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt oli äriregistri andmeil võlgnik Egico Eesti OÜ asutatud 12.10.2011. Võlgniku osakapitali suurus on käesoleval ajal 2501 eurot. Võlgniku asutaja ja ainuosanik on Soome Vabariigis registreeritud äriühing OY Egico Trading Ltd (registrikood 0706792-9). Võlgniku juhatuse ainuliikmena tegutseb alates 30.08.2013 K.M. (Soome isikukood XXX). Varem on juhatuse liikmetena tegutsenud F. E.-S. A. K. (sünniaeg xxx, ametiaeg 12.10.2011 kuni 05.02.2018), D. K. A. F. (isikukood xxx, ametiaeg 05.02.2018 kuni 25.08.2022), L. P. M. K. (sünniaeg xxx, ametiaeg 09.02.2018 kuni 25.08.2022) ja N. M. A.(isikukood xxx, ametiaeg 05.02.2018 kuni 04.08.2023). Võlgniku peamiseks tegevusalaks on 2020. majandusaasta aruande kohaselt hotellid (55101/EMTAK 2008; NACE 55.10). Võlgniku viimane registripidajale esitatud aruanne on 2020 majandusaasta aruanne. Hilisemaid majandusaasta aruandeid ei ole äriregistrile esitatud. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt ei ole ajutine pankrotihaldur avalikele registritele ning haldurile saadetud asutuste vastustele tuginedes tuvastanud vara olemasolu. Võlgniku kohustuste suuruseks on pankrotihalduri hinnangul vähemalt 207 387,48 eurot (s.o maksuvõlg 201 132,98 eurot ning täitmisel olev nõue 6254,50 eurot). Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu nõue, mille suurus on vähemalt 200 292,02 eurot (s.o maksuvõlg). Võlgniku 2019. aasta majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku vara suuruseks 69 003 eurot, sh raha 1178 eurot. Suure osa varast moodustas immateriaalne põhivara summas 42 249 eurot. Materiaalse põhivara suurus oli 22 362 eurot. Võlgniku kohustuste suurus kokku oli aga 135 863 eurot. 2019. aasta majandusaasta lõpetas võlgnik negatiivse omakapitaliga summas -66 860 eurot. Vara tagasinõuete ja tagasivõitmise võimaluste osas märkis ajutine pankrotihaldur, et võlgniku kontoväljavõtte kohaselt on võlgnik kandnud ettevõtluses tavapäraseid kulusid, s.o tasunud töötasu ja tööjõumakse ning tasunud side- ja valveteenuste eest. Perioodil 06.05.2019 kuni 17.02.2020 on võlgniku kontolt aga pangakaardiga sularahas välja võetud 138 450 eurot, mistõttu võib võlgnikul olla tagasinõue aruandva isiku (s.o juhatuse liikme vastu). Ajutine pankrotihaldur oli seisukohal, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik võlgniku kohustusi täita. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks märkis ajutine pankrotihaldur käesolevas aruandes muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise aja osas tõi ajutine haldur esile, et võlgnikul on maksuvõlg alates 10.09.2019. Võlgniku kontoväljavõtte kohaselt on võlgniku majandustegevus katkenud 2020. aasta juunis. Lisaks on võlgniku omakapital olnud alates 2016. aasta majandusaastast negatiivne. Eeltoodud andmeid arvesse võttes oli ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on muutunud maksejõuetuks hiljemalt 2020. aasta juunis, kuid tõenäoliselt oli võlgnik makseraskustes juba ka varem. Kuna käesolevas menetluses pankrotivara ei kata kohustusi ja majandustegevus võlgnikul puudub, siis on tegemist ajutise pankrotihalduri hinnangul püsiva maksejõuetusega. Ajutine pankrotihaldur tegi ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutine pankrotihaldur oli

seisukohal, et võlgniku pankroti saab välja kuulutada vaid n.ö deposiidi vastu. Ajutine haldur palus deposiidi suuruseks määrata kokku 3000 eurot, mis kataks ära pankrotimenetluse kulud ja mille arvel saaks finantseerida kõiki neid tegevusi, mis oleksid minimaalselt vajalikud pankrotimenetluse lõpuni viimiseks, s.o võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine; nõuete registreerimine ja nõuete kaitsmise läbi viimine; võlausaldajate nimekirjade koostamine ning lõpparuande või muu pankrotimenetluse lõpetamisega seotud aruande koostamine. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg-te 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 5 kohaselt kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Üheks pankrotimenetluse kuluks on ajutise halduri tasu (PankrS § 23 lg-d 1-3 ja PankrS § 150 lg 1 p 2). PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 esimese ja teise lause kohaselt on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ oli kuutasu alammääraks kehtestatud kuni 31.12.2023 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär oli seega (725 : 5) 145 eurot. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrusega nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks alates 01. jaanuarist 2024 kehtestatud 820 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (820 : 5) 164 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 12,5 tundi. Ajutine pankrotihaldur on lähtunud tasu taotlemisel tunnihinnast 145 eurot ja palub määrata tasu suuruseks 1812,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 145 eurot, mis jääb halduri tasu ülemmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1812,50 eurot (12,5 h x 145 eurot/h), millele lisandub käibemaks 22 % summas 398,75 eurot, kokku summas 2211,25 eurot. Ajutine haldur taotleb PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu 820 euro, millele lisandub käibemaks 22 %, kokku 984 euro hüvitamist riigi vahenditest ning ülejäänud tasu maksmist kohtudeposiiti makstud raha arvelt. 30.10.2023 määrusega määras kohus Eesti Vabariigile (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tähtaja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2000 euro tasumiseks 15 päeva määruse kättetoimetamisest. Maksu- ja Tolliamet kandis 30.10.2023 määruse täitmiseks 14.11.2023 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2000 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele 2000 euro ulatuses võlausaldaja poolt 14.11.2023 kohtu deposiiti kantud raha arvelt. Arvestades, et PankrS § 23 lg 4 kohaldub juhtudel, kus võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis ei pea kohus põhjendatuks määrata ülejäänud tasu summas 211,25 eurot hüvitamist riigi vahenditest. Kohus mõistab 211,25 euro ulatuses ajutise halduri tasu välja võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ arveldusarvele nr EEXXX. Äriseadustiku (ÄS) § 219 lg 1 kohaselt annavad likvideerijad osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumente hoitakse Eestis. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kantakse dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. ÄS § 219 lg 3 kohaselt vastutab dokumentide hoidja hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme K. M. (M.) vastutavale hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.