(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-13-31826
Kohtuasi
X kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.06.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik (määruskaebuse esitaja): X (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Mart Angerjärv (e-post:XXX) Võlgniku usaldusisik Q (isikukood XXXXXXXXXXX, epost:XXX) Võlausaldajad: 1) Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (aadress A.Lauteri 5, Tallinn, 10114, e-post:XXX) 2) Swedbank AS (registrikood 10060701, aadress Liivalaia 8,Tallinn), volitatud esindaja BK (epost:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 14.06.2022 määruse resolutsiooni ning vabastada võlgniku usaldusisik oma kohustustest ja määrata menetluskulud võlgniku kanda. Muus osas jätta Harju Maakohtu 14.06.2022 määrus muutmata.
2.3.Avaldada teade kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2.4.Jätta menetluskulud X kanda.
2.5.Kohtumäärus saata menetlusosalistele.
2-13-31826
3.X määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud, menetlusosaliste seisukohad
1.Harju Maakohtu 23.08.2013 määrusega kuulutati välja X (võlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Terje Eipre. 17.10.2014 määrusega lõpetas Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetluse raugemisega, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Q. 07.02.2020 kohtumäärusega jättis Harju Maakohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks rahuldamata ning pikendas kohustustest vabastamise menetlust kuni 7 aastani alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
2.22.10.2021 esitas võlgnik Harju Maakohtule taotluse kohustustest vabastamiseks. Võlgnik taotles enda kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ning pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist.
3.03.12.2021 esitas võlausaldaja Swedbank AS Harju Maakohtule seisukoha, tuues välja, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud võlausaldajale kokku 3538,33 eurot. Väljamakseid võlausaldajale on võlgnik teinud vaid kolmel aastal ning on suure osa kohustustest vabastamise menetlusest töötanud madala palgaga töökohal või olnud töötu. Võlausaldaja tõi välja, et võlgniku ema, C poolt tasutud 21592,33 eurot on väljamaksed, mille on võlgniku ema teinud enda kohustustest vabastamise menetluse vältel ning antud maksed on seotud teise tsiviilasjaga. Võlausaldaja palus lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
4.Võlausaldaja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise taotlusele ei esitanud.
5.Harju Maakohtus 24.05.2022 toimunud ärakuulamisel osalesid võlgnik ja võlgniku usaldusisik. Kohus teatas käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja, mille tühistas 03.06.2022 ja määras asja uuele ärakuulamisele. Harju Maakohtus 09.06.2022 toimunud ärakuulamisel osalesid võlgnik ja võlgniku usaldusisik. Võlgnik kinnitas, et tema ema on tasunud nende ühist võlga, kuid maksed on tehtud ema kohustustest vabastamise menetluse raames. Võlgnik on töötanud ehituse alal saades miinimumpalka, töötades vahepeal ka Belgias. Kohus teatas, et teeb lahendi avalikult teatavaks hiljemalt 17.06.2022.
2-13-31826 Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus lõpetas 14.06.2022 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, keeldus võlgniku kohustustest vabastamisest ning määras avaldada teade kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus PankrS § 175 lg-le 1, lg 2 p-le 2, § le 173. PankrS § 175 lg-le 1, mille kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
8.Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 12.08.2014 s.o rohkem kui 5 aastat tagasi. Kohus oli seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohtu hinnangul on võlgnik kohut menetluse vältel eksitanud, kajastades oma ema poolt Swedbank AS-ile tasutud makseid võlgniku eest tehtud maksetena. Kohus on C poolt tema kohustustest vabastamise menetluses Swedbank AS-ile tehtud makseid arvestanud C poolse kohustustest täitmisena. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et C oleks teostanud X kohustustest vabastamise menetluses makseid X eest ja/või asemel, mida tuleks arvestada X kohustuste täitmisena.
9.Kohus nõustus, et võlgniku sissetulekutes, töökogemuses ja hariduses nähtub ebakõla, millele on tähelepanu juhtinud ka võlausaldaja – võlgnik on erialase haridusega isik, kes töötab erialasel tööl ehitusvaldkonnas, saades selle eest valdavas osas kohustustest vabastamise menetluse vältel miinimumpalka. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgniku sissetulek on olnud nii väike, et see ei ole valdavalt võimaldanud võlausaldajatele väljamaksete tegemist. Kohtu hinnangul ei tõenda võlgniku tööandjate kinnitused töötasu suuruse kohta ning arvelduskontode väljavõtted võlgniku kõiki sissetulekuid või näitab nõustumine miinimumpalga eest töötamisega võlgniku soovimatust võlausaldajate nõudeid rahuldada ja tulusamat ametikohta leida. Olukorras, kus võlgniku haridus ja pikaajaline kogemus valdkonnas võimaldab teha tasuvamat tööd ning teenida sissetulekut, mis võimaldab teha väljamakseid võlausaldajatele, kuid võlgnik ei ole mõistlikult tulutoova tegevusega tegelenud, on tõlgendatav PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisena.
10.Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega lasub võlgnikul kogu pankrotimenetluse jooksul ning selle rikkumine välistab kohustustest vabastamise. PankrS §des 169-177 sätestatud regulatsiooni mõtte ja eesmärgi kohaselt on võlgadest vabastamise menetluse läbiviimine võimalik ja põhjendatud üksnes olukorras, kus võlgnikul, kelle kohustustest vabastamist menetluse tagajärjena taotletakse, on reaalne võimalus menetluses osaleda, tehes kõik endast sõltuva võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks. See eeldab võlgniku järjepidevat tegelemist tulutoova tegevusega ja/või selle otsimisega. Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et võlgnik ei ole täitnud talle PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
2-13-31826
11.PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on soovimatus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.Vastavalt PanrkS § 175 lg-le 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetas menetluse. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel võlgniku kanda. Määruskaebus
13.Võlgnik esitas määruskaebuse, mida täiendas ja milles palub maakohtu määrus tühistada selle põhjendamatuse tõttu ning vabastada võlgnik kohustustest, menetluskulud võivad võlgadest vabastamise korral jääda võlgniku kanda.
14.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kinnitas võlgnik 09.06.2022 toimunud ärakuulamisel, et tema ema on tasunud nende ühist võlga, kuid maksed on tehtud ema kohustustest vabastamise menetluse raames. Põhiliselt ajendas võlgniku kohustustest vabastamata jätmise üksteise mittemõistmine kohtuistungil. Kohus on võlgnikust menetluses valesti aru saanud. Võlgnik ei soovinud jätta muljet ega avaldanud, et tema ema poolt Swedbank AS-ile tasutud maksed on täiendavalt tasutud ka võlgniku eest ega ole soovinud, et C poolt Swedbank AS-ile tehtud makseid arvestataks võlgniku poolse kohustuste täitmisena käesolevas menetluses. Kuna võlakohustus oli võlgnikul enda emaga üks, siis viitas võlgnik üksnes asjaolule, et sissenõutavat kohustust on tema ema poolt osaliselt täidetud.
15.Swedbank AS rõhub pidevalt sellele, et võlgniku ema poolt tasutud summad tasuti teises tsiviilasjas, kuid ei aseta nõuetekohast rõhku tõsiasjale, et nii võlgnik kui ka võlgniku ema on mõlemad sama laenulepingu laenusaajad, s.o kohustus on üks ja sama, mida nad täitsid. Ka ei maini Swedbank AS, et laenukohustus oli tagatud hüpoteegiga, milline realiseeriti ja Swedbank AS on enda poolt piisavaks peetud tagatise alusel kinnisasja võõrandanud, lisaks saanud raha pankrotimenetluses ja nii võlgniku kui ka tema ema kohustustest vabastamise menetluses. Kuidas Swedbank AS-il saab nendel asjaoludel veel olla põhjendatud nõue võlgniku vastu 57 382,22 euro ulatuses nagu nähtub käesoleva asja materjalidest võlgniku esindaja aru ei saa. Võlgnik tasus kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajale kokku 3538,33 eurot. Võlgnik on töötanud madala palgaga töökohal või olnud töötu. Võlgniku ema, C on tasunud enda kohustustest vabastamise menetluses 21592,33 eurot.
16.Võlgnik on viimased 7 kuud olnud trauma tõttu töövõimetu (peakolju luumurd „vasaku otsmikuurke eesmise seina murd ja selle sisselangemine“ ja kaasnevad vigastused). Võlgniku sissetulekud ei võimaldanud Swedbank AS-ile tasuda ning ei võimalda seda ka täna. Võlgniku tervislik seisund ei võimalda tal enda kohustusi täita. Selliselt ei saa väita, et PankrS §-s 173 nimetatud kohustuste rikkumine oleks süüline. Võlgnik ei ole rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Rikkumise kohta puuduvad asja materjalides ka tõendid.
2-13-31826
17.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, kuid uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Tervisekahjustuse korral ei ole mittetegelemine mõistlikult tulutoova tegevusega tahtlik tegevus. Panga kahtlus mitteametliku töötasu saamise kohta ei tugine tõenditel. Võlgnik ei ela külluslikku kadestamisväärset elu, mille eesmärk on mitte võlgu tasuda.
18.Võlgniku lähedased saaksid tasuda Swedbank AS-ile täiendavalt 3000 eurot juhul kui kohus nõustuks võlgnikku võlgadest vabastama. Kohus saaks panna võlgnikule kohtumäärusega kohustuse vastav summa Swedbank AS-ile tasuda ning määrata selleks mõistlik tähtaeg. Kui pangale ettepaneku tegemise hetkel oli võimalik summa suhteliselt kiiresti tasuda, siis tingituna võlgniku tervisekahjustusest ei ole võlgnik sissetulekut teeninud ning tema ülalpidamiseks on kulunud kogutud säästud. Seetõttu on täna vajalik 3000 euro tasumiseks määrata 12 kuu pikkune tähtaeg, kuid usaldusisik tasub summa kiiremini, kui see peaks võimalikuks osutuma.
19.Esindaja esitab enda arvamuse, mida palub võlgniku omaga mitte samastada. Võlgniku elutee on piisavalt keeruline ning temalt igasuguse võimaluse äravõtmine kunagi veel täisväärtuslikku elu elada, ei kaalu ülesse panga lohakust vale finantseerimisotsuse tegemisel. Ilmselt rikkus pank ka vastutustundliku laenamise põhimõtet ja/või väljastas laenu piisava tagatiseta, mistõttu on panga nõue ka osaliselt alusetu ning tingitud enda hooletusest. Nõudest tingitud intressid ja viivised on vale laenuotsuse ning tagatisvara hindamise otsesed tagajärjed. Võlgnikule tähendaks kohustustest mittevabastamine lisanduvaid täitemenetluse kulusid ning seejärel uut pankrotimenetlust. Palun kaaluda määruskaebuse lahendamisel uuesti kohustustest vabastamise võimalust. Menetlusosaliste seisukohad
20.Võlausaldaja Swedbank AS palus jätta määruskaebuse menetlusse võtmata, alternatiivselt rahuldamata ja määruskaebuse täienduses avaldatud asjaolud asja lahendamisel arvesse võtmata, kuna need on esitatud hilinenult. Määruskaebusest ei tulene ühegi õigusnormi rikkumist maakohtu poolt, millele tuginedes esineks alus maakohtu määruse tühistamiseks. Võlgniku ema poolt tema kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajale tehtud makseid arvestatakse võlgniku ema poolse kohustuste täitmisena. Võlgniku ema ei ole teostanud makseid võlausaldajale võlgniku eest või asemel, mistõttu ei saa arvestada võlgniku ema väljamakseid võlgniku kohustuste täitmisena. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud võlausaldajale kokku 3538,33 eurot (23.11.2018 summa 925,93 eurot; 07.11.2019 summa 240,41 eurot; 21.10.2021 summa 2371,99 eurot). Kuigi võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud 7 aastat, on võlgnik väljamakseid teinud vaid kolmel aastal. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud korrektselt. Võlgnik on suure osa kohustustest vabastamise menetlusest töötanud madala palgaga töökohal või olnud töötu. Vastavalt PankrS § 173 lg-le 1 on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Mõistlikult tulutoovaks tegevuseks ei saa pidada madala palgaga töökohal töötamist kui võlgniku oskused ja võimed võimaldavad tulusamal töökohal töötamist. Võlausaldaja hinnangul näitab 2021. aastal tehtud väljamakse, et võlgnik on võimeline tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja võetud kohustusi täitma ning seega ei saa väita, et võlgnik oleks nõuetekohaselt täitnud kogu menetluse kestel oma PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust. Olukorras, kus võlgniku haridus ja pikaajaline kogemus valdkonnas võimaldab teha tasuvamat tööd ning teenida sissetulekut, mis võimaldab teha väljamakseid võlausaldajatele, peaks võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega.
2-13-31826 Võlgnik on 7 aasta jooksul teinud väljamakseid võlausaldajatele marginaalses ulatuses. Swedbank AS kinnitab, et on teostanud kliendi krediidivõimelisuse kontrolli vastavalt VÕS §le 403.4 ning lepingu sõlmimise ajal oli võlgnik maksevõimeline. Kuivõrd kohustustest vabastamise menetlust pikendati 7 aastani kuni 17.10.2021, siis ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohane võlgniku tervislik seisund 2023. aastal.
21.Võlausaldaja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus määruskaebusele ei vastanud. Menetluse edasine käik
22.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. TsMS § 667, § 659, § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määruse resolutsiooni täiendada vastavalt käesolevale määrusele. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6 käesolevas lahendis neid ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Esmalt selgitab ringkonnakohus, et alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid kuni 30.06.2022. Kuna avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on esitatud 28.06.2013 (I kd, tlk 1), tuleb praeguses asjas kohaldada kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseadust (PankrS). Teiseks märgib ringkonnakohus, et vaatab läbi nii võlgniku esialgse kui täiendatud määruskaebuse, kuna need on esitatud tähtaegselt.
25.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja käsitlusega, et Swedbank AS-l ei saa enam tema vastu nõudeid olla.
26.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas pankrotiavalduse võlgnik ise. Avalduse kohaselt võttis võlgnik Swedbank AS-lt eluasemelaenu, mida käendas tema ema, 2009 vara realiseeriti ning Harju Maakohtu 26.01.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-43764 mõisteti võlgnikult välja laenujääk, viivised ja menetluskulud summas ca 55 000 eurot (I kd, tlk 1) ja mis kokku moodustab 54 902 eurot (I kd, tlk 3). Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku võlgnevus Swedbank AS ees 14.08.2013 seisuga 54 417,19 eurot, kuna 2009 aastal vara realiseerimisel saadud summa ei katnud laenujääki ning Harju Maakohtu 26.01.2010 otsusega tsiviilasjas nr 209-43764 mõisteti laenujääk võlgnikult ning tema emalt solidaarselt välja ((I kd, tlk 18). Võlgnik on andnud 25.09.2013 vande, kinnitades kohtule esitatud andmete õigsust (I kd, tlk 81). Harju Maakohtu 17.10.2014 määrusest nähtuvalt on Swedbank AS tunnustatud nõude suuruseks 57 382,22 eurot (I kd, tlk 156). Määrus on kohtute infosüsteemi andmetel edasi kaebamata jõustunud 06.11.2014. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul Swedbank AS-le tagasi maksnud 3538,33 eurot ning tema ema poolt on Harju Maakohtu
27.Nõustuda ei ole võimalik ka selle seisukohaga, et praegusel juhul tuleks võlgniku tervislikku seisundit arvestades ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
28.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi võlgnik on jätnud töövõimetuse väite vastuolus TsMS §-ga 235 põhistamata, ei saaks seda asjaolu ka selle väite õigsust eeldades arvesse võtta. Maakohus pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust maksimaalselt lubatud ajani, so 7 aastani ehk kuni 17.10.2021 (II kd, tlk 91). Võlgniku väitel on ta olnud töövõimetu viimased 7 kuud, seega määruskaebuse esitamise aega arvestades ajavahemikul 29.11.2021 29.06.2022. Kuna võlgnik ei olnud väidetud töövõimetuse tekkimise ajal PankrS § 175 lg 51-st tulenevalt enam seotud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmisega, ei oma temal tekkinud töövõimetus käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Nii on ka tuginemine väitele, et tervisekahjustuse korral ei ole mittetegelemine mõistlikult tulutoova tegevusega tahtlik tegevus, eeltoodust tulenevalt tarbetu.
29.Seoses võlgniku lepinguline esindaja väitega, et Swedbank AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, selgitab ringkonnakohus, et ei saa praegust menetlusetappi arvestades selle põhimõtte järgimist enam hindama hakata. Võlgnikul tulnuks eeltoodud väide esitada kas tsiviilasja nr 2-09-43764 menetluses või siis oma pankrotimenetluses nõuete kaitsmise etapis. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik teinud valiku vastuväiteid Swedbank AS nõudele mitte esitada ja 09.12.2013 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul mitte osaleda, kuigi oli koosolekust teadlik (I kd, tlk 122-125) ja PankrS § 100 lg-st 6 tulenevalt selleks ka kohustatud.
30.Ringkonnakohus selgitab ka, et PankrS § 175 lg-st 2 tulenevalt hindab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluses, kas esineb alus keelduda võlgniku kohustustest vabastamast või mitte, hinnates ühe asjaoluna seda, kas võlgnik võib olla süüliselt rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Selles osas maakohtule diskretsioonipiiride rikkumisi ringkonnakohtu hinnangul ette heita võimalik ei ole.
31.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Eelnimetatud kohustusi selgitas maakohus võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses 17.10.2014 (I kd, tlk 159). Seda tegi maakohus ka 08.06.2018 määruses, millega kohus jätkas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust põhjusel, et võlgnik ei olnud miinimumtöötasu tõttu võlausaldajatele väljamakseid teinud. Kohus selgitas täiendavalt, et mõistlikult tulutoovaks tuleb pidada tegevust, mille tulemusel on võlgnikul lisaks enese igapäevavajaduste katmisele võimalik ka võlausaldajatele väljamaksete tegemine (II kd, tlk 36 pöördel). Vaatamata eeltoodule selgus 16.01.2020 ärakuulamisel, et võlgnik töötab (jälle) miinimumtasuga töökohal, kuigi usaldusisiku hinnangul saaks töötada autojuhina, mida on talle ka soovitatud (II kd, tlk 90). Maakohus selgitas PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste sisu ka 07.02.2020 määruses, millega pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 17.10.2021 põhjusel, et võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt (II kd, tlk 92 ja 92 pöördel).
32.Vaatamata sellele nähtub 01.10.2019-28.10.2020 usaldusisiku aruandest, et võlgnik on töötanud 2019 aastal vaid mõned kuud, saades töötasuna 562,72 eurot (05.10.2019 ja 01.11.2019) ja 516,45 eurot (28.12.2019). Perioodiks 21.10.2020-22.12.2020 sõlmitud töövõtulepingu alusel (3 eurot/h netos) ei ole väljamakseid tehtud (II kd, tlk 97). Aruandes
2-13-31826 puuduvad selgitused, millal ja millistele töökohtadele on võlgnik kandideerinud või kui ei ole, siis millisel põhjusel ja kas ning mis ajast on võlgnik arvel töötukassas (II kd, tlk 97). Aruandele ei ole lisatud selle lisana 1 viidatud Swedbank AS konto väljavõtet (II kd, tlk 98). Maakohtu nõutud tõendeid võlgniku töökohtadele kandideerimise kohta (nt väljavõtted kandideerimisest tööportaalide kaudu, e-kirja teel kandideerimisel e-kirjad jne) (II kd, tlk 96 ja 96 pöördel) ei ole samuti esitatud.
33.Ka 29.10.2020-21.10.2021 usaldusisiku aruandest nähtuvalt ei ole võlgnik kogu aeg töötanud, saades töötasu vaid ajavahemikul 04.11.2020-02.07.2021 järgnevalt: 300 eurot (04.11.2020 ja 03.12.2020), 1836 eurot (08.12.2020), 1040 eurot (01.01.2021), 1210 eurot (01.02.2021), 780 eurot (08.03.2021), 932 eurot (19.04.2021), 750 eurot (10.05.2021), 630,19 eurot (18.05.2021), 417,50 eurot (10.06.2021), 222 eurot (02.07.2021) (II kd, tlk 109). sarnaselt eelviidatule puuduvad ka selles aruandes selgitused, millal ja millistele töökohtadele on võlgnik kandideerinud või kui ei ole, siis millisel põhjusel ja kas ning mis ajast on võlgnik arvel töötukassas (II kd, tlk 109). Lisaks ei ole võlgnik põhistanud väidet, et töökoha otsingud olid Covidi pandeemia tõttu raskendatud (II kd, tlk 107). Selgitamata on jäänud seegi, millena tuleks käsitleda võlgnikule toimunud sularaha laekumisi summades 600 eurot (19.07.2021), 120 eurot (11.08.2021), 300 eurot (12.08.2021), 550 eurot (13.02.2021), 100 eurot (25.08.2021), 150 eurot (29.09.2021), so kokku summas 1820 eurot (II kd, tlk 119 pöördel, 120 pöördel, 121, 121 pöördel).
34.Eelkirjeldatud puudusi ei ole võlgnik kõrvaldanud ka määruskaebemenetluses, kuigi TsMS § 662 lg-st 3 tulenevalt on uute tõendite esitamine määruskaebuse põhjendamiseks lubatav. Ringkonnakohus selgitab, et PankrS § 173 lg 1 mõttest tulenevalt on tegemist võlgniku kohustustega, mitte õigusega tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja selle puudumisel seda otsida. Seega tuli võlgnikul endal tõendada, et ta on oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud. Võlgnik ei ole selles edukas olnud, sh ei ole ümber lükatud Swedbank AS kahtlus mitteametliku töötasu saamise kohta.
35.Võttes arvesse eeltoodut on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti järeldanud, et võlgnik rikkus PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi süüliselt. Kohut ei ole ajendanud võlgniku kohustustest vabastamata jätmisel üksteise mittemõistmine kohtuistungil nagu määruskaebuse esitaja ekslikult aru saanud on.
36.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb täiendada maakohtu määruse resolutsiooni. Maakohus on vastuolus PankrS § 172 lg-ga 4 jätnud usaldusisiku tema kohustustest vabastamata. Ringkonnakohus vabastab võlgniku usaldusisiku Q tema kohustustest. Maakohus on ka vastuolus TsMS § 173 lg-ga 1 jätnud määruse resolutsioonis kajastamata selle põhjendustest nähtuva otsustuse jätta menetluskulud võlgniku kanda. Ringkonnakohus parandab vastavalt ka selle eksimuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
37.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kuivõrd maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
38.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt PankrS § 175 lg-st 6 ja TsMS § 178 lg-st 1.