Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

03.12.2021 esitas seisukoha Swedbank AS, tuues välja et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasunud võlausaldajale kokku 3538,33 eurot. Väljamakseid võlausaldajale on võlgnik teinud vaid kolmel aastal ning on suure osa kohustustest vabastamise menetlusest töötanud madala palgaga töökohal või olnud töötu. Võlausaldaja tõi välja, et võlgniku ema, L. Š. poolt tasutud 21592,33 eurot on väljamaksed, mille on võlgniku ema teinud enda kohustustest vabastamise menetluse vältel ning antud maksed on seotud teise tsiviilasjaga. Võlausaldaja palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Elin Vilippus seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise taotlusele ei esitanud. 24.05.2022 toimunud ärakuulamisel osalesid võlgnik ja võlgniku usaldusisik. Kohus teatas käesolevas tsiviilasjas kohtulandi avalikult teatavaks tegemise aja. 03.06.2022 tühistas kohus varasemalt teatatud lahendi avalikult teatavakstegemise aja ning määras asja uuele ärakuulamisele. 09.06.2022 toimunud ärakuulamisel osalesid võlgnik ja võlgniku usaldusisik. Võlgnik kinnitas, et tema ema on tasunud nende ühist võlga, kuid maksed on tehtud ema kohustustest vabastamise menetluse raames. Võlgnik on töötanud ehituse alal saades miinimumpalka, töötades vahepeal ka Belgias. Kohus teatas, et teeb lahendi avalikult teatavaks hiljemalt 17.06.2022.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 12.08.2014 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohtu hinnangul on võlgnik kohut menetluse vältel eksitanud, kajastades oma ema poolt Swedbank AS-ile tasutud makseid võlgniku eest tehtud maksetena. Kohus on L. Š. poolt tema kohustustest vabastamise menetluses Swedbank AS-ile tehtud makseid arvestanud L. Š. poolse kohustustest täitmisena. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et L. Š. oleks teostanud A. Š.i kohustustest vabastamise menetluses makseid A. Š. eest ja/või asemel, mida tuleks arvestada A. Š. kohustuste täitmisena. Kohus nõustub, et võlgniku sissetulekutes, töökogemuses ja hariduses nähtub ebakõla, millele on tähelepanu juhtinud ka võlausaldaja – võlgnik on erialase haridusega isik, kes töötab erialasel tööl ehitusvaldkonnas, saades selle eest valdavas osas kohustustest vabastamise menetluse vältel miinimumpalka. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgniku sissetulek on olnud nii väike, et see ei ole valdavalt võimaldanud võlausaldajatele väljamaksete tegemist.

Kohtu hinnangul ei tõenda võlgniku tööandjate kinnitused töötasu suuruse kohta ning arvelduskontode väljavõtted võlgniku kõiki sissetulekuid või näitab nõustumine miinimumpalga eest töötamisega võlgniku soovimatust võlausaldajate nõudeid rahuldada ja tulusamat ametikohta leida. Olukorras, kus võlgniku haridus ja pikaajaline kogemus valdkonnas võimaldab teha tasuvamat tööd ning teenida sissetulekut, mis võimaldab teha väljamakseid võlausaldajatele, kuid võlgnik ei ole mõistlikult tulutoova tegevusega tegelenud, on tõlgendatav PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumisena. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega lasub võlgnikul kogu pankrotimenetluse jooksul ning selle rikkumine välistab kohustustest vabastamise. PankrS §-des 169-177 sätestatud regulatsiooni mõtte ja eesmärgi kohaselt on võlgadest vabastamise menetluse läbiviimine võimalik ja põhjendatud üksnes olukorras, kus võlgnikul, kelle kohustustest vabastamist menetluse tagajärjena taotletakse, on reaalne võimalus menetluses osaleda, tehes kõik endast sõltuva võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks. See eeldab võlgniku järjepidevat tegelemist tulutoova tegevusega ja/või selle otsimisega. Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et võlgnik ei ole täitnud talle PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on soovimatus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad A. Š. kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.