X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.01.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
X apellatsioonkaebusel 3500 eurot Y apellatsioonkaebusel 4040 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19.01.2023 otsus muutmata.
2.Jätta X ja Y apellatsioonkaebused rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-20-12134 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 21.08.2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning mittevaralise kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale ja kostjale naaberkinnisasjad. Piirkonna naabruskonna inimeste suhtlemiseks on loodud Whatsappi vestlusgrupp, kuhu kuuluvad peale hageja ja kostja veel viis inimest ehk grupis osaleb kokku seitse inimest. Kostja avaldas 22.06.2020 ja 25.06.2020 vestlusgrupis hageja kohta järgmiseid andmeid: − „Paar ndl tagasi pani X vee päevapealt kinni ja teatas et tema loomasid enam ei soovi 1/3 osas omada“ (väide nr 1); − „Ja meile teatamata pani kuulutuse Kuldsesse Börssi (C sunnipaeval)“ (väide nr 2); − „Siis teatas ndl tagasi et soovib kirikunukki poolitada et meile maja ette ehitada kõrge raudaed“ (väide nr 3); − „Loomakarjuse lõhkumine kahel korral“ (väide nr 4); − „Relvaga provotseeriva konflikti tekitamine“ (väide nr 5).
2.1.Andmete edastamist vestlusgruppi saab pidada andmete avaldamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 mõttes. Viidatud andmed on ebaõiged faktiväited. Ebaõige on kostja väide, et hageja pani vee kinni päevapealt ehk kostja jaoks ootamatult. Hageja teavitas kostjat 11.06.2020, et veetrasse ei ole võimalik lähiajal enam kasutada. Kostja oli kursis, et hageja ei soovi enda veetrasside kasutamist pakkuda. Vesi keerati kinni alles 16.06.2020, mis ei tulnud kostjale ootamatusena. Tõele ei vasta ka see, et hageja avaldas, et ta ei soovi enam loomi omada. Karjatatavad loomad kuulusid algusest peale OÜ-le Q, mistõttu ei saanud hageja loobuda 1/3 osa omamisest.
2.2.Ebaõige on väide, et hageja pani kostjale teatamata kuulutuse Kuldsesse Börsi kostja elukaaslase sünnipäeval. Kostja oli teadlik sellest, et hageja planeeris loomi müüa ja teavitas sellest kostjat ning alles seejärel pani vastava kuulutuse Kuldsesse Börsi. Loomade müüki panemine oli poolte ühine tahe. Hageja avaldas kuulutuse 11.06.2020 ja kostja elukaaslase sünnipäev oli 14.06.2020.
2.3.Väide, et hageja soovib kinnistut XXX jagada, et kostja maja ette ehitada kõrge raudaed, on ebaõige. Hageja teavitas kostjat enda kavatsusest ehitada sama aed, mis on naabritel, s.t 1,5-meetrilistest puulippidest aed. Hageja lasi ehitada aia kinnistule CCC. Hageja teavitas kostjat soovist XXX kinnistut jagada. Hageja eesmärgiks ei olnud kostja maja ette raudaia ehitamine.
2.4.Ebaõige on kostja väide, et hageja olevat kostja loomakarjuse kahel korral ära lõhkunud. Hageja ei lõhkunud elektrikarjust, vaid tõstis selle teise asukohta. Elektrikarjuse ümbertõstmisel abistas hagejat kostja elukaaslane C.
2.5.Hageja ei tekitanud relvaga konflikti. Hageja ja kostja vahel toimus sõnelus, kus provotseerijaks oli hoopis kostja, kes laimas hagejat ja togis teda reketiga. Kostja oli varem hageja kinnistul viibinud töömeestele öelnud, et tal on relvaluba ja varsti läheb siin sõjaks.
2-20-12134 Arvestades kostja sellist käitumist, kandiski hageja relva vaid enesekaitseks, et seda hädakaitse olukorras kasutada ning hagejal oli põhjendatud alus eeldada, et relva tõepoolest läheb vaja.
3.Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited kahjustavad hageja mainet. Väited võimaldavad hageja „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga. Kostja on tekitanud oma väidetega mulje, et hageja on pahausklik, ebameeldiv naaber ja ebastabiilse psüühikaga inimene. Andmete avaldamisega on kostja tekitanud hagejale mainekahju naabruskonna inimeste silmis. Kostja avaldatud andmed on endiselt vestlusgrupis üleval. Kostja on põhjustanud hagejale mittevaralise kahju. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
5.Andmed olid avaldatud vestlusgrupis, mille liikmed on omavahel seotud, sest nad on kogukonna naabrid. Grupiliikmed olid juba varem teadlikud hageja ja kostja vahelistest halbadest suhetest. Seetõttu ei saa sõnumite edastamist pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses.
6.Vaidlusalused andmed vastavad tõele. Hageja sulges loomade ja kanade jootmiseks mõeldud veetrassi ette teatamata. Vee kinnikeeramisest kostjat ette ei teavitatud. Kostja kinnistu elanikud olid sunnitud joogivett tooma loomadele kõrval krundilt. Kostja hinnangul on pseudoprobleem see, kellele kuuluvad loomad. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, kellele loomad kuuluvad. OÜ Q juhatuse liige on hageja, kellega kostjal oli loomade karjatamise kokkulepe. Vastab tõele hageja soov loomad võõrandada.
7.Õige on väide, et hageja pani loomad Kuldsesse Börsi müüki kostjat eelnevalt teavitamata.
8.Väide kinnistu XXX poolitamisest ja kõrge raudaia ehitamisest on õige. Hageja on algatanud kohtuvaidluse kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ja reaalosadeks jagamiseks. Lisaks on hageja lasknud ehitada kostja merevaadet varjava piirirajatise, mis erinevalt lubatud 1,5meetrisest puuaiast, varjab kostja merevaadet ja ei ole kooskõlas üldplaneeringuga. Hageja on kostjale kirjutanud, et paneb krundile ette skulptuuri ja kinnistute vahele ehitab aia. Antud juhul ei ole oluline, mis omadustega aed tegelikkuses on.
9.Tõesed on ka väited selle kohta, et hageja on lõhkunud kahel korral loomakarjuse ja provotseerinud relvaga konflikti.
10.Vaidlusaluste faktiväidete avaldamisega ei ole kostja hageja isikuõigusi rikkunud. Väited ei võimalda hageja „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga. Kostja tegevus ei olnud õigusvastane, mistõttu ei saa hageja nõuda mittevaralise kahju hüvitist. Maakohtu otsus
11.Maakohus rahuldas 19.01.2023 otsusega hagi osaliselt. Maakohus kohustas kostjat avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist programmi Whatsapp vahendusel ühe vestlusena (ühe ja ühise sõnumina) Xle (tel nr +XXX), Zle (tel nr +XXX) Fle (tel nr +XXX), Õle (tel nr +XXX), Dle (tel nr +XXX) ja C-le (tel nr +XXX) andmeid ümberlükkava teate järgmistel tingimustel: − Teade peab olema avaldatud ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta;
2-20-12134 − Teade tuleb hoida eelnimetatud isikutele kättesaadav vähemalt kaks kuud; − Teate sisu peab olema järgmine: „Mina, Y, olen avaldanud teile 22.06.2020 ja 25.06.2020 järgmised ebaõiged väited: X pani paar nädalat tagasi vee päevapealt kinni. X pani kuulutuse Kuldsesse Börsi C sünnipäeval. X soovib kinnistut XXX poolitada selleks, et ehitada Y maja ette kõrge raudaed. X põhjustas relvaga konflikti.“ Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat lükkama ümber järgmised väited: X teatas, et tema loomasid enam ei soovi 1/3 osas omada, X pani meile teatamata kuulutuse Kuldsesse Börsi ning X lõhkus kahel korral loomakarjuse. Maakohus mõistis välja kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot ja viivise põhinõudelt (500 eurot) alates 21.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda.
12.Kostja poolt sõnumite saatmist saab pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes. Maakohus tuvastas, et vestlusgrupi liikmed olid tõenäoliselt juba varem teadlikud hageja ja kostja konfliktsetest suhetest, kuid kostja 22.06.2020 ja 25.06.2020 sõnumites avaldatud andmed olid grupiliikmete enamuse jaoks uued.
13.Kostja saatis 22.06.2020 vestlusgruppi sõnumi, mis sisaldas järgmist väidet: „Paar ndl tagasi pani X vee päevapealt kinni ja teatas et tema loomasid enam ei soovi 1/3 osas omada“. Tegemist on liitväitega, mis koosneb kahest osast: hageja pani paar nädalat tagasi vee päevapealt kinni (osaväide nr 1) ja hageja teatas paar nädalat tagasi, et tema ei soovi loomi 1/3 osas omada (osaväide nr 2). Iga osaväide on hinnatav faktiväitena.
13.1.Esimese osaväite puhul tekib mõistlikul isikul arusaam, et hageja pani vee kinni kostjat eelnevalt teavitamata. Analüüsides pooltevahelisi sõnumeid nähtus, et hageja andis kostjale juba 11.06.2020 teada, et ta ei saa enam võimaldada kostjale veetrassi kasutamist. Hageja rõhutas ka 13.06.2020 sõnumis, et kostja ei saa enam hageja veetrasse kasutada. Hageja sulges vee alles 16.06.2020. Pooltevahelisest suhtlemisest nähtus selgelt, et hageja ei pannud vett kinni kostjat eelnevalt teavitamata ehk kostja jaoks ootamatult. Seega oli esimene osaväide ebaõige.
13.2.Teise osaväite puhul tekib mõistlikul inimesel arusaam, et hageja ei soovi loomi omada. Maakohtu hinnangul ei olnud oluline hageja väide, et loomad kuulusid tegelikult OÜ-le Q. Tähtsust ei oma, kas hageja väitis seda enda või äriühingu nimel, kus ta on juhatuse liige ning kelle üle ta teostab kontrolli, olles OÜ Q osanik ja juhatuse liige. Mõistlik isik saab käsitatavast osaväitest aru selliselt, et hageja avaldas soovi loomi enam mitte omada. Sõnumitest nähtus hageja soov loomad müüa ja seega avaldas kostja õige väite, mille ümberlükkamist ei saa hageja nõuda.
14.Kostja saatis 22.06.2020 vestlusgruppi sõnumi, mis sisaldas järgmist väidet: „Ja meile teatamata pani kuulutuse Kuldsesse Börssi (C sünnipäeval)“. Tegemist on liitväitega, mis koosneb kahest osast: hageja pani kuulutuse Kuldsesse Börsi kostjale ja C-le teatamata (osaväide nr 1); hageja pani kuulutuse Kuldsesse Börsi C sünnipäeval (osaväide nr 2). Iga osaväide on hinnatav faktiväitena.
14.1.Tõenditest (04.05.2021 e-kirjad ja 11.06.2020 sõnumivahetus) ei nähtu, et hageja oleks teavitanud kostjat ja/või Cst enda soovist kuulutus üles panna. Seega vastas esimene osaväide tõele ja hageja ei saa nõuda kostjalt selle ümberlükkamist.
14.2.Kuivõrd C sünnipäev on 14. juunil ja hageja pani kuulutuse üles 10.06.2020, siis ei vasta teine osaväide tõele.
2-20-12134
15.Kostja saatis 22.06.2020 vestlusgruppi sõnumi, mis sisaldas järgmist väidet: „Siis teatas ndl tagasi et soovib kirikunukki poolitada et meile maja ette ehitada kõrge raudaed“. Väide on hinnatav faktiväitena.
15.1.Kostja selgitas, et tsiviilasjas nr 2-20-9877 käib vaidlus kinnistu XXX kaasomandi lõpetamise ja reaalosadeks jagamise üle, kuid kohtule ei esitatud tõendeid, et hageja soovib kinnistut jagada selleks, et ehitada kostja maja ette kõrge raudaed. Piltide järgi ei ole hageja ehitanud raudaeda, vaid puulippidest aia. Maakohus tuvastas, et kui hageja ehitas aia CCC kinnistule, siis ei saa see asuda kaardi järgi kostja maja ees, vaid aed jääb kostja majast eemale. Kostja esitatud Pärnu Linnavalitsuse 15.04.2021 vastuskiri tõendas, et hageja ehitatud aia kõrgus ületab üldplaneeringuga lubatud 1,6 meetrit, kuna aia all olevat maapinda on tõstetud sõltuvalt asukohast 50–70 cm. Käsitatava väite mõistlikul lugejal tekib aga arusaam, et hageja on lasknud ehitada nii kõrge aia, et see tekitaks kostjale ebamugavust. Pärnu Linnavalitsuse vastusest nähtus küll, et hageja ehitatud aed ületab lubatud kõrgust, kuid sellest ei järeldu, et aed on niivõrd kõrge, et see varjab kostjal merevaadet või tekitab talle muid ebamugavusi. Seega ei vasta tõele kostja väide, et hageja soovib kinnistut XXX poolitada selleks, et ehitada kostja maja ette kõrge raudaed.
16.Kostja saatis 25.06.2020 vestlusgruppi sõnumi, mis sisaldas järgmist väidet: „Loomakarjuse lõhkumine kahel korral“. Väide on hinnatav faktiväitena.
16.1.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et andmete avaldamise seisukohalt omab õiguslikult tähtsust see, et aed oli hageja ja kostja kaasomandis. Maakohtu hinnangul ei olnud oluline ka hageja väide, et õiguslikult pole võimalik väita, et kaasomanik saab asja lõhkuda. Pooled vaidlesid selle üle, kas tõele vastas kostja väide, et hageja lõhkus aia. Hinnates käsitatavat väidet 25.06.2020 sõnumi kontekstis, saab mõistlik lugeja aru, et kostja, rääkides aia lõhkumisest, pidas silmas seda, et hageja tegevuse tagajärjel kaotas aed võimaluse täita oma eesmärki, s.t takistada loomade väljumist aiaga piiratud alalt.
16.2.Käsitatava väite kohta andsid ütlusi kostja tunnistaja C ja hageja tunnistaja Ü. Tunnistaja C ütlused tõendasid, et 22.06.2020 päevasel ajal võttis hageja lahti mägiveiste aedikuid; hageja tõmbas järjest välja poste, mis on elektrikarjuse traadihoidjaid; liin oli pikalt maas; mingi hetk lõikas hageja tangidega elektrikarjuse traati, mida mööda jookseb vool; elektrikarjuse traat hoiab loomi tagasi; tunnistaja jäi juhet kerima ja laiali pillutud poste maast korjama; hageja asus aga oma äranägemise järgi poste uuesti paigaldama. Tunnistaja ütlustega oli tõendatud, et hageja põhjustas 22.06.2020 päeval olukorra, kus aed ei täitnud oma eesmärki ja sai väita, et hageja lõhkus aia. Kuigi hageja on asunud aeda uude asukohta paigaldama, ei kõrvalda see aia eelnevalt kasutamiskõlbmatuks tegemist. Tunnistaja ütlused tõendasid ka seda, et ka pärast aia ümberpaigutamist oli see ilma vooluta ja ei toiminud. Tunnistaja C ütlused on usaldusväärne tõend, ütlused ei sisaldanud vasturääkivusi. C ütlusi päevase episoodi kohta ei lükka ümber ega sea kahtluse alla Ü selgitused. Tunnistaja C ütlused tõendavad, et ka 22.06.2020 õhtul hakkas hageja uuesti poste koos liiniga maast ülesse võtma. Maakohus leidis, et hageja põhjustas ka 22.06.2020 õhtul olukorra, kus aed ei täitnud oma eesmärki ja saab väita, et hageja lõhkus aia. Seega vastas tõele kostja väide, et hageja lõhkus kahel korral loomakarjuse, ja hageja ei saa nõuda selle ümberlükkamist.
17.Kostja saatis 25.06.2020 vestlusgruppi sõnumi, mis sisaldas järgmist väidet: „Relvaga provotseeriva konflikti tekitamine“. Väide on hinnatav faktiväitena.
17.1.Käsitatava väite kohta andsid ütlusi kostja tunnistaja C ja hageja tunnistaja K. Maakohtu hinnangul tuli K ütlusi eelistada C seletustele, kuna K viibis vahetult hageja ja kostja juures ja
2-20-12134 tajus vahetult hageja ja kostja vahel 22.06.2020 toimunut. Seda tõendavad tema ütlused 03.10.2022 istungil ja K tehtud videosalvestis 22.06.2020 sündmustest. C viibis seevastu konflikti ajal eemal kostja majas. C tunnistas oma ütlustes, et hageja ja kostja ei olnud konflikti kestel kogu aeg temal vaateväljas.
17.2.K ütlused tõendasid, et kostja lähenes kiirel sammul hagejale; kostja käes oli rannatennise reket või rannatennise reketi kott; vestluse käigus hakkas kostja tema käes olnud esemega hagejat togima; selle togimise käigus tuli hageja kampsuni äär ülesse ja kostja märkas, et hageja kannab relva; relv oli hageja puusal kampsuni all; samal ajal kui kostja togis hagejat, tõstis ta häält, et ahhaa ähvardad relvaga jah, ähvardad; hageja ei puudutatud konflikti käigus käega relva või relva kohta. Seega oli pigem kostja konflikti initsiaatoriks ja hageja ei põhjustanud relvaga konflikti. Eeltoodut toetas ka tunnistaja poolt hageja ja kostja vahelisest konfliktist tehtud videosalvestis. Seega ei vastanud tõele kostja väide, et hageja põhjustas relvaga konflikti.
18.Maakohus kohustas VÕS § 1047 lg 4 alusel kostjat ebaõiged andmed (faktiväited) ümber lükkama Whatsappi vahendusel ühe vestlusena.
19.Maakohus leidis, et puuduvad kostja tegevuse õigusvastasust välistavad alused VÕS § 1047 lg-te 1–3 ja § 1046 lg 1 järgi. Kostja ei tõendanud VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtu ette toodud asjaolude alusel ei tekitanud kostja hagejale kahju tahtlikult (VÕS § 104 lg 5). Kostja tekitas hagejale kahju hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Kostjal lasus hoolsuskohustus kontrollida avaldatavaid andmeid (VÕS § 1047 lg 3), kuid kostja seda kohustust ei täitnud. Kostja oli sisemiselt hooletu VÕS § 1050 lg 2 järgi. Kohtule ei esitatud andmeid, mis välistaksid kostja süüd VÕS § 1052 alusel.
20.Hagejal oli õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 ja § 134 alusel. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot, arvestades hüvitise suuruse määramisel järgmiseid asjaolusid: − kostja tekitas hagejale kahju nelja faktiväite avaldamisega; − kostja avaldas andmeid naabruskonna inimeste suhtlemiseks loodud Whatsappi vestlusgrupis, kuhu kuuluvad peale hageja ja kostja veel viis inimest. Andmed on jõudnud väga piiratud arvu inimesteni. Asja materjalidest nähtub, et pooltevahelised konfliktsed suhted on olnud vestlusgrupi liikmetele teada juba varemast ajast; − kostja avaldatud andmed on küll ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad, kuid tegemist ei ole vulgaarsete, inimväärikust alandavate või hagejat mõnitavate andmetega; − vaidlusalused andmed on endiselt kättesaadavad vestlusgrupis. Samas põhjustavad ebaõiged andmed kõige intensiivsemat mainekahju nende avaldamise hetkel, aja möödudes muutub isikuõiguse riive vähem intensiivseks. Kohtu hinnangul on väidete mõju hageja mainele tänaseks lakanud; − kostja oli hageja isikliku õiguse rikkumisel hooletu; − kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses avaldanud kahetsust seoses hagejale õigusvastase kahju tekitamisega ega palunud vabandust.
21.Maakohus jaotas menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes 80% menetluskuludest kostja kanda ja 20% menetluskuludest hageja kanda. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kohustas kostjat ümber lükkama 4 väidet. Ühe faktiväite ja kahe osaväite osas jäi hageja andmete ümberlükkamise nõue rahuldamata. Mittevaralise kahju hüvitis määrati hagejale nelja ebaõige faktiväite eest. Seega rahuldati hageja nõuded umbes 80% ulatuses.
2-20-12134 Hageja apellatsioonkaebus
22.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda, ning teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
23.Osas, milles maakohus leidis, et kostja avaldatud väited on õiged, eksis maakohus asjaolude tuvastamisel, hindas poolte esitatud tõendeid vääralt ja ei põhjendanud otsust piisavalt. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kuna ei arutanud kordagi pooltega läbi kostja avaldatud lausete osaväideteks jagamist.
24.Väide loomade omamisest. Maakohus ei arvestanud kostja avaldatud lause osaväideteks jagamisel kontekstiga. Liitlause puhul ei saa liitlause tervikuna olla õige olukorras, kus väite osa (osaväide) on vale. Maakohus tugines põhjendamatult sellele, et hageja on loomade tegeliku omaniku (OÜ Q) juhatuse liige. Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige, sest hagejale ei kuulunud loomad 1/3 osas. Järelikult ei saanud hageja loobuda sellest, mis talle ei kuulunud. Kostja ei ole tõendanud, et loomad kuulusid 1/3 osas hagejale. Kostja ei saanud seostada juriidilise isiku (majanduslikke) otsuseid hageja kui eraisiku käitumisega. Lisaks hageja teavitas kostjat kohtuväliselt, et väide on vale, kuid kostja ei parandanud seda.
25.Väide kuulutuse lisamisest. Maakohus hindas tõendeid vääralt, kui leidis, et kostja ei olnud teadlik loomade müümisest. Maakohus jagas avaldatud lause põhjendamatult osadeks. Osaväited moodustavad terviku ja arvestada tuleb kontekstiga.
26.Väide loomakarjuse lõhkumise kohta. Maakohus ei arvestanud sellega, et hageja tahe oli suunatud loomakarjuse ümbertõstmisele ja seejärel taastamisele, mitte lõhkumisele. Maakohus ei arvestanud olulise asjaoluga, et hageja ja C tegutsesid ühiselt. Loomakarjuse elektri temaatika polnud pooltel vaidluse all ja see tuli välja alles menetluse lõpus tunnistajate ülekuulamisel. Maakohus ei ole seda teemat pooltega arutanud ning selles osas on otsus hagejale üllatuslik. Maakohus on pannud põhjendamatult rõhu ajale enne hetke, kui Ü jõudis CCC kinnistule ja nägi toimuvat. Hageja hinnangul tuleb tunnistajate C ja Ü ütlused kogumis poolte esitatud muude tõendite ja väidetega ümber hinnata. Tõendatud ei ole hageja tahtlus loomakarjust lõhkuda. Hageja tegevust tuleb vaadata tervikuna. Maakohus jättis põhjendamatult loomakarjuse asukoha muutmise kohta arvestamata K ütlustega.
27.Eeltoodud põhjendustel tuleb rahuldada ka hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue nende väidete osas, mida maakohus ei pidanud au teotavateks, kuid mille osas jääb hageja seisukohale, et need väited on ebaõiged ja hageja suhtes au teotavad.
28.Kuna maakohus sisuliselt rahuldas hagi tervikuna, tuleb menetluskulud tervikuna jätta kostja kanda isegi, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kuna tuleb lähtuda eesmärgi saavutamise ulatusest. Kostja apellatsioonkaebus
29.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja menetluskulud jäeti 80% ulatuses kostja kanda, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
30.Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, leides, et faktiväidete avaldamist (vähemalt osaliselt) saab pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Otsusest ei nähtu,
2-20-12134 millised 22.06.2020 ja 25.06.2020 sõnumites avaldatud andmed olid grupiliikmete enamuse jaoks uued.
31.Maakohus jõudis tõendeid ebaõigesti hinnates väärale järeldusele, et faktiväide relvaga provotseeriva konflikti tekitamise kohta ei vasta tõele. Maakohus jättis olulise asjaoluna arvestamata konfliktile eelnevad sama päeva sündmused. Hageja tekitas provotseerivalt konflikti loomakarjuse lõhkumisega. Kui hageja ei oleks loomakarjust 22.06.2020 lõhkunud, ei oleks konfliktset olukorda 22.06.2020 õhtul tekkinud. Maakohus pidas vaatamata vastuoludele K ütlusi usaldusväärsemaks C ütlustest. Asjaolu tõttu, et tunnistaja C võis tajuda sündmusi kaugemalt ja hiljem kaudselt (vahendatult), ei saa C ütlusi pidada vähem eelistatumaks. Videosalvestisele tuginedes ei ole võimalik tuvastada kostja poolset reketiga togimist.
32.Kostja ei nõustu maakohtu käsitusega vee kinni panemise väite osas. Väide, et hageja pani vee päevapealt kinni, on tõene. Vesi pandi kinni 11.06.2020, kui hageja informeeris kostjat ootamatult, et ta ei saa enam võimaldada kostjale veetrassi kasutamist. Tavapäraselt informeeritakse veekatkestustest või kinni panemisest ette kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. Hageja seda ei teinud.
33.Tõene on faktiväide, et kostjale teatamata pani hageja kuulutuse Kuldsesse Börsi (C sünnipäeval). Faktiväite avaldamise sisuks ei olnud kuulutuse ülespanek C sünnipäeval, vaid probleemiks oli ennekõike asjaolu, et kuulutus pandi üllatuslikult, millest kostja sai teada C sünnipäeval. Hageja esitas tõendi ja kinnituse, et pani loomad Kuldsesse Börsi müüki. Kuldse Börsi kuulutusest hageja kostjat ei teavitanud ja C sünnipäeval (14.07.2020) oli kuulutus üleval.
34.Faktiväide kinnistu poolitamise ja kõrge raudaia ehitamise kohta on tõene. Maakohtu järeldused aia osas on väärad. Faktiväite eesmärgiks oli informeerida vestlusgrupi osalisi XXX kinnistu poolitamisest ja maja ette kõrge raudaia ehitamisest. Seega saab väidet hinnata kahe osaväitena. XXX kaasomandi lõpetamises ja jagamises puudub ilmselt vaidlus. Hageja kirjutas kostjale, et ette krundile paneb skulptuuri ja kinnistute vahele ehitab aia. Oluline ei ole see, millisest materjalist on aed ehitatud, vaid milliste omadustega aed on. Aed on võrdlemisi kõrge, varjab vaadet ning visuaalselt, ennekõike kaugemalt vaadates, võib jätta morbiidse raudaia mulje.
35.Arvestades väidetavat rikkumise raskust, on välja mõistetud mitterahalise kahju hüvitis põhjendamatult kõrge. Hüvitis peaks olema sümboolne. Muu hulgas on väljamõistetud hüvitise määr vastuolus kehtiva kohtupraktika. Andmeid avaldati suletud grupile.
36.Kostjale jääb ebaselgeks, kuidas maakohus menetluskulud jagas. Kui maakohus tuvastas, et 1 faktiväide ja 2 osaväidet vastavad tõele, siis peaks jätma kulud vähemalt 40% ulatuses hageja kanda vastavalt TsMS § 163 lg-le 1. Vastustajate seisukoht
37.Menetlusosalised vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate menetlusdokumentide ja tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2-20-12134
39.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses, kuna hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata, ning kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati. Seega on vaidlustatud maakohtu otsus tervikuna (TsMS § 651 lg 1).
40.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase eelmenetluse. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Hageja ja kostja on apellatsioonkaebustes korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses põhjalikult käsitanud. Kuna maakohus on põhjalikult iga hagiavalduses esiletoodud kostja väite avaldamisega seonduvaid asjaolusid hinnanud ja ringkonnakohus maakohtu järeldustega nõustub, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks iga väite osas uuesti kõiki tõendeid hinnata. Järgnevalt vastab ringkonnakohus poolte apellatsioonkaebustes esitatud väidetele.
41.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et tegemist ei ole andmete avaldamisega VÕS § 1047 mõttes.
41.1.Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-43-09, p 14; RKTKo 21.12.2005, 3-2-1-95-05, p 24). Andmete avaldamine VÕS § 1047 mõttes ei ole kitsendatud andmete üksnes meediale teatavaks tegemisega, vaid see võib seisneda andmete teatavaks tegemises vähemalt ühele juriidilisele või füüsilisele isikule peale andmete avaldaja ja isiku, kelle kohta andmeid avaldatakse (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 40). Kannatanu saab VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati, s.o kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140, p 11; RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-140-14, p 14).
41.2.Asjakohatu on kostja apellatsioonkaebuse viide sellele, et kohtupraktikas ei ole loetud andmete esitamist kohtumenetluses või advokatuuri aukohtu menetluses andmete avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. VÕS § 1047 lg 4 mõttes ei saa andmete avaldamiseks pidada andmete teatavaks tegemist isikule või asutusele, kellel on seadusest tulenevalt nende andmete õigsuse kontrollimise pädevus ja kohustus. Praegusel juhul ei ole andmeid avaldatud kohtumenetluses või advokatuuri aukohtu menetluses ning tegemist ei ole isikutega, kellel on seadusest tulenevalt nende andmete õigsuse kontrollimise pädevus ja kohustus.
41.3.Ringkonnakohus on seisukohal, et kui kostja kirjutas Whatsappi vestlusgruppi, kus oli koos hageja ja kostjaga kokku 7 liiget, siis oli tegemist andmete avaldamisega kolmandatele isikutele, mitte kahe isiku omavahelise vestlusega. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et otsusest peaks nähtuma, millised 22.06.2020 ja 25.06.2020 sõnumites avaldatud andmed olid grupiliikmete jaoks uued. Hageja nõude rahuldamist ei välistaks see, kui asjas oleks leidnud tõendamist, et hagis esile toodud väiteid oleks kostja hageja suunal ka juba varem avaldanud. Ebaõigeid andmeid ei muuda tõeseks nende korduv avaldamine. Asjaolu, et vestlusgrupi liikmed võisid olla hageja ja kostja konfliktsetest suhetest teadlikud, ei tähenda, et kostja võis vestlusgrupis edastada hageja kohta ebaõigeid väiteid.
2-20-12134
42.Maakohus ei eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, kui asus seisukohale, et kostja avaldatud väidete nr 1 ja nr 2 puhul oli tegemist kahest osast koosnevate liitväidetega ja nende osaväidete tõelevastavust sai hinnata eraldi. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et väidet nr 3 ei olnud tulenevalt väite sisust põhjendatud käsitada osaväitena. Samuti lähtus maakohus avaldatud väidete hindamisel õigesti mõistliku inimese arusaamast. Kohtupraktika kohaselt võivad ümberlükatavad ebaõiged andmed VÕS § 1047 lg 4 tähenduses olla ka kaudsed faktiväited, s.t mis avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis mõistlikult võttes avaldatust järelduvad. Seega ei pea faktiväide, mille ümberlükkamist hageja taotleb, olema avaldatud sõnaselgelt. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo, 25.09.2013, nr 3-2-1-80-13, p 36 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika).
43.Maakohus leidis õigesti, et kostja avaldatud väitest nr 1 oli ebaõige osaväide, mis puudutas vee kinni panemist, kuna pooltevahelisest suhtlemisest nähtus, et hageja ei pannud vett kinni kostjat eelnevalt teavitamata. Selle osaväite osas hagi rahuldamise on vaidlustanud kostja, leides, et maakohus tuvastas vee kinnikeeramise kuupäeva (16.06.2020) valesti. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus pooltevahelisi sõnumeid analüüsides jõudnud õigele järeldusele, et kostja jaoks ei saanud vee kinni keeramine tulla ootamatult. Poolte vahel saadetud sõnumitest nähtuvalt oli alates 11.06.2020 muu hulgas teemaks ka veetrassi küsimus ja hageja on väljendanud mitmel korral, et ei soovi kostjale enam vett pakkuda (I kd, tl 15, 143). Hageja teatas 16.06.2020 kell 20.13 saadetud sõnumis, et ta keeras vee kinni, mille peale kostja on 16.06.2020 kell 20.28 vastanud, et vee osas on asi selge ja ta püüab edaspidi mujalt vett saada (I kd, tl 144). Arvestades, et kostjal oli loomade jaoks vett igapäevaselt vaja, siis ei tundu usutav, et kostja oleks 16.06.2020 selliselt vastanud, kui tegelikkuses oli vesi kinni keeratud juba 5 päeva varem (11.06.2020), nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab. Seega kostja väide, et vesi keerati kinni päevapealt, s.o eelnevalt hoiatamata, ei vasta tõele. Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et hea usu põhimõttest tulenevalt tuleb vee kinni keeramisest teavitada kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejal ja kostjal oleksid olnud konkreetsed kokkulepped vee kasutamise osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud hagejal seetõttu ka kohustust kostjat teavitada täpsemalt, kui pooltevahelistes vestlustes oli tehtud.
44.Maakohus järeldas põhjendatult, et kostja avaldatud väitest nr 1 oli õige osaväide, mis puudutas hageja soovi loomi mitte omada. Selle osaväite osas hagi rahuldamata jätmise on vaidlustanud hageja, leides, et maakohus ei arvestanud väite hindamisel selle avaldamise konteksti ega seda, et hageja ei olnud loomade omanik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selle osaväite hindamisel õigesti arvestanud, et mõistlik isik saab osaväitest aru selliselt, et hageja avaldas kui talle kuuluva äriühingu, kelle omandis loomad olid, juhatuse liige, et ei soovi enam loomi omada. Mõistlik isik sai aru, et sisuliselt tegi otsustuse hageja, vaatamata sellele, et loomad kuulusid äriühingule.
45.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja avaldatud väitest nr 2 oli õige osaväide, mis puudutas Kuldsesse Börsi kuulutuse panemist, kuna pooltevahelisest suhtlemisest ei nähtunud, et hageja oleks teavitanud kostjat enda soovist müügikuulutus ajalehte panna. Selle osaväite osas hagi rahuldamata jätmise on vaidlustanud hageja, leides, et kostjale ei olnud loomade müük üllatuseks. Ringkonnakohus märgib, et hageja ja kostja arutasid sõnumites loomade tuleviku teemal, s.o eelkõige selle üle, kes loomade eest hoolitseb, ja kostja pidi aru saama, et hageja ei soovi tulevikus enam loomi omada. Samas ei tähenda eeltoodu, et kostja teadis loomade müügikuulutuse panekust Kuldsesse Börsi. Ühestki vestlusest ei nähtu, et hageja oleks kostjale väljendanud enne kuulutuse sisestamist, et ta on otsustanud loomad
2-20-12134 avalikult müüki panna. Maakohus tuvastas, et kuulutus sisestati 10.06.2020. Hageja saatis 11.06.2020 kell 19.48 kostjale sõnumi, milles teavitas kuulutuse panekust koos kuulutuse lingiga (I kd, tl 15). Seega teavitas hageja kostjat pärast kuulutuse üles panekut, mitte eelnevalt.
46.Põhjendatud on maakohtu järeldus, et tõele ei vastanud väitest nr 2 osaväide, et eelnimetatud kuulutus pandi üles C sünnipäeval. Maakohus tuvastas, et kuulutus sisestati 10.06.2020 ja C sünnipäev on 14. juunil. Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatud kuupäevi, vaid peab maakohtu järeldust ebaõigeks seetõttu, et maakohus ei arvestanud, et kostja sai kuulutusest teada C sünnipäeval ja kuulutus oli Kuldses Börsis üleval ka veel 14.06.2020. Ringkonnakohtu hinnangul saab sellise väite avaldamisel mõistlik inimene aru, et kostja väitis, et kuulutus pandi üles C sünnipäeval, mitte et kostja sai kuulutusest teada C sünnipäeval. Lisaks märgib ringkonnakohus, et pooltevahelistest sõnumitest nähtuvalt pidasid pooled läbirääkimisi selle üle, kas kostja soovib ise loomadega edasi tegeleda. Hageja saatis 11.06.2020 kell 19.48 kostjale sõnumi, milles teavitas kuulutuse panekust koos kuulutuse lingiga (I kd, tl 15), kuid esitatud tõendist ei nähtu, millal kostja seda sõnumit luges. Kostjale pidi olema loomade müük potentsiaalsele ostjale teada hiljemalt 13.06.2020 kell 09.39 hageja sõnumit lugedes, kuna kostja vastas sellele sõnumile 13.06.2020 kell 09.39 (I kd, tl 167). Seega sai kostja teada sellest, et loomade müügikuulutus on üles pandud, 11.06.2020 õhtul või hiljemalt 13.06.2020 hommikul, mitte 14.06.2020, s.o C sünnipäeval.
47.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et tõele ei vasta kostja väide nr 3, et hageja soovib kinnistut XXX poolitada selleks, et ehitada kostja maja ette kõrge raudaed. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et vaidlus puudub selles, et tsiviilasjas nr 2-20-9877 käib vaidlus kinnistu XXX kaasomandi lõpetamise ja reaalosadeks jagamise üle. Samas tuleb kostja avaldatud väidet hinnata mõistliku inimese arusaama järgi. Kostja avaldatust saab mõistlik inimene aru selliselt, et kostja väitis, et hageja soovib poolte kaasomandis olevat kinnistut jagada seetõttu, et hageja saaks ehitada kostja maja ette kõrge raudaia. Maakohus tuvastas, et tegemist ei ole raudaiaga, vaid puulippidest aiaga, mis on küll lubatust kõrgem, kuid mitte niivõrd kõrge, et see varjaks kostjal merevaadet või tekitaks talle muid ebamugavusi. Maakohus on õigesti olulisi asjaolusid tuvastanud ja tõendeid hinnanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega neid kordamata. Toimikus olevate piltide alusel ei saa nõustuda kostjaga, et hageja on ehitanud kostja maja ette merevaadet varjava ja ebamugavusi tekitava raudaia (I kd, tl-d 123–126 ja 146).
48.Maakohus jõudis tunnistajate C ja Ü ütlusi hinnates õigele järeldusele, et tõele vastas kostja väide nr 4, et hageja lõhkus kahel korral loomakarjuse. Hageja vaidlustab selle väite osas hagi rahuldamata jätmise, kuna hageja hinnangul ei arvestanud maakohus sellega, et hageja tegutses koos Cga ja hageja tahe oli suunatud loomakarjuse ümbertõstmisele ja seejärel taastamisele, mitte lõhkumisele. Lisaks pidas maakohus antud väite juures hagejale üllatuslikult loomakarjuse elektriga seonduvat määravaks asjaoluks, kuigi kohus seda teemat pooltega ei arutanud. Hageja hinnangul tuleb tunnistajate C ja Ü ütlused kogumis poolte esitatud muude tõendite ja väidetega ümber hinnata.
48.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et loomakarjuse lõhkumise väitest saab mõistlik inimene aru, et kostja pidas silmas seda, et hageja tegevuse tagajärjel kaotas aed võimaluse täita oma eesmärki, s.t takistada loomade väljumist aiaga piiratud alalt. Elektriga seonduva käsitamine maakohtu otsuses ei saanud hagejale tulla üllatusena. Tunnistaja C 03.10.2022 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et loomakarjuses puudus elekter, kuna hageja lõikas traadi läbi (II kd, tl-d 56–58). Hageja osales 03.10.2022 kohtuistungil, kuid ei väitnud kohtuistungil ega ka sellele järgnevas 17.10.2022 esitatud menetlusdokumendis (II kd, tl-d 62– 64), et loomakarjuses ei ole kunagi elektrit olnud, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab. Kostja
2-20-12134 on 21.10.2022 menetlusdokumendis veelkord rõhutanud, et hageja tegevuse tulemusel ei olnud elektrikarjus enam voolu all (II kd, tl 72) ja hageja ei ole sellele ka 27.10.2022 menetlusdokumendis vastu vaielnud (II kd, tl-d 79–80).
48.2.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud tunnistajate ütlusi ja nõustub maakohtuga tunnistaja C ütluste usaldusväärsuse osas, samuti selles, et ütlustes ei ole vasturääkivusi. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte ja lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Asjaolu, et tunnistaja Üle tundus eemalt vaadates, et hageja ja C tegutsesid ühiselt, ei anna alust kahelda tunnistaja C ütluste usaldusväärsuses. Hageja ja C ei pidanudki eemalseisjale olema nähtavalt või kuuldavalt eri meelt. C on kinnitanud, et saades aru, et hageja tõmbab elektrikarjust hoidvaid aiaposte välja, hakkas tema lõhutud juhet kokku korjama ja loomi suunama (II kd, tl-d 56–59). Hageja, tunnistades apellatsioonkaebuses, et ta soovis olemasolevast kohast aeda mujale paigutada, kinnitab maakohtu järeldust, et hageja muutis kasutuskõlbmatuks senise loomakarjuse.
48.3.Hageja on lisaks ette heitnud, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata tunnistaja K ütlustega osas, milles tunnistaja kinnitas, et K ja hageja hakkasid aeda 22.06.2020 õhtul uuesti ümber tõstma, kuna kostja oli selle vahepeal ümber tõstnud. Praeguses asjas ei pidanud maakohus tuvastama, kus on aia nn õige asukoht, mis põhjendaks kuidagi hageja käitumist, vaid seda, kas hageja tegevuse tagajärjel kaotas olemasolev aed võimaluse täita oma eesmärki, s.o takistada loomade vaba liikumist. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja K ütlused maakohtu järelduse õigsust, et hageja muutis 22.06.2020 kahel korral aia asukohta, muutes kasutuskõlbmatuks senise loomakarjuse.
48.4.Maakohus leidis õigesti, et vaatamata sellele, et hageja asus aeda uude asukohta paigaldama, ei teinud see olematuks fakti, et aed oli eelnevalt kasutamiskõlbmatuks tehtud. Tunnistaja C ütlused tõendasid, et pärast aia ümberpaigutamist oli see ilma vooluta ja ei toiminud, s.t oli lõhutud.
49.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõele ei vastanud kostja väide nr 5, et hageja tekitas relvaga provotseeriva konflikti. Kostja vaidlustab selle väite osas hagi rahuldamise, kuna maakohus ei arvestanud konfliktile eelnenud teisi sama päeva sündmusi ja vastusolusid tunnistaja K ütlustes.
49.1.Antud väite puhul eelistas maakohus põhjendatult tunnistaja K ütlusi tunnistaja C ütlustele, kuna erinevalt Cst viibis K hageja ja kostja vahetus läheduses ja sai seetõttu konflikti asjaolude osas anda täpsemaid seletusi. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et K ütlused on vastuolulised. Kostja viitab apellatsioonkaebuses kostja 25.11.2022 esitatud kohtukõne kirjalike teeside p-dele 6.6.3–6.6.9 (II kd, tl 106 pöördel–107). Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda tunnistaja ütlusi vastuoluliseks see, kui tunnistaja eksis mõne meetriga oma hinnangus, kui kaugel ta täpselt kostjast ja hagejast konflikti ajal seisis. Milles ülejäänud võimalikud vastuolud tunnistaja ütlustes seisnevad, ei ole võimalik kostja viidatud menetlusdokumendist aru saada.
49.2.Maakohus on tunnistaja K ütlustest ja asjas esitatud videosalvestisest teinud õige järelduse, et hageja ei põhjustanud relvaga konflikti. Ringkonnakohtu arvates ei saaks jõuda teistsugusele järeldusele ka siis, kui arvestada sama päeva eelnevaid sündmusi. Asjaolu, et hageja lõhkus kahel korral loomakarjuse, tekitades sellega hageja ja kostja vahel tüli aia
2-20-12134 asukoha ja selle toimimise üle, ei anna kostjale alust väita, et hageja tekitas relvaga provotseeriva konflikti. Pooled ei vaidle selle üle, et nende omavahelised suhted olid juba enne 22.06.2020 toimunud sündmusi konfliktsed. Isegi, kui hageja esitatud videosalvestis on kohtule esitatud kärbitud kujul, saab kohus teha otsuse asjas esitatud tõendite pinnalt. Kohus ei saa poolte paljasõnaliste väidete alusel oletada, mis võis toimuda vahetult enne ja pärast videosalvestiselt nähtuvat olukorda. Videosalvestiselt nähtuvalt käitus provotseerivalt kostja. Seega ei saa asja materjalide alusel järeldada, et tõene on väide, et hageja tekitas relvaga provotseeriva konflikti.
50.Järgmisena hindab ringkonnakohus mittevaralise kahju põhjustamise eest rahalise hüvitise põhjendatust ja väljamõistetud kahjuhüvitise suurust. Hageja palub apellatsioonkaebuses rahuldada hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude ka nende väidete osas, mida maakohus ei pidanud au teotavateks, ning kostja on vaidlustanud välja mõistetud kahjuhüvitise suuruse.
50.1.Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamine (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 2). Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). Maakohus on mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmisel õigesti kohaldanud VÕS § 128 lg 5 ja § 134 lg-d 2 ja 5. Kahjuhüvitise suurus peab VÕS § 134 lg 2 järgi olema mõistlik ning lõike 5 kohaselt tuleb selle määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on selgitanud, et arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p-d 28–29; RKTKo 04.10.2017, 2-15-16007, p 18).
50.2.Hageja on tõendanud ebaõigete väidete osas rikkumise fakti ja kahju tekitaja vastutuse hageja isikuõiguse rikkumise eest ning põhjusliku seose. Seega on hüvitise saamise eeldused täidetud. Kuna tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, siis hüvitise suuruse määramine on VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda ainult siis, kui maakohus on diskretsiooni piire ületanud.
50.3.Praegusel juhul võttis maakohus hüvitise määramisel arvesse rikkumise ulatust, s.o seda, et kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid naabrite omavaheliseks suhtluseks loodud vestlusgrupis, mitte avalikkusele, samuti rikkumise raskust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vähetähtis, et kostja avaldatud väite nr 5 sisu on väga intensiivne. Hüvitise suuruse määramisel võttis maakohus arvesse kohtupraktikas mittevaralise kahju hüvitisena väljamõistetud rahaliste hüvitiste suurusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus neid asjaolusid arvestades ja hüvitise suurust kindlaks määrates diskretsioonipiire ületanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
51.Seoses hagi osalise rahuldamisega on maakohus õigesti TsMS § 163 lg 1 järgi jaotanud menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et mittevaraliste nõuete puhul saab kohus menetluskulude jaotamisel arvestada hagi rahuldamise hinnangulist ulatust. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 163 kohaldamisel tuleb kohtul arvestada, missuguses ulatuses saavutas hageja kohtusse pöördumisel silmas peetud peamise eesmärgi. Kui mittevaraliste nõuetega hagi rahuldatakse ülekaalukas osas ja hageja saab kohtult sellele lähedase õiguskaitse, mida ta hagi esitamisel taotles, peaks see väljenduma ka menetluskulude jaotuses. Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõuete rahuldamise puhul saab menetluskulude jaotamisel muu hulgas arvesse võtta nii väidete arvu kui ka nende sisust tulenevat tähendust hageja jaoks, samuti sellise hagi rahuldamise viisi (RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709, p 11). Kostja on apellatsioonkaebuses
2-20-12134 viidanud kitsalt väidete arvule. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb faktiväidete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise vaidluses arvestada ka väidete sisu ning kahjuhüvitise nõude rahuldamisega. Arvestades eeltoodut on maakohtu menetluskulude jaotus õiglane.
52.Kuna ringkonnakohus jätab mõlemad apellatsioonkaebused rahuldamata, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Tulenevalt apellatsioonimenetluse kulude jaotusest, ei ole vaja ringkonnakohtu menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
53.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.