X (X hagi Yi (Y) vastu ümberlükkamiseks, mittevaralise lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7280 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
ebaõigete andmete kahju hüvitise ja
nende Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson
Viimase kohtuistungi aeg
09.11.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X hagi osaliselt.
2.Kohustada Yi avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist programmi Whatsapp vahendusel ühe vestlusena (ühe ja ühise sõnumina) järgmistele isikutele ja telefoninumbritele X xxxxxxxxxxx; Z xxxxxxxxxxx; F xxxxxxxxxxx; Õ xxxxxxxxxxx; D xxxxxxxxxxx; C xxxxxxxxxxx andmeid ümberlükkav teade järgmistel tingimustel:
2.1.Teade peab olema avaldatud ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta;
Teade tuleb hoida eelnimetatud isikutele kättesaadavad vähemalt kaks kuud;
Teate sisu peab olema järgmine: „Mina, Y, olen avaldanud teile 22.06.2020 ja 25.06.2020 järgmised ebaõiged väited:
2.3.1.X pani paar nädalat tagasi vee päevapealt kinni;
2.3.2.X pani kuulutuse Kuldsesse Börsi C sünnipäeval;
2.3.3.X soovib kinnistut XXX poolitada selleks, et ehitada Yi maja ette kõrge raudaed;
2.3.4.X põhjustas relvaga konflikti.“
3.Jätta rahuldamata X nõue kohustada Yi lükkama ümber järgmised väited:
X teatas, et tema loomasid enam ei soovi 1/3 osas omada;
X pani meile teatamata kuulutuse Kuldsesse Börsi;
X lõhkus kahel korral loomakarjuse.
4.Välja mõista Yilt X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot. Välja mõista Yilt viivis põhinõudelt (500 eurot) alates 21.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta menetluskulud 80% ulatuses Yi kanda ja 20% ulatuses X kanda. Kohus määrab poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (19.01.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.X (hageja) esitas 21.08.2020 Harju Maakohtule hagi Yi (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõisemiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale ja kostjale naaberkinnisasjad. Piirkonna naabruskonna suhtlemiseks on loodud Whatsapp vestlusgrupp, kuhu kuuluvad peale hageja ja kostja veel viis inimest ehk grupis osaleb kokku seitse inimest. Kostja avaldas 22.06.2020 ja 25.06.2020 vestlusgrupis hageja kohta järgmiseid andmeid: − „Paar ndl tagasi pani X vee päevapealt kinni ja teatas et tema loomasid enam ei soovi 1/3 osas omada“; − „Ja meile teatamata pani kuulutuse Kuldsesse Börssi (C sunnipaeval)“; − „Siis teatas ndl tagasi et soovib XXX poolitada et meile maja ette ehitada kõrge raudaed“. − „Loomakarjuse lõhkumine kahel korral“;
− „Relvaga provotseeriva konflikti tekitamine“. Hageja leidis, et andmete edastamist vestlusgruppi saab pidada andmete avaldamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 mõttes. Hageja oli seisukohal, et viidatud andmed on ebaõiged faktiväited. Ebaõige on kostja väide, et hageja pani vee kinni päevapealt ehk kostja jaoks ootamatult. Hageja teavitas kostjat 11.06.2020, et veetrasse ei ole võimalik lähiajal enam kasutada. Kostja oli kursis, et hageja ei soovi enda veetrasside kasutamist pakkuda. Vesi keerati kinni alles 16.06.2020, mis ei tulnud kostjale ootamatusena. Tõele ei vasta ka see, et hageja avaldas, et ta ei soovi enam loomi omada. Karjatatavad loomad kuulusid algusest peale OÜ-le Q, mistõttu ei saanud hageja loobuda 1/3 osa omamisest. Ebaõige on väide, et hageja pani kostjale teatamata kuulutuse Kuldsesse Börsi kostja elukaaslase sünnipäeval. Kostja oli teadlik sellest, et hageja planeeris loomi müüa ja teavitas sellest kostjat ning alles seejärel pani vastava kuulutuse Kuldsesse Börsi. Loomade müüki panemine oli poolte ühine tahe. Hageja avaldas kuulutuse 11.06.2020 ja kostja elukaaslase sünnipäev oli 14.06.2020. Väide, et hageja soovib kinnistut Kikunuki jagada, et kostja maja ette ehitada kõrge raudaed, on ebaõige. Hageja teavitas kostjat enda kavatsusest ehitada sama aed, mis on naabritel, st 1,5-meetrilistest puulippidest aed. Hageja lasi ehitada aia kinnistule CCC. Hageja teavitas kostjat soovist XXX kinnistut jagada. Hageja eesmärgiks ei olnud kostja maja ette raudaia ehitamine. Ebaõige on kostja väide, et hageja olevat kostja loomakarjuse kahel korral ära lõhkunud. Hageja ei lõhkunud elektrikarjust, vaid tõstis selle teise asukohta. Elektrikarjuse ümbertõstmisel abistas hagejat kostja elukaaslane C. Hageja ei tekitanud relvaga konflikti. Hageja ja kostja vahel toimus sõnelus, kus provotseerijaks oli hoopis kostja, kes laimas hagejat ja togis teda reketiga. Kostja oli varem hageja kinnistul viibinud töömeestele öelnud, et tal on relvaluba ja varsti läheb siin sõjaks. Arvestades kostja sellist käitumist, kandiski hageja relva vaid enesekaitseks, et seda hädakaitse olukorras kasutada ning hagejal oli põhjendatud alus eeldada, et relva tõepoolest läheb vaja. Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited kahjustavad hageja mainet. Väited võimaldavad hageja „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga. Kostja on tekitanud oma väljetega mulje, et hageja on pahausklik, ebameeldiv naaber ja ebastabiilse psüühikaga inimene. Hageja palus kohustada kostjat ebaõiged faktiväited ümber lükkama. Hageja leidis, et andmete avaldamisega on kostja tekitanud hagejale mainekahju naabruskonna inimeste silmis. Kostja avaldatud andmed on endiselt vestlusgrupis üleval. Kostja on põhjustanud hagejale mittevaralise kahju. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja taotles kahjuhüvitiselt seaduses sätestatud määras viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tõi välja, et andmed olid avaldatud vestlusgrupis, mille liikmed on omavahel seotud, sest nad on kogukonna naabrid. Grupiliikmed olid juba varem teadlikud hageja ja kostja vahelistest halvatest suhetest. Seetõttu ei saa sõnumite edastamist pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Kostja leidis, et vaidlusalused andmed vastavad tõele. Hageja sulges loomade ja kanade jootmiseks mõeldud veetrassi ette teatamata. Vee kinnikeeramisest kostjat ette ei teavitatud. Sellega tekitati olukord, kus kostja kinnistu elanikud olid sunnitud joogivett tooma loomadele kõrval krundilt.
Kostja hinnangul on pseudoprobleem see, kellele kuuluvad loomad. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma kellele loomad kuuluvad. OÜ Q juhatuse liige on hageja, kellega kostjal oli loomade karjatamise kokkulepe. Vastab tõele hageja soov loomad võõrandada. Õige on ka see väide, et hageja pani loomad Kuldsesse Börsi müüki kostjat eelnevalt teavitamata. Väide kinnistu XXX poolitamisest ja kõrge raudaia ehitamisest on õige. Hageja on algatanud kohtuvaidluse kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ja reaalosadeks jagamiseks. Lisaks on hageja lasknud ehitada kostja merevaadet varjava piirirajatise, mis erinevalt lubatud 1,5-meetrilisest puuaiast, varjab kostja merevaadet ja ei ole kooskõlas üldplaneeringuga. Hageja on kostjale kirjutanud, et paneb krundile ette skulptuuri ja kinnistute vahele ehitab aia. Antud juhul ei ole oluline, mis omadustega aed tegelikkuses on. Tõesed on ka väited selle kohta, et hageja on lõhkunud kahel korral loomakarjuse ja provotseerinud relvaga konflikti. Vaidlusaluste faktiväidetega avaldamisega ei ole kostja hageja isikuõigusi rikkunud. Väited ei võimalda hageja „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga. Kostja tegevus ei olnud õigusvastane, mistõttu ei saa hageja nõuda mittevaralise kahju hüvitist. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
4.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja ja A OÜ kaasomandisse kuulub kinnistu XXX. Hageja on A OÜ juhatuse liige ja ainuosanik (I kd, tl 119). Kostja ainuomandisse kuulub kinnistu TTT. Hageja kasutab kinnistut CCC. Kõik viidatud kinnistud on naaberkinnisasjad (I kd, tl 146). Piirkonna naabruskonna suhtlemiseks on loodud Whatsapp vestlusgrupp, kuhu kuuluvad peale hageja ja kostja veel viis inimest ehk grupis osaleb kokku seitse inimest. Kostja saatis 22.06.2020 ja 25.06.2020 gruppi sõnumid, mis sisaldavasid vaidlusaluseid andmeid.
5.Kohus leiab, et kostja sõnumite saatmist saab pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13). Vestlusgrupi liikmed olid tõenäoliselt juba varem teadlikud hageja ja kostja konfliktsetest suhetest ning kostja esitatud 19.06.2020 sõnumitest nähtub, et poolte lahkarvamused leidsid juba varem vestlusgrupis kajastamist (I kd, tl 159–164). Samas olid kostja 22.06.2020 ja 25.06.2020 sõnumites avaldatud andmed grupiliikmete enamuse jaoks uued.
6.Kostja saatis 22.06.2020 vestlusgruppi sõnumi, mis sisaldas järgmist väidet: „Paar ndl tagasi pani X vee päevapealt kinni ja teatas et tema loomasid enam ei soovi 1/3 osas omada“ (I kd, tl 8).
7.Eeltoodud lause puhul on tegemist liitväitega, mis koosneb kahest osast: hageja pani paar nädalat tagasi vee päevapealt kinni (osaväide nr 1); hageja teatas paar nädalat tagasi, et tema ei soovi loomi 1/3 osas omada (osaväide nr 2).
8.Kohus leiab, et iga osaväide on hinnatav faktiväitena. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Iga osaväide puhul on võimalik kontrollida selle tõesust või väärust. Hinnates käsitletavaid osaväiteid 22.06.2020 sõnumi kontekstis näitavad need hageja tülika ja ebaviisaka naabri ja inimesena. Osaväited võimaldavad väärtustada hagejat negatiivsete hinnangutega, kahjustades selliselt tema mainet. Kostjal lasub kohustus tõendada, et osaväited vastavad tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).
9.Esimese osaväite puhul tekib mõistlikul isikul arusaam, et hageja pani vee kinni kostjat eelnevalt teavitamata ehk kostja jaoks ootamatult.
9.1.Hageja saatis kostjale 11.06.2020 kell 19:41 järgmise sõnumi: „Palun saada mulle arvestus mis kulus sul veetrassi ehitusele. Arve on mul olemas, mis osa sellest on Z oma? Kahjuks ma ei saa sulle vett läbi oma trassi pakkuda ja hüvitan sulle tehtud kulutused“. Selle peale vastas kostja samal päeval kell 19:46 järgmiselt: „Vee osas olen arvestanud sinu trassi veega edaspidi“ (I kd, tl 15). Kell 20:10 saadetud sõnumis avaldas kostja: „/.../ Eks ta loogiline ole et trassid sinu maal kuuluvad sulle ja kui sul veesurve lubab siis olen valmis edaspidi väikese maja jaoks vett ostma ka kandina.“ Selle peale vastas hageja kell 21:04, et ta ei soovi mingit vett pakkuda (I kd, tl 143).
9.2.Vee kasutamise kohta on pooled vahetanud sõnumeid ka 13.06.2020. Hageja saatis kostjale kell 20:57 järgmise sõnumi: „Veetrasside osas, see mis minu maalt läbi jookseb on minu raha eest kaevatud ja tehtud ning heategevus sai läbi. Neid trasse kasutada enam paraku ei saa“ (I kd, tl 166).
Hageja keeras vee kinni 16.06.2020 (I kd, tl 144).
9.4.Eeltoodust nähtub, et hageja andis kostjale juba 11.06.2020 teada, et ta ei saa enam võimaldada kostjale veetrassi kasutamist. Kuigi kostja soovis endiselt vett saada, avaldas hageja järjekindlalt, et selline võimalus puudub. Hageja rõhutas ka 13.06.2020 sõnumis, et kostja ei saa enam hageja veetrasse kasutada. Hageja sulges vee alles 16.06.2020. Pooltevahelisest suhtlemisest nähtub selgelt, et hageja ei pannud vett kinni kostjat eelnevalt teavitamata ehk kostja jaoks ootamatult. Vee sulgemisele on eelnenud kirjavahetus, kus hageja on andnud kostjale selgelt mõista, et vee saamine hageja kinnistult ei ole enam võimalik. Seega on ebaõige kostja väide, et hageja pani paar nädalat tagasi vee kinni päevapealt ehk kostja jaoks ootamatult.
10.Teise osaväite puhul tekib mõistlikul inimesel arusaam, et hageja ei soovi loomi omada. Hinnates osaväidet 22.06.2020 sõnumi kontekstis ei ole mõistliku isiku seisukohalt oluline see, kui suures ulatuses ei soovi hageja loomi omada. Mõistlik lugeja saab osaväitest aru ja oluline on see, et hagejal puudub soov olla loomade omanik. Kohtu hinnangul ei ole oluline hageja väide, et loomad kuulusid tegelikult OÜ-le Q. Kostja esitatud dokumendi järgi on hageja viidatud äriühingu juhatuse liige (I kd, tl 118). OÜ Q osanikuks on A OÜ, kelle juhatuse liikmeks ja osanikuks on ka hageja (I kd, tl 118-119). Mõistlik isik saab käsitletavast osaväitest aru selliselt, et hageja on avaldanud soovi loomi enam mitte omada. Seejuures ei oma tähtsust see, kas hageja on seda teinud enda või äriühingu nimel, kus ta on juhatuse liige ning kelle üle ta teostab kontrolli, olles OÜ Q osanikust äriühingu juhatuse liige ja osanik.
10.1.Hageja saatis kostjale 11.06.2020 kell 19:41 järgmise sõnumi: „Kas loomade osas otsustasite midagi?“ Kostja vastas kell 19:46 hagejale järgmiselt: „Tulime just Tallinnast ja arutlesime loomade üle. Ilmselt võtame loomad enda peale, kuniks muudud saab. Kuidagi naljakas on neid kohapealseid sündinud loomi koha ära anda. Pigem teeks seda sügisel“. Hageja reageeris kell 19:48 kostja vastusele järgmiselt: „/.../ Ok, arvestan, et loomad võtate enda peale. Panin kuulutuse ka üles kuldsesse börsi“ (I kd, tl 15). Lisaks eeltoodule kirjavahetusele esitas kostja veel ühe hageja sõnumi, kus hageja kinnitas soovi loomad müüa. Kostja esitatud sõnumis ütles hageja kostjale, et ta ei viitsi ühist asja enam teha temaga ja küsis, kas ta paneb loomad müüki või kas kostja võtab loomad endale (I kd, tl 117). Hageja soovi loomad müüa kinnitab ka tema 13.06.2020 kell 09:39 kostjale saadetud järgmine sõnum: „/.../ Hommikul vara helistas miski farmer naisterahvas, kes soovib loomad ära osta. Arvestan, siis hetkel et ostate ära ja toimetate ise nendega edasi“ (I kd, tl 167).
10.2.Eeltoodud dokumentidest nähtub hageja soov loomad müüa. Seega avaldas kostja õige väite, et hageja ei soovi loomi omada. Kuna osaväide vastab tõele, ei saa hageja nõuda selle ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat osaväite ümber lükkama. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 18). Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt ka mittevaralise kahju hüvitamist seoses käsitletava osaväite avaldamisega.
11.Kostja saatis 22.06.2020 vestlusgruppi sõnumi, mis sisaldas järgmist väidet: „Ja meile teatamata pani kuulutuse Kuldsesse Börssi (C sünnipäeval)“ (I kd, tl 8).
12.Eeltoodud lause puhul on tegemist liitväitega, mis koosneb kahest osast: hageja pani kuulutuse Kuldsesse Börsi kostjale ja Cle teatamata (osaväide nr 1); hageja pani kuulutuse Kuldsesse Börsi C sünnipäeval (osaväide nr 2).
13.Kohus leiab, et iga osaväide on hinnatav faktiväitena. Iga osaväite puhul on võimalik kontrollida selle tõesust või väärust. Hinnates käsitletavaid osaväiteid 22.06.2020 sõnumi kontekstis näitavad need hagejat hoolimatu, kiusliku ja ebaviisaka naabri ja inimesena. Osaväited võimaldavad väärtustada hagejat negatiivsete hinnangutega, kahjustades selliselt tema mainet. Kostjal lasub kohustus tõendada, et osaväited vastavad tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).
13.1.Hageja on esitanud kohtule AllePal OÜ 04.05.2021 e-kirja, mille järgi sisestas hageja kuulutuse 10.06.2020 (I kd, tl 145). Kohtule on esitatud hageja ja kostja 11.06.2020 sõnumivahetus vestlusgrupis, kus hageja avaldas, et ta pani kuulutuse üles Kuldsesse Börsi (I kd, tl 15). Viidatud vestluses küsis hageja kostjalt seisukohta loomade kohta, kuid ta ei teatanud, et ta kavatseb müügikuulutus kohe üles panna. Kohtule esitatud AllePal OÜ 04.05.2021 e-kirja järgi oli hageja kuulutuse üles pannud enne seda, kui ta küsis 11.06.2020 kostjalt arvamust loomade kohta. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks teavitanud kostjat ja/või Ct enda soovist kuulutus üles panna. Seega vastab tõele osaväide, et hageja pani kuulutuse Kuldsesse Börssi kostjale ja Cle ette teatamata. Kuna osaväide vastab tõele, ei saa hageja nõuda kostjalt selle ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat osaväite ümber lükkama. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 32-1-67-10, p 18). Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt ka mittevaralise kahju hüvitamist seoses käsitletava osaväite avaldamisega.
13.2.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et C sünnipäev on 14. juunil. Hageja pani aga kuulutuse üles 10.06.2020 (I kd, tl 145). Seega ei vasta tõele osaväide, et hageja pani kuulutuse Kuldsesse Börsi üles C sünnipäeval.
14.Kostja saatis 22.06.2020 vestlusgruppi sõnumi, mis sisaldas järgmist väidet: „Siis teatas ndl tagasi et soovib XXX poolitada et meile maja ette ehitada kõrge raudaed“ (I kd, tl 8).
15.Eeltoodud lauses avaldas kostja, et hageja soovib kinnistut XXX poolitada selleks, et ehitada kostja maja ette kõrge raudaed. Kohus leiab, et viidatud väide on hinnatav faktiväitena, sest võimalik on kontrollida selle tõesust või väärust. Hinnates käsitletavat väidet 22.06.2020 sõnumi kontekstis näitab see hagejat kiusliku ja tülika naabrina. Väide võimaldab väärtustada hagejat negatiivsete hinnangutega, kahjustades selliselt tema mainet. Kostjal lasub kohustus tõendada, et väide vastab tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).
15.1.Kostja on selgitanud, et tsiviilasjas nr 2-20-9877 on käimas vaidlus kinnistu XXX kaasomandi lõpetamise ja reaalosadeks jagamise üle. Kohtule ei ole aga esitatud tõendid, et hageja soovib kinnistut jagada selleks, et ehitada kostja maja ette kõrge raudaed. Kostja on esitanud kohtule pildid hageja poolt ehitatud aiast (I kd, tl 123–126). Piltide järgi ei ole tegemist raudaiaga, vaid puulippidest valmistatud aiaga. Piltide alusel ei ole aga võimalik tuvastada aia asukohta ja hinnata seda, kas aed asub kostja maja ees. Kostja on esitanud hageja sõnumi, kus viimane on avaldanud soovi ehitada aed kinnistute vahele (I kd, tl 117). Pärnu Linnavalitsuse 15.04.2021 vastuskirjast nähtub, et hageja ehitas aia tema kasutuses olevale kinnistule CCC. Toimikus asuva kaardi järgi piirneb kinnistu CCC kostja kinnistuga TTT (I kd, tl 146). Kui hageja ehitas aia kinnistule CCC, siis ei saa see asuda kaardi järgi kostja maja ees, vaid aed jääb kostja majast eemale (I kd, tl 146). Hageja selgitas, et ta lasi ehitada aia kõrgusega 1,5 meetrit. Kostja esitatud Pärnu Linnavalitsuse 15.04.2021 vastuskiri tõendab, et hageja ehitatud aia kõrgus ületab üldplaneeringuga lubatud 1,6 meetrit, kuna aia all olevat maapinda on tõstetud sõltuvalt asukohast 50–70 cm (I kd, tl 120-121). Käsitletava väite mõistlikul lugejal tekib aga arusaam, et hageja on lasknud ehitada nii kõrge aia, et see tekitaks kostjale ebamugavust. Viidatud Pärnu Linnavaltisuse vastusest nähtub küll, et hageja ehitatud aed ületab lubatud kõrgust, kuid sellest ei järeldu, et aed on niivõrd kõrge, et see varjab kostjal merevaadet või tekitab talle muid ebamugavusi. Seega ei vasta kohtu hinnangul tõele kostja väide, et hageja soovib kinnistut XXX poolitada selleks, et ehitada kostja maja ette kõrge raudaed.
16.Kostja saatis 25.06.2020 vestlusgruppi sõnumi, „Loomakarjuse lõhkumine kahel korral“ (I kd, tl 9).
mis
sisaldas
järgmist
väidet:
17.Eeltoodud lauses avaldas kostja, et hageja lõhkus kahel korral loomakarjuse. Väide on hinnatav faktiväitena, sest võimalik on kontrollida selle tõesust või väärust. 25.06.2020 sõnumi kontekstis näitab väide hagejat vandaalitseva, tülika ja problemaatilise naabri ja inimesena. Väide võimaldab väärtustada hagejat negatiivsete hinnangutega, kahjustades selliselt tema mainet. Kostjal lasub kohustus tõendada, et väide vastab tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).
18.Käsitletava väite kohta on ütlusi andnud kostja tunnistaja C ja hageja tunnistaja Ü.
18.1.C selgitas 03.10.2022 istungil, et ta tuli 22.06.2020 Pärnust päevasel ajal pärast kella ühte kostja kinnistule TTT. Kui tunnistaja toimetas kinnistul maja juures või majas, nägi ta üks hetk, et hageja võtab lahti mägiveiste aedikuid. Hageja tegevus ehmatas C ära, sest loomad on korduvalt välja saanud ja see on olnud alati suur ja problemaatiline töö neid tagasi saada. Tunnistaja tormas hageja juurde ja siis ta sai aru, mis toimub – hageja tõmbas järjest välja poste, mis on elektrikarjuse traadihoidjaid. Pikalt oli tema poolne liin maas, kuid veised ei olnud selle veel üle läinud. Hageja ja tunnistaja ei rääkinud tol hetkel. C ajas veiseid TTT kinnistu poole, et neil oleks ikkagi see ala ümbritsetud, et nad ei läheks aedikust välja. Mingi hetk lõikas hageja tangidega liini, elektrikarjuse traati, mida mööda jookseb vool. See on see, mis tekitab voolu ja hoiab loomi tagasi. Tunnistajal õnnestus lehmad ajada nii öelda läbi „koti suu“ teisele poole ja ta tõmbas lihtsalt lahtiselt nööri ette, kuigi seal voolu sees ei olnud ja elektrikarjust ta ka ei näinud kusagil. Vähemalt oli füüsiliselt ja visuaalselt piir lehmadel ees. Seejärel ütles C hagejale, et palun ära lõika enam läbi, ma kerin selle kokku, seda saab kasutada. Hageja ei vastanud midagi, aga tunnistaja ei näinud, et ta enam midagi lõiganud oleks. Tunnistaja jäi seda juhet kerima ja laiali pillutud poste maast korjama, kui hageja hakkas uuesti paigaldama poste TTT kinnistu ees oma äranägemise järgi. Hageja hakkas mingit piiri tekitama, kui olid postid ülesse võtnud. See kõik oli ilma vooluta ja ei toiminud. C ei osanud muud teha, kui maast seda juhet kokku kerida ja vaadata, et lehmad kusagile ei tormaks. Hagejaga ta ei suhelnud.
C selgitas, et õhtupoole oli järgmine episood, kui ta nägi aknast, kuidas hageja hakkas uuesti poste koos liiniga maast ülesse võtma. Tunnistaja ei näinud õhtul lõikamist, ta nägi üksnes seda, et hageja tõmbas poste välja. Ta nägi seda, et see liin oli maas juba poolenisti. Hiljem kostja üritas seda liini taastada, et loomad püsiksid piires, aga ei olnud võimalik elektrikarjust panna, sest seda ei leidunud enam kusagil. Tunnistaja ei näinud, kas keegi võttis selle kaasa, aga kadunud ta oli (II kd, tl 56–59).
18.2.Ü selgitas 09.11.2022 istungil, et ta jõudis 22.06.2020 lõuna paiku hageja kinnistule CCC, et teha seal väikseid haljastustöid. Siis ta nägi, et kostja elukaaslane C ja hageja toimetasid seal loomakarjuse ümber. Nemad olid enne seal kohal, kui tunnistaja sinna kohale jõudis. Ü oli hagejast ja naisterahvast 20-30 meetrit eemal. Karjus oli silmanähtavalt katki. Tunnistaja ei näinud vooluahela eemaldamist elektrikarjuse küljest. Tunnistaja mõtles, et lõpuks saab see aed korda, sest eelnevalt olid need loomad 2-3 korda mööda küla laiali läinud, mis näitab, et aed oli juba varem katki olnud. Hageja ja naisterahvas teisaldasid aeda endisest asukohast eemale, rohkem teisele poole. Distants aia endise ja uue asukoha vahel võis olla 60–100 meetrit. Tunnistaja mõtles, et kõik on õige, kuna oli näha, et aed oli katkine, loomi käidi mööda küla taga ajamas. Postide paigaldamine on raske ja seda rohkem aitas hageja teha, naisterahvas aitas traate ja asju ümber paigaldada. Tunnistaja nägi, et hageja paigaldas aeda. Suuremas osas tehti seda kätega. C paigaldas rohkem traate. Asi tundus koostööaldis, probleemi ei olnud ja keegi abi ei palunud, siis tunnistaja ei läinud seda pakkuma. Tunnistaja ei kuulnud, mida naisterahvas ja hageja rääkisid, kogu tegevus toimus töiselt. Tunnistaja viibis kinnistul 2-3 tundi ja kogu selle aja jooksul tegelesid hageja ja naisterahvas aia paigaldamisega. See oli ainukene aia paigaldamine tol päeval mida, tunnistaja nägi (II kd, tl 84– 86).
18.3.Kohus ei nõustu hagejaga, et õiguslikult omab tähtsust see, et aed oli hageja ja kostja kaasomandis. Andmete avaldamise seisukohalt ei ole oluline aia omandiõigus. Kohtu hinnangul ei ole oluline ka hageja väide, et õiguslikult pole võimalik väita, et kaasomanik saab asja lõhkuda. Praegu ei käi vaidlus selle üle, millised toimingud õiguslikkus mõttes saab omanik asja suhtes toime panna. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja väide – hageja lõhkus aia – vastab tõele. Omanikul on täielik võim asja üle ja tavainimese arusaama järgi saab ta asja muu hulgas lõhkuda.
18.4.Hinnates käsitletavat väidet 25.06.2020 sõnumi kontekstis saab mõistlik lugeja aru, et kostja, rääkides aia lõhkumisest, pidas silmas seda, et hageja tegevuse tagajärjel kaotas aed võimaluse täita oma eesmärki, st takistada loomade väljumist aiaga piiratud alalt.
18.5.Tunnistaja C ütlused tõendavad, et 22.06.2020 päevasel ajal võttis hageja lahti mägiveiste aedikuid; hageja tõmbas järjest välja poste, mis on elektrikarjuse traadihoidjaid; liin oli pikalt maas; mingi hetk lõikas hageja tangidega elektrikarjuse traati, mida mööda jookseb vool; elektrikarjuse traat hoiab loomi tagasi; tunnistaja jäi juhet kerima ja laiali pillutud poste maast korjama; hageja asus aga oma äranägemise järgi poste uuesti paigaldama. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja on tõmmanud välja poste ja lõiganud elektriliini. Seega põhjustas hageja 22.06.2020 päeval olukorra, kus aed ei täitnud oma eesmärki ja saab väita, et hageja lõhkus aia. Tunnistajal õnnestus loomad teisele poole ajada ja ta tõmbas lihtsalt lahtiselt nööri ette, kuigi voolu seal enam ei olnud ja tunnistaja ei näinud ka elektrikarjust. Kuigi hageja on asunud aeda uude asukohta paigaldama, ei kõrvalda see aia eelnevalt kasutamiskõlbmatuks tegemist. Tunnistaja ütlused tõendavad ka seda, et ka pärast aia ümberpaigutamist oli see ilma vooluta ja ei toiminud.
18.6.Kohus leiab, et tunnistaja C ütlused on usaldusväärne tõend. Asjaolu, et ta on kostja lähedane isik ei sea tema ütlusi kahtluse alla. Kohus ei ole täheldanud tunnistaja vaenulikkust hageja vastu ja soosivat meelestatust kostja suhtes. Tunnistaja on avaldanud ütlusi järjepidevalt, ütlused ei sisalda vasturääkivusi.
18.7.C ütlusi päevase episoodi kohta ei lükka ümber ega sea kahtluse alla Ü selgitused. Ü selgitas, et ta jõudis hageja kinnistule CCC, kui hageja ja C olid seal loomakarjuse ümber juba toimetanud. Seega ei pruukinud Ü näha seda, kuidas hageja asus poste välja tõmbama ja kuidas ta lõikas elektrikarjuse traati. Ü nägi aia uude asukohta paigaldamist, millele eelnes C ütluste järgi selle kasutamiskõlbmatuks tegemine hageja poolt.
18.8.Tunnistaja C ütlused tõendavad, et ka 22.06.2020 õhtul hakkas hageja uuesti poste koos liiniga maast ülesse võtma. Tunnistaja ei näinud õhtul lõikamist, ta nägi üksnes seda, et hageja tõmbas poste välja ja et liin oli maas poolenisti. Hageja tunnistaja F ütlused 03.10.2022 istungil kinnitavad ka, et hageja asus õhtul aeda ümber tõstma (II kd, tl 56–59). Kohus leiab, et kuna liin oli poolenisti maas, ei saanud aed/elektrikarjus oma eesmärki täita. Seda kinnitab ka C seletus, mille järgi üritas kostja hiljem seda liini taastada, et loomad püsiksid piires, aga ei olnud võimalik elektrikarjust panna, sest seda ei leidunud enam kusagil. Kohus leiab, et hageja põhjustas ka 22.06.2020 õhtul olukorra, kus aed ei täitnud oma eesmärki ja saab väita, et hageja lõhkus aia.
18.9.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja väide – hageja lõhkus kahel korral loomakarjuse – vastab tõele. Kuna väide vastab tõele, ei saa hageja nõuda selle ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat väite ümber lükkama. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 18). Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt ka mittevaralise kahju hüvitamist seoses käsitletava väite avaldamisega.
19.Kostja saatis 25.06.2020 vestlusgruppi sõnumi, „Relvaga provotseeriva konflikti tekitamine“ (I kd, tl 9).
mis
sisaldas
järgmist
väidet:
20.Eeltoodud lauses avaldas kostja, et hageja põhjustas relvaga konflikti. Väide on hinnatav faktiväitena, sest võimalik on kontrollida selle tõesust või väärust. 25.06.2020 sõnumi kontekstis näitab väide hagejat tülika ja konfliktse naabri ja inimesena. Väide võimaldab väärtustada hagejat negatiivsete hinnangutega, kahjustades selliselt tema mainet. Kostjal lasub kohustus tõendada, et väide vastab tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13).
21.Käsitletava väite kohta on ütlusi andnud kostja tunnistaja C ja hageja tunnistaja F.
21.1.C selgitas 03.10.2022 istungil, et 22.06.2020 õhtupoole viibis ta kostja majas ja nägi aknast, kuidas hageja hakkas uuesti aiaposte maast ülesse võtma. Tunnistaja saatis kohe sõnumi kostjale, et hageja on hakanud uuesti poste maast ülesse võtma, et ta toimetab midagi, et hageja võtab jälle liini maha. Kostja, kes oli tennist mängimas, jättis mängu pooleli ja tuli kohale. Kostja käes oli tennisereket, sest ta tuli mängimast. Kostja lähenes hagejale ja nad hakkasid suhtlema. Tunnistaja ei kuulnud nende vestluse sisu, sest ta oli endiselt majas. Tunnistaja ning hageja ja kostja vahel oli teatud vahemaa. Alguses ei olnud hageja ja kostja hääled kõvad, nende suhtlus toimus mõõdukates toonides. Tunnistaja muutus ärevaks ja astus terrassiukselt välja siis, kui hageja tõstis häält ja hakkas kostja peale karjuma viska nuga käest või pane nuga. Tunnistaja ei mäletanud täpseid sõnu. Hageja karjus kostja peale nii nagu kostja oleks teda rünnanud. Kostja naeris ja ütles, et tal ei ole mingit nuga. Hageja hääl oli ärevust tekitav, hüsteeriline, närviline. Tunnistaja nägi, kuidas kostja hakkas eemale minema. Hageja oli suhteliselt ähvardavas poosis, mille peale kostja taganes ja tuli sealt ära. Hageja ja kostja sõnelus kestis rohkem kui minut ja nad ei olnud kogu aeg tunnistaja
vaateväljas. Tunnistaja ei läinud hageja ja kostja juurde lähemale, vaid ta jälgis eemalt. Kui kostja tuli tagasi majja, ütles ta, et hageja oli ähvardava liigutuse teinud, et relv oli tal kaasas. Tunnistaja ei näinud kas hageja puudutas konflikti käigus relva. Tunnistaja teadis, et hageja kannab relva (II kd, tl 56–59).
21.2.F selgitas 03.10.2022 istungil, et tema ja hageja tegid 22.06.2020 õhtust jalutuskäiku CCC kinnistu ümber. Jalutuskäigu ajal nad märkasid, et kostja või keegi on tõstnud loomade aia jälle tagasi, kus ta ei tohiks olla. Siis nad läksid seda aega tagasi tõstma sinna, kus hageja oli lõunal Cga selle aia paigutanud. Tunnistaja ja hageja tõstsid aia ümber ja mingi hetk märkas tunnistaja kostjat tulemas kiirel sammul CCC kinnistule nende poole. Siis käis mingi suhtlus. Kostjal oli käes rannatennise reket või rannatennise reketi kott ja siis ta hakkas hagejat selle kotiga togima. Astus paar sammu lähemale, ütles midagi ja togis. Selle togimise käigus tuli hageja kampsuni äär ülesse ja kostja märkas, et hageja kannab relva. Relv oli kampsuni ääre all. Eemalt vaadates ei olnud relva võimalik näha. Samal ajal kui kostja togis hagejat, tõstis ta häält, et ahhaa ähvardad relvaga jah, ähvardad. Seejärel helistas kostja politseisse ja ütles, et hageja ähvardab teda relvaga. Kõne ajal astus kostja paar sammu hagejale lähemale ja veel torkis teda reketiga ja ütles, et näed ähvardab relvaga. Tunnistaja ei mäletanud, et hageja oleks puutunud käega relva või relva kohta. Hagejal olid kindad käes ja ta ei pannud kätt kordagi puusale. Vahe tunnistaja ja hageja vahel oli umbes paar meetrit. Kostja paistis närviline, tal oli hästi kiire ja impulsiivne kõnnak koguaeg. Hageja oli kogu selle aja täiesti paigal, rahulik, ei teinud põhiliselt midagi, seisis seal. Ainukene kord, kui hageja tõstis häält oli siis, kui ta palus kostjal mitte lähemale tulla. Hageja võis öelda midagi sellist, et viska nuga maha. Siis tegi hageja ka paar sammu tagasi, sest kostja lähenes talle rannatennise reketi kotiga ja togis teda. Pärast kõnet politseisse kõndis kostja sihitult edasi-tagasi, kõndis mitu korda majja ja tagasi, pildus igasuguseid solvanguid hageja suunas. Vahepeal tuli C maja ukse peale ja hüüdis midagi, kutsus kostjat tuppa. Vahemaa C ning sündmuskoha vahel oli umber 50 meetrit. Hagejal oli tulirelv kaasas sellepärast, et äsja oli olnud olukord, kus kostja ütles hageja ehitusmehele, et kui X palju plõksib, siis tal on õigused olemas, et ta maha lasta. Selle ütluse tõttu ei tundnud hageja ja tunnistaja ennast ohutult kinnistul (II kd, tl 56–59).
21.3.Kohus leiab, et F ütlusi hageja ja kostja vahel toimunud konflikti kohta tuleb eelistada C seletustele. F viibis vahetult hageja ja kostja juures. Seda tõendavad tema ütlused 03.10.2022 istungil ja kohtule esitatud Fi poolt tehtud videosalvestis 22.06.2020 sündmustest. Salvestisest nähtub, et tunnistaja viibis sündmuse ajal hageja ja kostja vahetus lähetuses (dtl 286). Seega tajus tunnistaja vahetult hageja ja kostja vahel 22.06.2020 toimunut. C viibis seevastu konflikti ajal eemal, kostja majas. F selgitas 03.10.2022 istungil, et C oli 50 meetri kaugusel. C ise tunnistas oma ütlustes, et hageja ja kostja ei olnud konflikti kestel kogu aeg temal vaateväljas. Seega ei saanud C täies mahus tajuda hageja ja kostja konflikti.
21.4.F ütlused tõendavad, et kostja lähenes kiirel sammul hagejale; kostja käes oli rannatennise reket või rannatennise reketi kott; vestluse käigus hakkas kostja tema käes olnud esemega hagejat togima; selle togimise käigus tuli hageja kampsuni äär ülesse ja kostja märkas, et hageja kannab relva; relv oli hageja puusal kampsuni all; samal ajal kui kostja togis hagejat, tõstis ta häält, et ahhaa ähvardad relvaga jah, ähvardad; hageja ei ole konflikti käigus puudutanud käega relva või relva kohta. Eeltoodust nähtub, et pigem kostja oli konflikti initsiaatoriks ja hageja ei põhjustanud relvaga konflikti.
21.5.F ütluste usaldusväärsust ja seda, et kostja oli konflikti initsiaatoriks toetab ka kohtule esitatud tunnistaja poolt hageja ja kostja vahelisest konfliktist tehtud videosalvestis. Salvestisel on näha, kuidas kostja (valges T-särgis meesterahvas), vehkides rannatennise reketi või rannatennise reketi kotiga ning rääkides telefoniga ja kõneledes „ähvardab praegu“, läheneb hagejale (mustas kampsunis meesterahvas). Hageja taganeb ja ütleb kõva häälega kostjale „ära tule lähemale, hoia eemale“ (dtl 286). Salvestisel jäädvustatu riimub F istungil antud seletustega, tõestes tema ütluste usaldusväärsust.
21.6.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja väide – hageja põhjustas relvaga konflikti – ei vasta tõele.
22.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõigeid ja hageja mainet kahjustavaid järgmiseid faktiväiteid: − hageja pani paar nädalat tagasi vee päevapealt kinni; − hageja pani kuulutuse Kuldsesse Börsi C sünnipäeval; − hageja soovib kinnistut XXX poolitada selleks, et ehitada kostja maja ette kõrge raudaed; − hageja põhjustas relvaga konflikti.
22.1.Kohus rahuldab hageja nõude ja kohustab kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama VÕS § 1047 lg 4 alusel. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (vt Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 26; 19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14; 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13). Seetõttu pole vaja andmete ümberlükkamise nõude lahendamisel kontrollida ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust ja kostja süüd. Andmete ümberlükkamist saab üldjuhul nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14; 19.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11). Vaidlusaluste andmete avaldamine toimus Whatsapp vestlusgrupis. Kohus kohustab kostjat lükkama väited ümber Whatsapp vahendusel ühe vestlusena. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus, et andmeid ümberlükkav teade peab olema nähtav vähemalt kaks kuud ja olema ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta.
23.Kuna hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitist andmete avaldamise tõttu, kontrollib kohus järgmiselt ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust ja kostja süüd.
24.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud hageja mainet kahjustavaid faktiväiteid. Oma käitumisega on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel. Isikuõigusi rikkuvate ebaõigete faktiväidete avaldamise õigusvastasust kontrollitakse VÕS § 1047 lg-te 1–3 ja § 1046 alusel (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11). Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lg-t 2.
24.1.Kostja ei ole tõendanud väidete õigsust, mistõttu puudub õigusvastasust välistav alus VÕS § 1047 lg 2 järgi. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma. Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 1 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. Kostja ei ole näidanud, milles seisnes tema või vestlusgrupi liikmete õigustatud huvi vaidlusaluste andmete avaldamise vastu. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta on täitnud käibekohustust kontrollida andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Seega puuduvad VÕS § 1047 lg 3 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse.
24.2.Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt puuduvad ka VÕS §-s 1046 sätestatud alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. Kostja on andmete avaldamisega kahjustanud hageja mainet. Kostja ei ole selgitanud, miks oli vaja avaldada hageja au teotavad andmed ja millist eesmärki soovis ta sellega saavutada. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust välistavad alused VÕS § 1046 lg 1 alusel. Andmete avaldamisega on kostja realiseerinud enda õiguse sõnavabadusele. Sellega konkureerib aga hageja õigus maine kaitsele. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et hageja õigus avaldada oma arvamust kaalus üle kostja õiguse maine kaitsele. Kogutud materjalide alusel puudub alus väita, et kolmandatel isikutel (nt vestlusgrupi liikmetel) oli õigustatud huvi saada teada vaidlusalused andmed.
24.3.Kostja ei ole tõendanud VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
25.Järgnevalt hindab kohus kostja süüd VÕS § 1050 alusel. Kohtu ette toodud asjaolude alusel ei tekitanud kostja hagejale kahju tahtlikult (VÕS § 104 lg 5). Kohtu hinnangul ei tegutsenud kostja kahju tekitamisel ka kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et kostja tekitas hagejale kahju hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Kostjal lasus hoolsuskohustus kontrollida avaldatavaid andmeid (VÕS § 1047 lg 3). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole viidatud kohustust täitnud. Õiguskirjanduses tuuakse välja, et VÕS § 1047 lg 3 sisaldab nõutava hoolsuse standardit juba õigusvastasuse tunnusena, mistõttu sellisel juhul ei kohaldata VÕS § 1050 lg-t 1 (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Juura, 2020, lk 805). Tuvastades, et kostja ei täitnud VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud hoolsuskohustust ja olles seega hooletu, ei kontrolli kohus täiendavalt kostja välist hooletust VÕS § 1050 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul oli kostja sisemiselt hooletu VÕS § 1050 lg 2 järgi. Kohtu ette toodud andmetest ei nähtu asjaolud, mis välistaksid kostja sisemise hooletuse. Kohtule ei ole esitatud andmed, mis välistaksid kostja süüd VÕS § 1052 alusel.
26.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõuet välja mõista kostjalt õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
26.1.Kohus on tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad faktiväited. Kostja on oma tegevusega põhjustanud kostjale õigusvastase kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel. Kostja rikutud sätte eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 ja § 134 alusel.
26.2.Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
26.3.Kohtupraktikas tuuakse välja, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18 ja 25.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15284, p 14). Seega piisab mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise
väljamõistmiseks sellest, kui on tehtud kindlaks, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest. Mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (Riigikohtu 09.03.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-2032, p 13). Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (Riigikohtu 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Praegu on hageja taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 21).
26.4.Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmiseid asjaolusid: − kostja on tekitanud hagejale kahju nelja faktiväite avaldamisega; − kostja avaldas andmeid naabruskonna suhtlemiseks loodud Whatsapp vestlusgrupis, kuhu kuuluvad peale hageja ja kostja veel viis inimest. Seega avaldas kostja vaidlusaluseid andmeid viiele isikule. Andmed on jõudnud väga piiratud arvu inimesteni. Asja materjalidest nähtub, et pooltevahelised konfliktsed suhted on olnud vestlusgrupi liikmetele teada juba varemast ajast alates; − kostja poolt avaldatud andmed on küll ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad, kuid tegemist ei ole vulgaarsete, inimväärikust alandavate või hagejat mõnitavate andmetega; − vaidlusalused andmed on endiselt kättesaadavad vestlusgrupis. Samas põhjustavad ebaõiged andmed kõige intensiivsemat mainekahju nende avaldamise hetkel. Aja möödudes muutub isikuõiguse riive vähem intensiivseks. Kui andmeid ei tõsteta järjest esile, muutub nendest tulenev mainekahju teatud aja möödumisel, olenevalt asjaoludest näiteks üks kuni kuus kuud, olematuks. Kuna kostja on avaldanud ebaõiged faktiväited 2020. a ja ta ei ole andmeid vestlusgrupi liikmete tähelepanu keskmesse uuesti toonud, on kohtu hinnangul väidete mõju hageja mainele tänaseks lakanud. Hüvitise määramisel arvestab kohus, et hageja maine kahjustamine võis toimuda ca kolme kuu kestel, olles kõige intensiivsem väidete avaldamise hetkel ja muutudes aja jooksul aina vähem intensiivseks. Mainekahju kestvuse juures arvestab kohus, et kostja avaldas neli ebaõiget faktiväidet, et väited ei olnud vulgaarsed, hagejat mõnitavad, andmed olid avaldatud väga kitsale isikute ringile, kes olid juba teadlikud hageja ja kostja konfliktsetest suhetest; − kostja on pannud hageja isikliku õiguse rikkumise hooletusest; − kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses avaldanud kahetsust seoses hagejale õigusvastase kahju tekitamisega ega palunud vabandust. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja viivise kahjuhüvitiselt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest (21.08.2020) kuni põhinõude täitmiseni.
27.Hageja palus 25.11.2022 menetlusdokumendis tagastada enamtasutud riigilõiv. Hageja on esitanud järgmised nõuded: − ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue, mille hind 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1); − mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel väljamõistmise nõue, mille hind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 3); − mittevaralise kahju hüvitiselt (3500 eurot) seaduses sätestatud määras viivise väljamõistmise nõue, mille hind on 280 eurot (TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 2, § 367; viivis on välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu).
Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded (TsMS 134 lg 1) ja tsiviilasja hind on 7280 eurot. Hagiavalduse esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 redaktsiooni järgi kuulus hagihinnalt kuni 8000 eurot tasumisele riigilõiv 475 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras ja tal puudub õigus nõuda enamtasutud lõivu tagastamist.
28.Järgnevalt jaotab kohus menetluskulusid. Hageja palus kohtul kohustada kostjat viis väidet ümber lükkama ja välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja kohustab kostjat neli väidet ümber lükkama. Ühe faktiväite ja kahe osaväite osas jääb hageja andmete ümberlükkamise nõue rahuldamata. Mittevaralise kahju hüvitis määratakse hagejale nelja ebaõige faktiväite eest. Ühe faktiväite ja kahe osaväite osas ei saa hageja mittevaralist kahju nõuda. Hageja nõuded rahuldatakse ca 80% ulatuses hageja esialgselt taotletust. Kohus jaotab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes 80% menetluskuludest kostja kanda ja 20% menetluskuludest hageja kanda.
29.Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
30.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.