Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-22-17306

EEXXX

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. I Asjaolud ja menetluse käik

2-22-17306

Pärandvara kohustused on pärandvara inventuuri akti alusel: pärandaja matmiseks tehtud kulutused summas 614.80 eurot; Maksu-ja Tolliameti 18.02.2022 nõudeavaldus tasumata menetluskulude hüvitis summas 548 eurot ja sundraha summas 876 eurot; kohtutäitur M. R. nõudeavaldused täitemenetlustes nr 007/2006/4954 ja 007/2006/50402. Täitemenetluse 007/2006/4954 nõude suurus kokku 248.61 eurot. Täitemenetluse nõude suurus kokku 9704 eurot; kohtutäitur E. V. nõudeavaldus täiteasjas nr 022/2010/7361. Nõude suurus kokku 1810.63 eurot; kohtutäituri tasu otsus pärandvara inventuuri läbiviimise eest summas 42 eurot. Pärandvara kohustuste kogusummaks on pärandvara inventuuri alusel 13844.04 eurot. M. P., Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja toimikute otsingutulemusest, mis on teostatud 27.01.2022 aastal nähtub, et pärandajal oli surma hetkel menetluses 4 aktiivset nõuet kogusummas 4862 eurot ja ülejäänud menetlused olid lõpetatud staatustes. Eelolevate andmete põhjal ei ole pärijale arusaadav inventuuri lisatud kohustuste summad, sest need ei klapi 3 kuud varem esitatud täitemenetluse tulemustega. Nimelt on inventuuri akti lisatud, et täitenõue Kohtutäitur M. R. nõudeavaldused täitemenetluse 007/2006/4954 nõude suurus kokku 248.61 eurot ning täitemenetluse nr 007/2006/50402 nõude suurus kokku 9704 eurot. Samas nähtub täitetulemuste otsingu alusel, et M. R.el on aktiivses menetluses täiteasi 007/2006/50402 alusel nõude jäägiks vaid 263.74 €. Sellest tulenevalt leiab pärija, et ka pärandvara inventuuris on toimunud eksitus ja inventuuri akti on kantud sisse valed andmed pärandvara võlgnevuste suuruse kohta ning täpsed nõude suurused saab välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Pärija on seisukohal, et olenemata pärandvara inventuuri erinevustest varasemalt esitatud nõuete suuruste kohta on igal juhul esitatud andmete alusel pärandvara kohustusi rohkem kui pärandvara väärtus ning tegu on pärandvara püsiva maksejõuetuse juhtumiga. Pärandvara koosseisus on pärandaja 19.01.2021 surnud ema V. L. ja tema 31.08.2010 surnud isa A. L. pärijate ühisuse osa pärandvaraks olevast korterist, asukohaga xxx ja xxx mille reaalosaks on eluruum nr X(registriosa nr XXX). A. L. osa tervest korterist on 37/160 mõttelist osa. Võlgnik elas eelmainitud korteris kuni oma surmani. Pärandvara inventuuris on hinnatud pärandvarasse kuuluv korteriomand. Korteriomand aadressil xxx. (registriosa numbriga XXX). Vara hinnanguline väärtus 06.04.2022 seisuga 9500-10 000 eurot, millest 37/160 kuulub pärandvarasse. Pärandvara inventuuris ei ole aga eraldi välja toodud, mis oleks võlgniku osa 37/160 väärtus pärandvarast. Kuna võlgnik oli oma elustiililt alkoholi liigtarvitaja ja töötu, siis korter, milles võlgnik elas on elamiskõlbmatu. Korteris ei ole sisse ehitatud küttesüsteemi lahendust ega kööki. Korter haiseb niiskusest ja ebahügieensest hooldamisest ja kanalisatsioonist tulenevatest lehkadest. Korteris ei ole ühtegi eset, mis kõlbaks säilitada. Korteris olid võlgniku riided, kopitanud diivan ja lagunenud kapid. Pärija hindab hetke seisuga, et pärandvarasse kuuluva osa väärtuseks maksimaalselt 1500 eurot. Pärija ei näe võimalust, et keegi sooviks osta sellist korterit ning peab korteri hetkelist väärtust maksimaalselt 5000 euro lähedaseks, millest pärandvarasse kuuluks 37/160 osa. PärS §142 lg 1 p 1 alusel tasutakse esimeses järjekorras pankrotimenetluses pärandaja matusekulud ja inventuuri tegemise kulud. Pärandaja matusekulud ja inventuuri tegemise kulud on kokku 656.80 eurot, seega arvestab pärija et pankrotimenetluse läbiviimiseks ja võlausaldajatele jagamiseks kuuluks hinnanguliselt 843.20 eurot maksimaalselt. Pärija nõustub

2-22-17306 vastavalt inventuurile tasuma pankrotipesasse 1000 eurot pärandvarasse kuuluva kinnistu pärandaja 37/160 osa arvelt, millega pankrotimenetlus läbi viia. Kuna muud vara võlgnikul ei olnud ning pärandvara korter kuulub mitmele isikule, kellest üks elab püsivalt välismaal, siis ei leia pärija, et antud korterit oleks võimalik müüa või sellest saada suuremat tulu, et selle arvelt pärandvara kohustusi täita või isegi vähendada. Seega leiab pärija, et pärandvaras puudub vara mille arvelt pärandvara kohustusi täita ning pärandvara on maksejõuetu. Lisaks välistab pärija kohustuse tasumist oma vara arvelt lähtudes PärS § 143 lg 1, mis ütleb, pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.

2-22-17306 või mõeldud olema korteriomanike kuurideks, garaažideks või parkimiskohtadeks). Lisanduv eriomand ei anna halduri hinnangul seega korteri väärtusele midagi juurde. Pärna 7 korter ise on halvas seisukorras. Haldur on suhelnud pankrotiavalduse esitanud pärijaga, kes on saatnud korteri kohta fotomaterjale. Fotodelt nähtub, et korter ei ole saanud mistahes sanitaarremonti tõenäoliselt selle kasutuselevõtust alates. Korter on amortiseerunud, mööbel on vana ja kulunud ilmega, nõnda ka köök ja tualett. Pärija on täiendavat selgitanud, et võlgniku asotsiaalse eluviisi tõttu on korter räpane ja lehkab. Korteris on prahti ja fotodelt ei nähtu esemeid, millel oleks väärtus, mis ületaks selle realiseerimise kulud. Kinnisvara müügiportaali kv.ee andmetel on samas asukohas (Jäneda, Tapa vald, lähedalasuvad väikekohas) sarnaseid kortereid (remontimata või siseviimistluseta, kolmetoalised, vanemas kortermajas) müüdud hinnaga 12 000 - 22 000 eurot. Ka hetkel on müügis ja broneeritud sarnane korter 22 000 euro eest. Pärandvara inventuuri läbi viinud täitur pidas vara hinnanguliseks väärtuseks 06.04.2022 seisuga 9500-10 000 eurot. Ajutine haldur leiab, et korteri enese väärtus võiks olla ligikaudu 12 000 eurot. Samas tuleb arvestada, et vara hulka ei kuulu mitte korter vaid üksnes mõtteline osa, seejuures mitte vaid tavapärasemast kaasomandist vaid pärandvara ühisusest. Ajutise halduri hinnangul vähendab see oluliselt potentsiaalseid ostjaid, kuivõrd kaasomandi osa eraldiseisvalt on ostja jaoks väheväärtuslik. Teisalt kui ostja soovib korterit tervikuna omandada või kasu saamise eesmärgil võõrandada, kaasnevad sellega suuremad või väiksemad kulud vara jagamisele ning ka võimalikule õigusvaidlusele. Samuti ei ole korter välimuselt kutsuv ostjale, kes soovib leida kodu või investeeringut. Lisaks on tegemist väikekohaga, kuhu kortereid ostetakse harvem kui linnadesse, mistõttu on potentsiaalsete ostjate ring väike ning korteri müük võib kesta tavapärasest kauem. Kuigi 37/160 12 000 eurost on 2775 eurot, siis eeltoodud puudusi arvestades võiks pärandvara ühisuste osa hind olla kokku 700-1200 eurot. Ajutine haldur tegi päringu Maksu- ja Tolliametile osas ning tuvastas, et pärandajal puudusid maksuvõlad ja ettemaksed. Ajutine haldur tuvastas kaks kohustust, mille suhtes ei ole täitemenetlust alustatud: Viru Maakohtu 31.07.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5442 Maksu- ja Tolliameti kasuks menetluskuluna välja mõistetud sundraha summas 876 eurot; Viru Maakohtu 17.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3757 Maksu- ja Tolliameti kasuks menetluskuluna välja mõistetud sundraha summas 548 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esitatud andmetel on võlgniku suhtes menetluses kolm täitemenetlust: 1. kohtutäitur M. R.e täitemenetlus nr 007/2006/49543 jäägiga 248.61 eurot). Selle aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-2/1541/05 välja mõistetud menetluskulud 2700 krooni. Täitmisavaldus on esitatud 02.02.2006. Täituri põhitasu on 1026.60 krooni; 2. kohtutäitur M. R.e täitemenetlus nr 007/2006/50402 jäägiga 263.74 eurot. Selle aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2/125-1670/05 välja mõistetud elatis 1720 krooni võlgniku lapsele S. L. ja 1720 krooni kuus võlgniku lapsele K. L. kuni nende täisealiseks saamiseni; 3. kohtutäitur E. V. täitemenetlus nr 022/2010/7361 jäägiga 3396.97 eurot. Selle aluseks on Pärnu Maakohtu 09.09.2010 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-10-36569 välja mõistetud summa 43 081.79 krooni. Täituri tasu oli 10 050 krooni. Ajutine haldur leiab eeltoodud menetluste osas järgmist: 1. täitemenetluses nr 007/2006/49543 on nõude täitmine tulenevalt TsÜS § 157 lg-st 1 ja VÕSRS § 9 lg-st 3 tõenäoliselt enne võlgniku surma aegunud. Tulenevalt KTS §-st 412 on täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Kuivõrd täituri tasu oli 1026.60 krooni ehk 65.61 eurot, ei saa allesjäänud kohustus olla ajutise halduri hinnangul suurem kui 32.80 eurot; 2. täitemenetlus nr 007/2006/50402 tõenäoliselt ei ole aegunud vastavalt TsÜS § 157 lgl-e 5, mille kohaselt lapse ülalpidamise

2-22-17306 kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks ja aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks, ning § 166 lg-st 1, mille kohaselt pärandvarasse kuuluva või pärandvara vastu suunatud nõude aegumine peatub ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu või pärandvara suhtes kuulutatakse välja pankrot või pärandvarale määratakse hooldaja. Kohustus summas 263.74 eurot on usutav; 3. täitemenetluses nr 022/2010/7361 on nõude täitmine tulenevalt TsÜS § 157 lg-st 1 ja VÕSRS § 9 lg-st 3 tõenäoliselt enne võlgniku surma aegunud. Täituri põhitasu oli 10 050 krooni ehk 642.31 eurot. Tulenevalt KTS §-st 412 ei saa kohustuse summa ajutise halduri hinnangul olla seega suurem kui 321.15 eurot. Kokku on kohustuste summa seega 2041.69 eurot (876+548+32.80+263.74+321.15). Lisaks on pärandvarasse kuuluvate kohustuste hulgas matusekulud summas 614.80 eurot, mille kandis pankrotiavalduse esitanud pärija. Samuti kuulub sinna pärandvara inventuuri tasu 42 eurot. Nimetatud kulutused hüvitatakse PärS § 142 lg 1 p 1 kohaselt esimeses järjekorras. Kokku on pärandvaras kohustusi summas 2698.49 eurot. Kokkuvõttes on pärandvara maksejõuetu, kuivõrd sellesse kuuluva vara arvel ei ole võimalik täita kõiki pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. Ajutine haldur leiab, et pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega, kuivõrd selles ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku maksejõuetuse põhjus ei ole selge, kuid tõenäoliselt põhjustas selle võlgniku elustiil. Võlgnik oli alkohoolik, ta on olnud kriminaalkorras süüdi mõistetud ning on viibinud alkoholivastasel ravil. Võlgniku suhtes oli tema elu jooksul läbi viidud üle kahekümne täitemenetluse. Alkoholismiga kaasnesid süüteod, nendega rahatrahvid ja menetluskulud. Võlgnik oli aastakümneid ka elatisvõlglane. Ajutine haldur ei tuvastanud tagasivõidetava vara olemasolu. Ajutine haldur leiab, et vastavalt PankrS lg-le 1 on pärandvara väärtus tõenäoliselt väiksem kui pankrotimenetluse kulud. Seega tuleb menetlus lõpetada raugemisega. Menetluse jätkamiseks ja vara realiseerimiseks kuluks eeldatavalt aega kokku ligikaudu 3,1 tundi: võlausaldajate teavitamine ja muud pankrotihalduri üldised kohustused, kokku 0,3 h; kinnisasja müümine KPK oksjonikeskkonna vahendusel, kokku 0,8 h; nõudeavalduste lahendamine, vaidlused, kokku 2 h. Ajutine haldur töötab tasu eest 130 eurot tund. 3,1 töötunni eest on tasu 403 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 80.60 eurot, kokku 483.60 eurot. Nimetatud summa oleks ajutise halduri hinnangul sobilik deposiidiks. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga ühekordne alammäär on alates 01.01.2023 725 eurot.

2-22-17306

Ajutine haldur on kulutanud enda ülesannete täitmiseks 5,3 tundi, arvestusega 130 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 689 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku seega 826.80 eurot. Ajutine haldur palub määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud makstakse välja Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ arveldusnumbrile EEXXX, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. II Kohtu põhjendused

2-22-17306 pidas vara hinnanguliseks väärtuseks 06.04.2022 seisuga 9500-10 000 eurot, ajutise pankrotihalduri hinnangul on korteri väärtus ligikaudu 12 000 eurot ja sellest võlgnikule kuuluva osa väärtuseks eeldatavalt 700-1200 eurot. Pankrotiavalduse esitanud pärija on hinnanud pärandvarasse kuuluva osa väärtuseks maksimaalselt 1500 eurot ja on pakkunud A. L. kinnisasja osa eest tasuda pärandvarasse 1000 eurot. Avalike registrite andmetel ei kuulu võlgnikule relvi, sõidukeid ja osalusi äriühingutes, tal puuduvad sissemaksed pensionifondi II ja III sammbasse. Eestis tegutsevate krediidiasutuste (Bigbank AS, AS Citadele banka Eesti filiaal, Coop Pank AS, Holm Bank AS, AS LHV Pank, Luminor Bank AS, Swedbank AS, AS TBB Bank, TF Bank AB Eesti filiaal, AS Inbank). Andmetel oli võlgnikul Swedbank AS-is ja AS-is LHV Pank, kuid kontodel ei olnud raha ja nendel puudus mistahes tegevus viimase kolme aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel on võlgniku suhtes menetluses kolm täitemenetlust:

2-22-17306 pärandvarasse kuulub registrisse kantud kinnisvara, mille arvelt on võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis tuleb A. L. pärandvara pankrot välja kuulutada.

2-22-17306 PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 193 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. A. L. pärandvara (pankrotis) ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasuks 5,3 töötunni eest 689 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku seega 826.80 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub arvestada ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 130 eurot tund. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus tal ülesannete täitmiseks 5,3 tundi, sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, aruande koostamine jne. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 130 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2022. a oli töötasu alammääraks 654 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr 116. Seega on PankrS § 23 lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 130.80 eurot. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ arveldusarvele. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ-le,

2-22-17306 mis on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning kutseoskustele 5,3 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ott Lepmetsa ajutise pankrotihalduri tasu summas 689 eurot, millele lisandub käibemaks 137.80 eurot, kokku 826.80 eurot, on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ pangakontole. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Harju Maakohtu 27.02.2024 kohtumäärusega on välja kuulutatud A. L. pankrot. Kohus on tuvastanud, et A. L. pärandvarast ei piisa kohustuste täitmiseks ega pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine pankrotihaldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu summas 689 eurot välja mõista riigi vahenditest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on ajutise pankrotihalduri taotlus määrata ajutise pankrotihalduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest, ei ole põhjendatud, kuna pärandvara pankroti väljakuulutamise tõttu kuulub ajutise pankrotihalduri tasu PankrS § 150 lg 2 kohaselt väljamaksmisele pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb ajutise pankrotihalduri tasu välja mõista A. L. pärandvara (pankrotis) vara arvelt. Kohus selgitab, et juhul, kui edaspidises pankrotimenetluses selgub, et pärandvara arvelt ei ole võimalik välja maksta ajutise pankrotihalduri tasu, siis on ajutisel pankrotihalduril võimalik, tulenevalt muutunud asjaoludest, esitada kohtule taotlus ajutise pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahendite arvelt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.