Pankrotiõigus

XXXXXXXXXXXXXX.

pankrotimenetluse

lõpetamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Pankrotihaldur võib esitada tasu ja kulusid puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Kohus kuulutas 23.02.2022 määrusega välja A. S.e pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Kristo Tederi. Pankrotihaldur on esitanud kohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud lõpparuande. Haldur palub kohtul kinnitada lõpparuanne, lõpetada pankrotimenetlus, määrata ja kinnitada halduri tasu ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja määrata võlgniku usaldusisiku kohustusi täitma võlgnikku ennast. Pankrotihaldur Kristo Tederi poolt A. S.e (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt PankrS § 163 lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 13.02.2024 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Aruande kohaselt on pankrotivarasse kokku laekunud 6573,56 eurot. Väljamakseid võlausaldajatele on tehtud kokku summas 4929,01 eurot. Pandiesemed, mida võõrandada, menetluses puudusid. Müümata pankrotivara puudub. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Võlgnik töötab XXX OÜ-s ja saab igakuiselt töötasu vahemikus 900 – 1000 eurot (neto), mille arvelt on osaliselt võimalik edaspidi kohustusi täita. Aruande kohaselt ei ole võlgnik olnud suuteline erinevatel elulistel põhjustel tagastama tema poolt võetud laene ja on võtnud laene liiga suures ulatuses. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja haldur on seisukohal, et menetluse algatamine on põhjendatud ja võimalik. Kooskõlas halduri seisukohaga peab kohus maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud

määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 65 lg 11 viimase lause kohaselt halduri tasule lisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud aruande esitamise ajal 820 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (820:5) 164 eurot. Pankrotihaldur on taotlenud pankrotihalduri tasu kinnitamist summas 1241,35 eurot (sealhulgas käibemaks). Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 9,25 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on määras 110 eurot 1 tund, mis jääb alla pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära. Võlausaldajad pankrotihalduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 1017,50 eurot (9,25 x 110), millele lisandub käibemaks summas 223,85 eurot, kokku summas 1241,35 eurot võlgniku pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus määrab pankrotihalduri tasu Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks. Tulenevalt eeltoodust kuulub A. S.e (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Kristo Tederi A. S.e (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole käesolevas menetluses esitanud usaldusisikute kandidaate. Haldur on seisukohal, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul on kindel töökoht ning võlgnik saab töötasu, mille arvelt teostada võlausaldajatele väljamakseid. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (PankrS § 173):

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele).

Selgitused usaldusisikule (PankrS § 172 lg 2, 173 lg 3-6):

nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta.“ Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule usaldusisiku esimene aruanne hiljemalt käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajaks. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.