Võlaõigus

2642,07 eurot). Kostja on teinud tagasimakseid 969,33 eurot. 25. veebruaril 2021 on kostja saanud 1000 eurot. Seega on laenu summaks 2912,74 eurot (eelmise laenu jääk 1912,74 eurot). Kostjal tuli tasuda laenu igakuiste osamaksetena. Kuna kostja jättis tasumata kolm järjestikust osamakset, so aprill, mai ja juuni 2021, edastas krediidiandja kostjale ülesütlemise hoiatuse 30. juunil 2021 andes täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Krediidiandja ütles lepingu üles 20. jaanuaril 2022 ning loovutas nõude hagejale. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määraks 53,77%. Hageja on hagiavalduses esitanud ümberarvestatud nõude. 25. veebruaril 2021 saadud laenuga koos oli laenu põhiosa 2912,74 eurot. Kostja on teostanud peale täiendava laenu saamist ning enne lepingu ülesütlemist kokku tagasimakseid 569,79 eurot. Seega palub hageja mõista kostjalt välja xxx OÜ ja kostja vahel 2. septembril 2020 sõlmitud kliendilepingust nr xxx tuleneva põhivõla 2342,95 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 385 eurot.

TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. Seejuures on kohus kontrollinud, et krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on seadusega kooskõlas (võlaõigusseadus (VÕS) § 4062 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise täiendavaks kontrolliks puudub vajadus, sest hageja on selle rikkumise omaks võtnud ning esitanud nõude kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga.

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). − Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). − Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.