Menetlusosalised ja nende Hageja Nord Collect OÜ (registrikood 11897588), esindajad
lepinguline esindaja I V Kostja A K (isikukood xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Nord Collect OÜ hagi A Ki vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista A Kilt Nord Collect OÜ kasuks välja 2. septembril 2020 xxx OÜ-ga sõlmitud kliendilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 2342,95 eurot.
3.Mõista A Kilt Nord Collect OÜ kasuks välja viivis põhinõude tasumata osalt (2342,95 eurot) alates 8. aprillist 2025 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta Nord Collect OÜ menetluskulud A Ki kanda.
5.Määrata Nord Collect OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 385 eurot.
6.Mõista A Kilt Nord Collect OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 385 eurot.
7.A K peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1
8.Toimetada A Kile tagaseljaotsus kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Asjaolud ja kohtu seisukoht
1.Nord Collect OÜ (hageja) esitas 31. detsembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Kilt (kostja) võlgnevuse saamiseks. 18. märtsi 2025 määrusega andis Pärnu Maakohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 7. aprillil 2025 hagiavalduse (täpsustatud 3. juunil 2025 ja 28. augustil 2025), mille kohaselt sõlmisid xxx OÜ ja kostja 2. septembril 2020 kliendilepingu nr xxx, mille alusel oli kostjal võimalik korduvalt taotleda laenu krediidilimiidi 3000 eurot piires. 4. detsembril 2020 suurendati limiiti 5000 euroni. Iga uue laenu saamisel arvestati juurde ka eelmise laenu põhiosa jääk. Kostja on saanud laenu 2. septembril 2020 3000 eurot ning teinud tagasimakseid 240 eurot, seega põhiosa jääk 2760 eurot. 5. oktoobril 2020 on kostja saanud täiendavalt laenu 240 eurot. Kuna eelmise laenu jääk oli 2760 eurot, on uueks põhisummaks 3000 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid 357,93 eurot. 6. novembril 2020 on kostja saanud laenu 240 eurot ning uueks põhisummaks on seega 2882,07 (eelmise laenu jääk 2
2642,07 eurot). Kostja on teinud tagasimakseid 969,33 eurot. 25. veebruaril 2021 on kostja saanud 1000 eurot. Seega on laenu summaks 2912,74 eurot (eelmise laenu jääk 1912,74 eurot). Kostjal tuli tasuda laenu igakuiste osamaksetena. Kuna kostja jättis tasumata kolm järjestikust osamakset, so aprill, mai ja juuni 2021, edastas krediidiandja kostjale ülesütlemise hoiatuse 30. juunil 2021 andes täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Krediidiandja ütles lepingu üles 20. jaanuaril 2022 ning loovutas nõude hagejale. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määraks 53,77%. Hageja on hagiavalduses esitanud ümberarvestatud nõude. 25. veebruaril 2021 saadud laenuga koos oli laenu põhiosa 2912,74 eurot. Kostja on teostanud peale täiendava laenu saamist ning enne lepingu ülesütlemist kokku tagasimakseid 569,79 eurot. Seega palub hageja mõista kostjalt välja xxx OÜ ja kostja vahel 2. septembril 2020 sõlmitud kliendilepingust nr xxx tuleneva põhivõla 2342,95 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõiv 385 eurot.
3.Kohus võttis hagi 3. septembri 2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kohtupraktikas on leitud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud.1 Rahvastikuregistri andmetel puudub kostjal kehtiv elukoha aadress ning lisa-aadressiks on märgitud Akadeemia tee 4-2, Tallinn. Viidatud aadressile edastatud dokumendid tagastati kohtule. Kohus üritas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada ka erinevatele e-posti aadressitele, kuid kostja saadetud teavitustele ei vastanud. Kohus helistas ka teadaolevale telefoninumbrile, kuid kostjaga ühendust ei saanud (dtl 264). Kohus tegi 29. oktoobril 2025 päringud pankadesse ning asutustesse TsMS § 306 lg 4 alusel (dtl 190). Täiendavaid andmeid kohtule kostja kohta ei esitatud. Kohus on kontrollinud, et kostjal puudub kehtiv töösuhe ning kinnipidamisasutuses kostja ei viibi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil. Juhindudes TsMS § 317 lg-test 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid, sh hagiavalduse kostjale kätte avalikult (dtl 266). Teadaanne avaldati 19. novembril 2025 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 5. detsembril 2025. Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 29. detsember 2025, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi 1 Riigikohtu 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.3.
3
TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. Seejuures on kohus kontrollinud, et krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on seadusega kooskõlas (võlaõigusseadus (VÕS) § 4062 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise täiendavaks kontrolliks puudub vajadus, sest hageja on selle rikkumise omaks võtnud ning esitanud nõude kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga.
5.Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 385 eurot, so riigilõiv. Kohtu hinnangul on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 385 eurot kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 385 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtu selgitused −
Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). − Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). − Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) 4
Triin Siimpoeg kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.