Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 47 korteriühistu avaldus X vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 47 korteriühistu (registrikood 80003892, asukoht xxx, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn, 31023, e-post: [email protected]) Avaldaja esindaja: Maksim Fedotov, e-post: xxx Puudutatud isik X (ik xxxxxxxxxxx, aadress xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 47 korteriühistu avaldus.
2.Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 47 korteriühistu kasuks võlgnevus 430, 87 eurot ja viivis 36, 32 eurot.
3.Jätta puudutatud isiku taotlus tunnistajate, A ja B üle kuulamiseks rahuldamata.
Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 47 korteriühistu kasuks menetluskulud 545 eurot.
5.Välja mõista Xlt Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 47 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (545 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Avalduse kohaselt on Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 47 korteriomanikud asutanud 1(3)
2-23-139042 korteriühistu. Puudutatud isikule kuulub eeltoodud elamus korteriomand nr xx ja ta on korteriühistu liige. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid. Puudutatud isik arveid tasunud ei ole. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult ajavahemikul 01.05.2021–30.09.2023 võlgnevus 430,87 eurot ja viivis 36, 32 eurot. Kinnistusraamatu andmetel on majas 60 korterit. Seega kogus X 27 korteriomaniku häält 60-st, mis moodustab vaid 45 % korteriühistu liikmete üldarvust. Avaldajal puuduvad andmed selle kohta, et küsimus lokaalse keskkütte paigaldamisest korterites nr. xx ja nr. xx oleks vastu võetud vastav otsus.
2.Lokaalküttele üleminekuks ei piisanud X ́il vaid avalduse esitamisest korteriühistule. Tulenevalt X poolt esitatud dokumentidest, ei saanud ta luba „käterätikuivati“ eemaldamiseks korteris. Avaldajal puuduvad andmed selle kohta, et korteris nr. xx puudub „käterätikuivati“. Käterätikuivati ei kuulunud keskküttesüsteemi hulka, vaid oli maja veevarustussüsteemi osaks ning oli paigaldatud maja kuuma vee soojendamiseks ja tsirkuleerimiseks. Vett, gaasi, elektrit ja kütet arvestab avaldaja vastavalt KÜ Ahtme mnt 47 põhikirjale (§ 3.2. ja 3.2.7) ja teenuste osutaja poolt esitatud arvetele. Soojusenergia tasu määramisel on aluseks korteriühistu põhikiri, korteri pindala ja teenuse osutaja poolt avaldajale esitatud arved.
3.Puudutatud isik leiab, et nõue on alusetu. Puudutatud isik on korralikult tasunud arveid, va käteräti kuivati eest. Korteris puudub keskküte ja soe vesi ning vannitoas puudub käterätikuivati. Seega ei pea puudutatud isik käterätikuivati eest tasuma. Puudutatud isik lahkus keskküttesüsteemist, eemaldas vannitoast siugtoru ja läks üle gaasiküttele 2003 aastal. Eraldi luba selleks ei nõutud. Puudutatud isik esitas avaldajale avalduse koos vajaliku arvu allkirjadega. Iidla Maja OÜ väljastas tõendi radiaatorite eemaldamise ja sooja vee välja lülitamise kohta. 17.07.2007 otsustas avaldaja juhatus, et sellised korterid ei ole sooja vee otsesed ega kaudsed tarbijad ning sooja vee kulusid arvestada ei tohiks.
4.27.06.2021 üldkoosolekul otsustati et siugtoru eest peab tasuma. Kuna üldkoosolekut ei toimunud, siis on see tühine. Kui kohus leiab, et kohustus tasuda siugtoru eest tuleneb 27.06.2021 üldkoosoleku otsusest, siis tuleb võlgnevust arvestada alates sellest ajast, mitte alates 01.05.2021. Võlgnevuse summa peab olema 249, 22 eurot. Kohtla-Järve Linnavalitsuse arhitekti selgituse järgi majade projektis peeti siugtoru vannituba kütvaks patareiks. Käterätikuivati (siugtoru) on ka soojusradiaator või küttepatarei, kuna see kütab vannituba.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selle üle, et puudutatud isikule kuulub korteriomand Ahtme mnt 47-xx Kohtla-Järve ja korterelamus on asutatud korteriühistu. Puudutatud isiku/korteriomaniku kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40 ning lisaks võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 76 ja § 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1. Puudutatud isik leiab, et tal võlgnevust ei ole, kuna ta on üle läinud alternatiiv (gaasi) küttele ja korteris puudub käterätikuivati.
6.Puudutatud isiku väitel on ta alternatiivküttele üle läinud õiguspäraselt. Eraldi luba selleks ei nõutud. Puudutatud isik esitas avaldajale avalduse koos vajaliku arvu allkirjadega. Iidla Maja OÜ väljastas tõendi radiaatorite eemaldamise ja sooja vee välja lülitamise kohta. 17.07.2007 otsustas avaldaja juhatus, et sellised korterid ei ole sooja vee otsesed ega kaudsed tarbijad ning sooja vee kulusid arvestada ei tohiks. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et 2(3)
2-23-139042 puudutatud isiku kirjeldatust ei piisanud alternatiivküttele üleminekuks. Maja ühiskommunikatsioonid, sh. küttetorustik kuuluvad eelduslikult kaasomandi koosseisu ja kõigile korteriomanikest kaasomanikele vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (RKTKm 3-2-1-117-14 p 12, 2-20-119460 p 21).
7.Korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem (RKTKo 3-2-1-50-11 p 10). Seega on keskküttetorustik korteriomanike kaasomandis ning selle muutmiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Puudutatud isiku gaasiküttele ülemineku ajal, so. 2003 aastal ajal kehtinud seadustest, sh. KOS § 2 lg 2 ja AÕS § 72 lg 1 ja 3 tulenes sama põhimõte, et keskküttetorustik on korteriomanike kaasomandis ka siis, kui need asuvad eluruumi piires ja korteriomanikud kasutavad kaasomandi eset ühiselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka KÜ juhatusel pädevust anda nõusolekut teisele küttesüsteemile üleminekuks, kuna see ei asenda ja ei ole võrdsustatav kõigi korteriomanike nõusolekuga.
8.Avaldaja väitel oli puudutatud isikul gaasiküttele üleminekul ainult 27 korteriomaniku nõusolek 60-st. Puudutatud isiku poolt esitatud avaldusest nähtub samuti, et oma nõusoleku on andnud 27 korteri omanikku. Järelikult ei olnud puudutatud isikul kõigi korteriomanike nõusolek gaasiküttele üleminekuks. Puudutatud isik on väitnud, et käterätikuivati (siugtoru) on ka soojusradiaator, st. puudutatud isik on leidnud, et tegemist on tasuga kütte eest. Õige on avaldaja väide, et puudutatud isik on kohustatud küttekulud tasuma korteri üldpinna suuruse alusel. Tasu kaugkütte eest on majandamisulu ja ka alternatiivküttele üle läinud korteriomanikul on kohustus selle eest tasuda (kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS §-d 4 lg 2 ja 151 lg 1 ja alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40). Eeltoodud sätete järgi on korteriomanikul kohustus tasuda majandamiskulude eest lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast, kui põhikirjas ei ole sätestatud erinevat regulatsiooni.
9.Selleks, et jagada majandamiskulud KrtS § 40 lg 2 alusel korteriomanike vahel teisiti, peab korteriühistu põhikirjas olema konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust ning milline on nende kulude arvestuse viis. Kui põhikirjas on ette nähtud kulude jaotus vastavalt tegelikule tarbimisele, siis tuleb põhikirjas ette näha ka see, kuidas tehakse tegelik tarbimine kindlaks (nt mõõteseadmete abil). See on asjakohane ka praegu kehtiva KrtS § 40 lg 2 kohaldamisel (RKTKm 2-20-119460 p 16.1) Kostja põhikirjas ei ole kütte, vee ja ka teiste majandamiskulude eest tasumisel seda ette nähtud. Sisuliselt ei ole põhikirjas mingisugust viidet majandamiskuludele, ega erinevate kulude arvestamise alustele. Avaldaja esindaja on märkinud, et vee, gaasi, elektri ja kütte arvestus toimub lähtudes avaldaja põhikirja §-st 3.2. ja 3.2.7, kuid avaldusele lisatud põhikirja p 3.2 kohaselt on ühistu liige kohustatud... ja p 3.2.7. järgi hüvitama kahju TsÜS sätestatud korras, kui ta on rikkunud elamut, vara või tehnoseadmeid.
10.Põhikirja p-st 3.4 tuleneb et ühistu liige on kohustatud tasuma sihtotstarbelisi ja osamakseid, mille suuruse ja korra kehtestab juhatus. Kohus märgib, et põhikirjas viidatud TsÜS ei sätesta kahju hüvitamise aluseid ning Põhikirja p-st 3.4 tuleneb juhatuse poolt kehtestatud ühistu liikme maksekohustus osa- ja sihtotstarbeliste maksete osas. Välistatud pole majandamiskulude maksmine sihtotstarbeliste maksetena. Seega on puudutatud isikul kohustus tasuda kaugkütte eest KrtS § 40 lg 1 alusel kaasomandi osa suurusel põhineval jaotusel, olenemata sellest, et hageja on korterisse paigaldanud gaasikütte ning puudub käterätikuivati. Kuna korteri omaniku majandamiskulude tasumise kohustus tuleneb seadusest, mitte üldkoosoleku otsusest, ei nõustu kohus puudutatud isiku seisukohaga, et tasu tuleb arvestada alates 27.06.2021 üldkoosoleku otsusest. Sel põhjusel ei oma tähendust ka puudutatud isiku väited 27.06.2021 üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta. Puudutatud isiku esitatud maksekorralduste selgitustest nähtub mh. et puudutatud isik ei tasunud käterätikuivati 3(3)
2-23-139042 eest ja viiviseid.
11.Vaatamata KrtS § 40 lg 1, ei ole avaldaja puudutatud isiku soojusenergia kulusid arvestanud lähtuvalt eluruumi pindalast arvestanud (48,7 m2). Avaldaja on esitanud puudutatud isikule arveid, millel on puudutatud isiku korteriomandi soojusenergia kulu arvestatud vähendatult (arvetel 3,6 m2) ning eraldi käteräti kuivati eest. Seega on avaldaja nõudnud puudutatud isikult KrtS § 40 lg 1 alusel soojusenergia kulude hüvitamist vähem (mitte kogu korteri pindalast lähtudes), kui tal olnuks selleks õigus. Nagu kohus määrus p -s 9 märkis ei ole kostja põhikirjas sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust ning milline on nende kulude arvestuse viis, sh. ei ole põhikirjas sätestatud, et alternatiivküttele üle läinud korteri omanike soojusenergia kulusid vähendatakse nende eriomandi pindala kohta. Avaldaja väitel arvestatakse tasu vee veearvesti näidu alusel, samas kui arvetest ei nähtu, et käterätikuivati puhul oleks mõõtühikuks kuupmeeter ja veearvesti näidud oleks võetud aluseks. Avaldaja väide, et käterätikuivati ei kuulunud keskküttesüsteemi hulka, vaid oli veevarustussüsteemi osaks ning oli paigaldatud maja kuuma vee soojendamiseks ja tsirkuleerimiseks, on arusaamatu ja tõendamata.
12.Korterites asuvate käterätikuvatitega ei ole võimalik soojendada kuuma vett tervele kortermajale, kuna nendes puudub kütteelement. Samas pole andmeid ka selle kohta, et kortermaja küttevesi ja muuks otstarbeks kasutatav kuum vesi oleks eraldatavad ja nende kogust ja tasu arvutatakse eraldi. Hageja esitatud tabelist, arveldused korteriomanikuga, nähtub, et küte (m2), vesi ja kanalisatsioon (m3) ning käterätikuivati on välja toodud eraldi kululiikidena. Tabelist nähtub selgelt võlgnevuse ja viiviste kujunemine kululiikidena. Eeltoodu alusel tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus 430, 87 eurot perioodi 01.05.2021–30.09.2023 eest. Avaldaja on avalduse leheküljel 2 esitanud nõude puudutatult isikult 30.09.2023 seisuga viivise 36, 32 euro välja mõistmiseks. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on arvestanud viivist 36,32 eurot, mis tuleb puudutatud isikult välja mõista.
13.Puudutatud isiku taotluse kuulata üle tunnistajad A ja B jätab kohus rahuldamata. Tunnistajate ütlused asja lahendamist ei mõjuta, kuna olenemata 18.05.2007 puudutatud isiku korteri üle vaatusest tunnistajate poolt, on puudutatud isikul kohustus tasuda kütte eest kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS §-d 4 lg 2 ja 151 lg 1 ja alates 01.01.2018 kehtiva KrtS §-st 40 alusel. Menetluskulud
14.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
15.Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 965 eurot, sh. tasutud riigilõiv 65 eurot, ja õigusabikulud 900 eurot. Avaldaja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutatud 7,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot/h, mis teeb õigusabi kuludeks 900 eurot. TsMS § 4(3)
2-23-139042 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Pool ei pea vastutama igasuguse vastaspoole menetluskulu eest. Kohus ei pea sellisteks vajalikeks ja põhjendatud toiminguteks tõendite ettevalmistamist, määruskaebuse tutvustamist ja juristi konsultatsiooni juhatusele. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust ja avaldaja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja mahtu, loeb kohus kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabile kulunud ajaks kokku 4h, so summas 480 eurot ja riigilõiv 65 eurot, kokku 545 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
16.Avaldaja lepinguline esindaja taotlusel ja TsMS § 177 lg 1 ja 4 alusel tuleb puudutatud isikul tasuda viivist menetluskuludelt.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
5(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.