OÜ Aktiva Finants hagi L Ea vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
6269,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: S R, e-post: xxx Kostja: L E (isikukood xxx), e-post: xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt
Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 1 762,33 eurot, viivis 372,74 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 17.08.2022 põhinõudelt (1 762,33 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
Jätta hagi rahuldamata lepingutasu nõude 728,81 eurot, intressinõude 1 819,97 eurot ja viivisenõude 1 422,60 eurot ulatuses.
Jätta menetluskulud 36% ulatuses kostja kanda ja 64% ulatuses hageja kanda.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 356,40 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas järgnevad nõuded (täiendatud alternatiivse nõudega 30.11.2023): • mõista kostjalt L E hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 1 782,33 eurot, intress 1 819,97 eurot, lepingutasu 728,81 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1 795,34 eurot; • Mõista kostjalt L E hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.08.2022 kuni põhinõude summas 1782,33 eurot täitmiseni; • Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 1762,33 eurot (5328,00-3565,67). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
2.Hagis tugines hageja järgnevale.
3.21.11.2017 sõlmisid xxx OÜ ja kostja laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja 22.11.2017 laenu 610,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel.
4.29.03.2018 sõlmisid xxx OÜ ja kostja laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 510 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel.
5.13.04.2018 sõlmisid xxx OÜ ja kostja laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 440 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel.
6.15.11.2018 sõlmisid xxx OÜ ja kostja laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 903 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel.
7.14.05.2019 sõlmisid xxx OÜ ja kostja laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 510 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel.
8.17.05.2019 sõlmisid xxx OÜ ja kostja laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 240 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel.
9.15.06.2019 sõlmisid xxx OÜ ja kostja laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 374 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel.
10.09.09.2019 sõlmisid xxx OÜ ja kostja laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 1 741 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel.
11.Laenulepingute alusel sai kostja laenu summas kokku 5 328,00 eurot (610 + 510 + 440 + 903 + 510 + 240 + 374 + 1741). Kostja on teostanud laenuandjale tagasimakseid kokku 2810,67 eurot.
12.Kuna kostjaga sõlmitud laenulepingud nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xx on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevad laenud ja lepingute
põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, seega arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel s.o. hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Hagejale põhiosa katteks on kostja tasunud kokku 735,00 eurot. Seega on põhivõlg summas 1782,33 eurot (5328,00 – 2810,67 – 735,00). Kostja seisukoht
13.Kostja möönis laenu võtmist. Ta soovis sõlmida hagejaga kompromissi, kuid ei saanud mõlemat poolt rahuldavale kokkuleppele. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
15.Pooled ei vaidle laenude võtmise fakti üle ja kohus loeb selle tuvastatuks kostja omaksvõtu alusel.
16.xxx OÜ oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega – VÕS § 1 lg 5. Vaidlust ei ole selles, et hageja on sõlminud kostjaga tarbijakrediidilepingu.
17.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. xxx OÜ loovutas oma nõude 13.01.2020 hagejale, millest teavitati kostjat 13.01.2020 teatisega (dtl 47). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
18.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse
(KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
19.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
20.Kohus kohustas hagejat korduvalt esitama detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige, kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
21.Hageja on 22.03.2023, 18.05.2023 ja 30.11.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja hinnangul laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kostja on märkinud, et tal on 2 ülalpeetavat (last) ja samas et tema väljaminekute kogusuuruseks on 50 eurot kuus. See ei ole eluliselt usutav ja krediidiandja oleks pidanud küsima nende kulude osas täiendavat teavet ja tõendeid. Kohtu hinnangul on siinkohal kohane lähtuda sotsiaalhoolekande seadusega ja riigieelarvetega kehtestatud toimetulekupiirist, mis on väikseim inimese elus püsimiseks vajalik summa (st absoluutne kulude miinimum). Kohus märgib, et 2018.a, mil laenud väljastati oli toimetulekupiir vastavalt 2018.a riigieelarve seaduse § 2 lg 7 p-le 3 pere esimese liikme kohta 140 eurot ja vastavalt 2019.a riigieelarve seaduse § 2 lg 7 p-le 3 pere esimese liikme kohta 150 eurot kuus. Sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 131 lg-s 5 on sätestatud, et perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Seega 2018 oli toimetulekupiir ühe lapse kohta 140*1,2= 168 eurot ja kostja ning tema kahe lapse peale kokku 476 eurot ning 2019 vastavalt 180 eurot lapse kohta ja hageja ning 2 lapse peale kokku 510 eurot. Seega tegelikkuses oli kostja igakuiste eelduslike kulutuste suurus (jättes kõrvale finantskohustused) umbkaudu 10 korda suurem kui tema poolt krediidiandjale avaldatu ning krediidiandja pidi seda mõistma ka mistahes kostja selgitusteta. Sellises olukorras ei saanud laenuandja kuidagi mõistlikult jõuda järeldusele, et kostja on täiendava suure laenu võtmiseks piisava maksevõimega. Põhimõtteliselt on võimalik, et erandlikel asjaoludel on isiku kulutused väiksemad, kuid see vajanuks täiendavat tõendamist ja vastavaid tõendeid pidanuks küsima krediidiandja. Kohus ei saa nõustuda krediididandja polt mõistlikuks peetuga – tema jaoks oli oluline, et sissetulek ületaks kulutusi, vahet pole, millises summas. Eelnevat arvestades ei ole krediidiandja ilmselgelt analüüsinud kostja tegelikku maksevõimet.
22.Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes ei olnud kostja krediidilepingut sõlmides ja krediidilimiiti suurendades krediidivõimeline VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud VÕS §-s 4034 lgs 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.
23.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud
krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei tulenenud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine mitte kostja poolt esitatud andmete võimalikust ebaõigsusest, vaid sellest, et krediidiandaja ei küsinud võlgnikult piisavalt teavet ja tõendeid kostja sissetuleku ja väljaminekute tõendamiseks. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et krediidiandjal oleks kostja esitatud andmete suhtes tekkinud kahtlusi või et ta oleks palunud kostjal andmeid täpsustada. Käesoleval juhul pidi krediidiandjale olema ilmne, et võlgniku igakuiste kulude suuruseks ei saa olla vaid 50 eurot. Seega ei olnud käesoleval juhul probleemiks mitte see, et kostja oleks esitanud valeandmeid või varjanud olulisi andmeid, vaid see, et laenuandja ei ole täitnud enda vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi, mistõttu ei veendunud ta laenusaaja võimekuses krediit ka tegelikkuses tagasi maksta. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
24.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kuna kostja oli viivituses mitmete osamaksetega, saatis krediidiandja kostjale 09.12.2019 meeldetuletuse (dtl 46), millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.12.2019 ning märkis, et juhul, kui kostja eelnimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasu, loeb krediidiandja lepingu lõppenuks alates 24.12.2019. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu 24.12.2019 üles ning lepingust tulenevad kohustused muutusid alates 25.12.2019 sissenõutavaks.
25.Kostja on lepingu kehtivuse ajal teinud tagasimakseid kokku summas 3 565,67 eurot, mille hageja on arvestanud põhiosa katteks. kohus leiab, et kuna esialgne võlausaldaja on rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa põhinõudena 5 328,00 - 3 565,67 = 1 762,33 eurot. Kohus mõistab kostjalt põhinõudena välja 1 762,33 eurot.
26.VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenu perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude.
27.Hageja nõuab kostjalt lepingutasuna 728,81 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, on tarbijakrediidileping VÕS § 4034 lg 7 alusel tühine krediidiga seotud tasude osas. Kohus jätab lepingutasu nõude rahuldamata.
28.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingu ülesütlemisest 31.01.2021 kuni hagi esitamiseni 24.01.2022 summas 1 213,72 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette
nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest on antud juhul viivisemääraks 8% aastas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil lepingu ülesütlemisest 25.12.2019 kuni hagi esitamiseni (16.08.2022) viivist viivisemääraga 8% aastas põhinõudelt summas 1 762,33 eurot, mis on 372,74 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 16.08.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 372,74 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude seda ületavas ulatuses (1 795,34 372,74 = 1 422,60 eurot).
29.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt (1 762,33 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
30.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1 762,33 eurot, viivis summas 372,74 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis. Kohus jätab hagi rahuldamata lepingutasu nõude 728,81 eurot, intressinõude 1 819,97 eurot ja viivisenõude summas 1 422,60 eurot ulatuses.
31.TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 6 269,04 eurot. Menetluskulud
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu oli 6 269,04 eurot, kuid kohus rahuldab hageja nõuded kokku 1 762,33 + 372,74 + 141 = 2 276,07 euro ulatuses, s.o 36% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 64% ulatuses hageja kanda ja 36% ulatuses kostja kanda.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 630 eurot ja õigusabikulu 1230 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
34.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 630 eurot.
35.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 10 tundi ja 15 minutit, hinnaga 120 eurot tund.
36.Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 3 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka
ega mahuka vaidlusega. Enamik hageja tööd on läinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise põhistamisele ja tõendamisele, mida kohus aga tõendatuks ei lugenud. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 3 * 120 = 360 eurot (ilma käibemaksuta).
37.Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud põhjendatud menetluskulusid 630 + 360 = 990 eurot. Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 36% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 356,40 eurot.
38.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
39.Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx. Kohus rahuldab taotluse ja määrab selles osas kindlaks otsuse täitmise korra.
40.Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
41.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.