AS Ühisteenused hagi Geta Grupp OÜ vastu võlgnevuse nõudes 644,75 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS Ühisteenused lepinguline esindaja S. R.
(registrikood
11052490),
Kostja: Geta Grupp OÜ (registrikood 12929994), lepinguline esindaja K. O. Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Ühisteenused hagi Geta Grupp OÜ vastu.
2.Välja mõista kostjalt Geta Grupp OÜ (registrikood 12929994) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks põhivõlgnevus summas 280 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 15.11.2023 seisuga summas 51,15 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 280 eurot ning viivised põhivõlgnevuselt (280 eurot) alates 16.11.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista välja kostjalt Geta Grupp OÜ (registrikood 12929994) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kasuks hageja menetluskulud summas 615 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-23-142393 Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.AS Ühisteenused (hageja) esitas 15.11.2023 hagi Geta Grupp OÜ (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt parkisid kostja Geta Grupp OÜ sõidukid korduvalt AS-i Ühisteenused poolt opereeritavates tasulistes eraparklates parkimisnõudeid rikkudes, mistõttu väljastas hageja kostjale järgmised leppetrahvid kogusummas 280 eurot:
2.1.18.12.2020 leppetrahv nr 0254011334 summas 40 eurot sõidukile registreerimismärgiga XXX parkimisalal Rummu tee 2 (parkimiskorralduse nõuete eiramine);
3.Hageja selgitab, et AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle eelnimetatud territooriumitel maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Kostjale kuuluvad parkisid hageja poolt opereeritavatel parkimisalades, kus kostja pidi ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasub hoolsuskohustus kontrollida, kas võõrale
2-23-142393 territooriumile sisenedes ja seal parkides tuleb tasuda selle eest üüri või veenduma, et tasuta parkimise korral on nähtaval kohal luba/parkimiskell. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie 14 päeva jooksul veebilehe www.parkimine.ee iseteeninduses.
4.Kostja ei täitnud parkimistingimusi, mistõttu hageja esitas kostjale leppetrahvid kokku summas 280 eurot, mis on kostja poolt tasumata. Hageja selgitab, et leppetrahvid on paigutatud sõidukite esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole vaiet hagejale leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud. Hageja leppetrahvide põhinõue kostja vastu on 280 eurot.
5.Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja leppetrahvide tasumisega viivitamisel kogunenud viivised kogusummas 51,15 eurot. Hageja arvestab viiviseid alates arve tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras järgmiselt:
5.1.leppetrahv nr 0254011334 summas 40 eurot: alates 02.01.2021 kuni 15.11.2023 viivis summas 10,29 eurot;
5.2.leppetrahv nr 0263004698 summas 40 eurot: alates 18.02.2021 kuni 15.11.2023 viivis summas 9,88 eurot;
5.3.leppetrahv nr 0204037822 summas 40 eurot: alates 31.03.2021 kuni 15.11.2023 viivis summas 9,52 eurot;
5.4.leppetrahv nr 0204041032 summas 40 eurot: alates 12.07.2021 kuni 15.11.2023 viivis summas 8,61 eurot;
5.5.leppetrahv nr 1010012280 summas 40 eurot: alates 07.05.2022 kuni 15.11.2023 viivis summas 5,99 eurot;
5.6.leppetrahv nr 0031069609 summas 40 eurot: alates 13.09.2022 kuni 15.11.2023 viivis summas 4,86 eurot;
5.7.leppetrahv nr 1013019691 summas 40 eurot: alates 15.06.2023 kuni 15.11.2023 viivis summas 2 eurot.
6.Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (16.11.2023) kuni põhinõude (280 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Lisaks nõuab hageja kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1 võla sissenõudekulude hüvitamist igalt leppetrahvilt 40 euro ulatuses ehk kogusummas 280 eurot (7x40).
8.Kostja esitas 29.11.2023 hagile vastuse, milles ta haginõuet ei tunnista ning palub hagi rahuldamata ja kulud hageja kanda jätta.
9.Kostja selgitab oma vastuses, et hagiavaldusest ei selgu, milline lepinguline suhe on hageja ja kostja vahel sõlmitud ning millist lepingulist kohustust on kostja rikkunud. Samuti ei ole hageja tõendanud iga leppetrahvi sissenõudmise kulusid ning arvestades leppetrahvide suurust ei ole iga leppetrahvi sissenõudmise eest täiendavalt 40 euro nõudmine hea usu põhimõttele vastav ega proportsionaalne.
10.Lisaks ei vastuta kostja ajavahemikul 18.12.2020 kuni 31.05.2023 esitatud leppetrahvide (nr 0254011334, 0263004698; 0204037822; 0204041032; 1010012280; 0031069609 ja 1013019691) eest, kuivõrd leppetrahvide koostamise hetkel olid kostjale kuuluvad sõidukid (numbrimärgiga XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX) üüritud A OÜ-le (registrikood xxx) ning hageja ja kostja vahel puudusid lepingulised suhted. Kostja esitas eeltoodu tõendamiseks rendilepingute koopiad.
2-23-142393
11.Hageja esitas 14.12.2023 taotluse kaasata kostjana menetlusse A OÜ, mille kohus jättis 15.01.2024 määrusega rahuldamata, kuivõrd hageja ei põhistanud, mil viisil ta leiab, et OÜ A on vaidlusaluse õigussuhte osaline. Kohus selgitas, et kostja ja OÜ A ei saa samaaegselt vastutada leppetrahvide eest ning olukorras, kus hageja vaidleb vastu kostja väitele, et sõidukid olid välja üüritud, ei ole kohtu hinnangul objektiivselt võimalik jaatada TsMS § 208 lg 2 olukorda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
13.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
16.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
17.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);
2-23-142393 c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
18.Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli sõidukite numbrimärgiga XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omanik / vastutav kasutaja parkimistrahvide tegemise ajal, s.o 18.12.2020, 03.02.2021, 16.03.2021, 27.06.2021, 22.04.2022, 29.08.2022 ja 31.05.2023. Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega (dtl 36-97) tuvastatuks, et kostja sõidukid parkisid hageja poolt opereeritavatel parkimisaladel ja parkimistingimusi rikkudes, st parkimistasu maksmata jättes või parkimiskorralduse nõudeid eirates. Selles osas ei ole vaidlust ka poolte vahel.
19.Poolte vahel on eelkõige vaidlus selle üle, kas kostja Geta Grupp OÜ on hagejaga sõlminud parkimislepingud. Seega on asja lahendamisel keskseks küsimuseks see, kas poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leping, sh leppetrahvikokkulepe.
20.Hageja leiab, et tema leppetrahvinõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja sõidukid olid pargitud hageja opereeritavatel parkimisaladel. Sõidukid olid pargitud parkimistingimusi rikkudes, st parkimistasu maksmata jättes või parkimiskorralduse nõudeid eirates. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Hageja esitas koheselt kostjale kui sõidukite omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõuded, paigutades need sõidukite kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud leppetrahvid tasumata. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Kostja ei täitnud parkimistingimusi, mistõttu hageja esitas kostjale leppetrahvid kokku summas 280 eurot, mis on kostja poolt tasumata. Hageja selgitab, et leppetrahvid on paigutatud sõidukite esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Leppetrahviga mittenõustumise korral oli kostjal võimalik esitada vaie 14 päeva jooksul. Kostja ei ole vaiet hagejale leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud.
21.Kostja on oma vastuses asunud seisukohale, et kostja ei vastuta ajavahemikul 18.12.2020 kuni 31.05.2023 esitatud leppetrahvide eest, kuivõrd leppetrahvide koostamise hetkel olid kostjale kuuluvad sõidukid üüritud A OÜ-le (registrikood xxx) ning hageja ja kostja vahel puudusid lepingulised suhted. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja esitatud rendilepingud on nö tagantjärele koostatud. Seoses vastuväidete vastuoluga selgitab kostja, et kostja ajas kaks tsiviilasja omavahel segamini ning selle tõttu märkis vastuväite blanketile tsiviilasjas 2-23-142393 info nende sõidukite kohta, mis olid osaliselt seotud tsiviilasjaga 2-23-141391.
22.Kohus selgitab, et kuigi üldjuhul peab tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, siis Riigikohus on tsiviilasja nr 32-1-82-16 26.01.2017 kohtuotsuse p-s 24 leidnud, et autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on auto vastutava kasutaja kontrolli all ja teisel poolel on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seega kehtib eeldus, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku / vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. See tähendab, et parkimise korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik / vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik / vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-21-3-16, p 11).
23.Kuivõrd hagejal on objektiivselt võimatu sõiduki kasutaja kohta tõendeid esitada, tuleb tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning parkimislepingu pooleks saab lugeda kostjat, kuni ta ei tõenda vastupidist. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus (vt nt RKTKo 3-2-1-68-16, p 31).
2-23-142393
24.Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalused sõidukid numbrimärgiga XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX olid leppetrahvide väljastamise ajal kolmanda isiku valduses. Kostja seaduslik esindaja (juhatuse liige) T. K. esitas 23.10.2023 maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, milles märgib, et trahvimise hetkel olid sõidukid antud tasuta kasutada oma töötajatele. Rikkumised ei ole tema poolt toime pandud ning selle tõttu ei pea ka tema neid trahve hüvitama. Seevastu 29.11.2023 hagivastuse p-s 3.4 (dtl 126-127) on kostja väitnud, et sõidukid olid antud kolmanda ettevõtte A OÜ kasutusse ja esitas väidetavad rendilepingud (dtl 129-140). Kostja selgitus, et ta ajas segamini kaks kohtuvaidlust, ei ole eluliselt usutavad.
25.Kohus tegi 15.01.2024 määruses kostjale ettepaneku selgitada, kuidas saab üürilepingute teistest lehekülgedest (dtl 130, 132, 134, 136, 138, 140), mis käsitlevad tagastamist ja kus on allkirjad, aru, milliste sõidukite kohta vastavad leheküljed käivad. Tegemist on käsikirjaliselt allkirjastatud rendilepingutega, mille puhul on arusaamatu, miks on lepingud kahel erineval lehel ja selliselt vormistatud, et kahe lehe kokkukuuluvust ei ole võimalik kahtlusteta tuvastada. Rendilepingute esimesed lehed sisalduvad poolte andmeid, sh sõiduki andmed ja sõiduki üle andmise kuupäeva, kuid on allkirjastamata. Teisel lehel on allkirjad ja tagastamise kuupäev, kuid puuduvad sõidukite andmed. Eeltoodud asjaolude tõttu ei ole rendilepingud tõenditena usaldusväärsed.
26.Kostja selgitab, et tõendite kohtusse esitamiseks kasutati telefonis olevat skäneerimisrakendust, mis on sisuliselt fotografeerimine, kus rakendus töötleb fotografeeritavat paberilehe mustvalgeks, võtab ära varjud ja toob esile trükitud või käsitsi kirjutatud teksti. Lepingu esimene ja teine lehekülg on kokku köidetud ning prinditud välja ühel ajal. Lepingut sõlmides allkirjastasid pooled kokku köidetud dokumendi teise lehe ning sõiduki tagastamisel samuti teise lehe. Iga sõiduki lepingu juures on kokku 2 (kaks) lehte. Kohus ei pea nimetatud selgitust koostoimes lepingute vormistamise ja kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitega, et sõidukid olid hoopis kostja töötajate kasutuses, usutavaks. Sealjuures ei ole tõend ebausaldusväärne mitte selle tõttu, et see on skaneeritud, vaid algse vormistusviisi osas, kus sõiduki andmed on allkirjastamata lehel, samas kui tagastamise kuupäev ja allkirjad on lehel, millel puudub mistahes viide sõidukile ja sellele, millise lepingu esilehega allkirjaleht kokku käib. Täiendavalt märgib kohus, et visuaalsel vaatlusel näib, et allkirjad sõiduki saamise ja tagastamise kohta võivad olla kirjutatud samaaegselt, kuivõrd näivad olevat kirjutatud täpselt sama värvi kirjutusvahendiga. Juhul, kui allkirjastamiste vahele jääb ajavahe, on tõenäolisem, et kasutatakse erinevaid kirjutusvahendeid.
27.Lisaks jääb arusaamatuks väidetava 01.03.2022 rendileping (hagi vastuse lisa 5 ja 6), mis on seotud nii 0204037822 (16.03.2021) kui ka 0204041032 (27.06.2021) leppetrahvidega ja mille esimesel lepingu lehel (lisal 5) on märgitud lepingu sõlmimise kuupäevaks 01.03.2022 ja sõiduki üle andmise kuupäev samuti 01.03.2022, teisel lehel (lisal 6) on aga tagastamise kuupäevaks pandud 05.07.2021. Leppetrahvid olid koostatud 2021 aastal ehk esimese lepingu lehe koostamisel on kostja eeldatavalt aastaarvuga eksinud. Seega 01.03.2022 rendileping ei saa olla seotud 0204037822 (16.03.2021) kui ka 0204041032 (27.06.2021) leppetrahvidega, kuna rendileping on sõlmitud 01.03.2022 ehk ca aasta pärast leppetrahvide esitamist.
28.Kostja selgitab, et kostja juhatuse liige T. K. on võtnud vastu sõiduki allkirja vastu 05.07.2021. Kostja ei oska kommenteerida, miks lepingu sõlmimise kuupäevaks on märgitud 01.03.2022. Lepingud valmistas ette kostja assistent. Tegemist on ilmselgelt inimliku eksimusega. Kostja kinnitab, et hagi vastuse lisas 5 olev dokument on sõlmitud 01.03.2021.
29.Tulenevalt eeltoodust kohus kahtleb nimetatud rendilepingute kui tõendite usaldusväärsuses ning ehtsuses ning ei ole välistatud, et need rendilepingud on teadlikult nö tagant järgi vormistatud sisuliselt maksejõuetule juriidilisele kehale OÜ-le A.
30.Kohus selgitab, et ainuüksi väidetavaid rendilepinguid, mille usaldusväärsus tõenditena on nende vormistusviisi tõttu kahtluse all, ei saa käsitleda usaldusväärse ja piisava tõendina, kuna
2-23-142393 nende pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kas, millal ja kes on vaidlusaluseid sõidukeid reaalselt kasutatud. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et sõiduki juhiks vaidlusalustel kuupäevadel oli ning parkimislepingu hagejaga sõlmis muu isik. Kuivõrd antud juhul puuduvad tõendid kostja vastutuse ümberlükkamise kohta ja teiste isikute vastutuse aluseks olevate asjaolude kohta, tuleb eeldada, et parkimislepingu pooleks oli kostja kui sõiduki omanik / vastutav kasutaja.
31.Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-175-10, p 14).
32.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel olid sõlmitud parkimislepingud VÕS § 8 lg 1 mõttes, kuna kostja ei ole tõendanud, et sõidukite juhiks vaidlusalustel kuupäevadel oli muu isik. Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping, oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkuleppe ning hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud leppetrahvi, mille tasumise kohustust on kostja rikkunud (VÕS § 100). Seega kuulub kostja poolt tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahvinõuded kogusummas 280 eurot (7x40).
33.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvi summat ületavas osas, s.o viivised ja võla sissenõudekulud, on põhjendatud.
34.Hageja palub mõista kostjalt välja leppetrahvide tasumisega viivitamisel kogunenud viivised kogusummas 51,15 eurot. Kuivõrd hageja leppetrahvide nõuded on põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud, on põhjendatud ka viivisenõue. Hageja arvestab viiviseid alates arve tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras järgmiselt:
34.1.leppetrahv nr 0254011334 summas 40 eurot: alates 02.01.2021 kuni 15.11.2023 viivis summas 10,29 eurot;
34.2.leppetrahv nr 0263004698 summas 40 eurot: alates 18.02.2021 kuni 15.11.2023 viivis summas 9,88 eurot;
34.3.leppetrahv nr 0204037822 summas 40 eurot: alates 31.03.2021 kuni 15.11.2023 viivis summas 9,52 eurot;
34.4.leppetrahv nr 0204041032 summas 40 eurot: alates 12.07.2021 kuni 15.11.2023 viivis summas 8,61 eurot;
34.5.leppetrahv nr 1010012280 summas 40 eurot: alates 07.05.2022 kuni 15.11.2023 viivis summas 5,99 eurot;
34.6.leppetrahv nr 0031069609 summas 40 eurot: alates 13.09.2022 kuni 15.11.2023 viivis summas 4,86 eurot;
34.7.leppetrahv nr 1013019691 summas 40 eurot: alates 15.06.2023 kuni 15.11.2023 viivis summas 2 eurot.
35.Vastavalt eeltoodule kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised kogusummas 51,15 eurot.
2-23-142393
36.Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (16.11.2023) kuni põhinõude (280 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja edasiulatuva viivise nõue on samuti põhjendatud, mistõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (16.11.2023) kuni põhinõude (280 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
38.Kostja on seisukohal, et hageja ei tõendanud iga leppetrahvi sissenõudmise kulusid ning arvestades leppetrahvide suurust ei ole iga leppetrahvi sissenõudmise eest täiendavalt 40 euro nõudmine hea usu põhimõttele vastav ega proportsionaalne. Lisaks hageja esitatud väljavõttest ei nähtu, et hageja oleks saanud kostjaga kohtueelselt kontakti ning palunud edastada kohtumenetluses esitatud rendilepingud. Hageja esitatud tõendist (toimingute väljavõte) võib välja lugeda, et tegemist on automatiseeritud masspostituse lahendusega, mis tõenäoliselt saadab iga teatud aja tagant varasemalt programmeeritud sisuga teateid. Paljud sellised automatiseeritud masspostitused on domeeni majutusteenuse pakkuja poolt juba enne e-kirja jõudmist adressaadiini kinni püütud ning rämpspostiks tembeldatud, mis ei anna saajale õigel ajal teadet kätte saada ning selle sisuga tutvuda. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et oleks proovinud edastada oma nõude näiteks kohtutäituri või postiteenust pakkuva ettevõtte vahendusel tähituna.
39.Hageja leiab, et tal ei lasu kohustust tõendada kohtuvälise võla sissenõudmisega seonduvaid kulusid, kuid toob siiski välja, et kostjale on edastatud perioodil aprill 2022 kuni oktoober 2023 igakuiselt e-kirju, SMS-se ja tehtud kõnesid (dtl 151-216). Kusjuures kostja esindajaga T. K.-ga on saadud kontakti, kuid viimane ei ole hagejale kordagi vaevunud väidetavaid rendilepinguid edastama, vaatamata korduvatele meeldetuletustele.
40.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
41.Kohus selgitab, et Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande I osa § 1131 lg 1 punkti 4.1 kohaselt nii nagu viivise puhul, väljendab sissenõudmiskulude hüvitamise nõue minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet. Erinevalt viivisest on aga nõude fikseeritud suurus sätestatud seaduses ning see ei sõltu põhinõude suurusest ega viivituse pikkusest. Lõike 1 alusel esitatava nõude suuruseks on 40 eurot ja seda isegi juhul, kui põhinõue on väiksem kui 40 eurot. Fikseeritud nõude suuruse sätestamist õigustab lisaks nõude esitamise lihtsustamisele ka asjaolu, et sissenõudmiskulude suurus ei ole üldjuhul seotud põhinõude suurusega. Regulatsioon vähendab võlausaldaja tõendamiskoormist, kuna kahju tekkimist ja selle ulatust ei pea tõendama. Punkti 5.1 kohaselt on lõike 1 kohaselt võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist (vt viivisenõude eelduste kohta § 113 komm-d). Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine. Seega ei pea võlausaldaja tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis.
42.Vastavalt eeltoodule nõustub kohus hagejaga, et hagejal ei lasu kohustust tõendada kohtuvälise võla sissenõudmisega seonduvaid kulusid/kahju ega selle ulatust ning ainsaks eeltingimuseks on see, et hagejal on õigus viivist nõuda. Käesoleva otsuse p-des 34jj kohus tuvastas, et hagejal on kostja vastu viivisenõue, mistõttu on põhjendatud ka sissenõudmiskulude nõue. Samuti on hageja esitanud väljavõtte (dtl 151-216) kostjale saadetud meeldetuletuste kohta, mille kohaselt on kostjale edastatud perioodil aprill 2022 kuni oktoober 2023 igakuiselt e-kirju, SMS-se ja tehtud kõnesid.
44.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks
2-23-142393 välja mõista leppetrahvid kogusummas 280 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 51,15 eurot, edasiulatuvad viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (16.11.2023) kuni põhinõude (280 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1 sissenõudmiskulu kogusummas 280 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
46.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
47.Hageja esitas 29.01.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr 2- 23-142393 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 175 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 1014 eurot ilma käibemaksuta (s.o 6 tundi tööd tunnihinnaga 169 eurot).
48.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
49.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §s 218 sätestatu kohaselt.
50.Hagejat esindas lepingulise esindajana OÜ Julianuse Õigusbüroo jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
51.Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 169 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada 120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul vastab tasumäär 120 eurot tunnis kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks.
52.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.
2-23-142393
53.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 6 tundi, millest hagiavalduse koostamisele on kulunud 1,5 tundi, menetluskulude nimekirja koostamisele ja hageja 14.12.2023 seisukoha koostamisele 3,5 tundi ning 29.01.2024 seisukoha koostamisele ja kulude nimekirja täiendamisele 1 tund. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
54.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide (hagiavalduse, menetluskulude nimekirja ja täiendavate seisukohtade) ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 3,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 420 eurot (3,5 x 120).
55.Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 175 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 175 eurot.
56.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
57.Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 615 eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 420 eurot (s.o 3,5 töötundi tasumääraga 120 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 615 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
2-23-142393
58.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
59.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.