Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank - a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Osaline hagist loobumine Harju Maakohus on 06.10.2023 määrusega võtnud menetlusse Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. S. vastu põhivõla 1421,80 euro, intressi 86,80 euro, viivise 1173,05 euro, sissenõudekulu 35 euro ja alates 27.09.2023 viivise saamiseks määras 0,0863% päevas. 12.02.2024 menetlusdokumendis teatas hageja, et loobub osaliselt nõudest, st intressi ja sissenõudmiskulude osas. TsMS § 442 lg 5 ls 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 lause 2 alusel hageja poolt hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Tsiviilasja hinnast

Kohus on hagi võtnud menetlusse tsiviilasja hinnaga 3164,51 eurot. Kooskõlas TsMS § 136 lg 4 muudab kohus selles asjas määratud tsiviilasja hinda, kuna hageja loobus osaliselt hagist. Uueks tsiviilasja hinnaks on 3042,71 eurot (põhivõlg 1421,80 eurot + viivis 1173,05 eurot + 1 aasta eest arvestatud viivis määras 0,0863% päevas). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi on tasumisele kuuluv riigilõiv tsiviilaja hinna kuni 3500 eurot korral 420 eurot, mis on hageja poolt ka tasutud. Menetluskuludest Kohus jätab TsMS § 168 lg 4 alusel hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud hageja kanda. Tagaseljaotsuse rahuldamisega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kohus ei pea põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 4842 sätestatud tingimused 20 euro hüvitamiseks ei ole täidetud. Kohus ei ole teinud käesolevas tsiviilasjas maksekäsku või menetluse lõpetamise määrust võla tasumise tõttu vastavalt TsMS §-le 4881. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 420 eurot, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust (100 eurot +km), leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses (hageja on näidanud ajakuluna 3,5 tundi). Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega, hageja on esitanud kohtusse analoogseid hagisid ka varasemalt ja puudub põhjus järeldada, et käesoleva hagi koostamisele võiks kuluda enam aega. Arvestades, et käesolev asi on mittekeerukas ja väikese mahuga, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 80 eurot. Väikesemahulistes ja mittekeerukastes asjades on ringkonnakohus pidanud põhjendatuks mitteadvokaadist esindaja tunnitasu määraks 80 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-15592, p 60). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Alates 01.01.2024 on Eestis käibemaksu standardmäär 22%. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 80 eurot + km, ehk 97,60 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 517,60 eurot (420+ 97,60). Arvestades, et hageja loobus hagist 4% ulatuses ja selles osas jäid kulud hageja kanda, tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuludest 96% ehk summa 496,90 eurot. Kohus märgib, et kostjale hüvitatavad kulud puuduvad. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.