Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 9. veebruar 2024
Tsiviilasja number
2-22-4842
Tsiviilasi
Toomas Kont hagi Hendrik Elbe ja Elbe Tuning Parts OÜ vastu juhatuse liikme tagasikutsumiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Hendrik Elbe ja Elbe Tuning Parts OÜ apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Toomas Kondi vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. septembri 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hendrik Elbe ja Elbe Tuning Parts OÜ apellatsioonkaebus Toomas Kondi vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid: Kostja I: Hendrik Elbe (ik: XXXXXXXXXXXX) Kostja II: Elbe Tuning Parts OÜ (rk: 16027490), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed Toomas Kont ja Hendrik Elbe Apellantide lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrus Lillo Vastuapellant (hageja): Toomas Kont (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja Mihkel Nukka
RESOLUTSIOON
1.Jätta Hendrik Elbe ja Elbe Tuning Parts OÜ apellatsioonkaebus ning Toomas Kondi vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 20. septembri 2023 otsus muutmata.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Hendrik Elbe kanda.
4.Välja mõista Hendrik Elbelt Toomas Kondi kasuks menetluskulude katteks 1428 eurot.
5.Hendrik Elbe on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Toomas Kont (hageja) esitas 01.04.2022 maakohtule hagi Hendrik Elbe (kostja I) ja Elbe Tuning Parts OÜ (kostja II) vastu, paludes kutsuda kostja I tagasi kostja II juhatusest. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja I kostja II osanikud võrdsetes osades ning juhatuse liikmed. Kostja II peamisteks tegevusaladeks on sõidukite varuosade tootmine ja müük veebipoe www.elbe-engineering.com kaudu ning sõidukite remonditeenuse osutamine. Kostja I on rikkunud juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustust ning äriseadustiku (ÄS) § 181 lg-te 2, 3 ja § 185 lg 1 nõudeid ning tegutsenud äriühingu huvide vastaselt. Kostja I võõrandas kostjale II kuuluva kaubamärgi „Elbe Engineering“ osanike nõusolekuta tasuta enda ettevõttele OÜ Elbe Engineering. Tegemist oli igapäevasest majandustegevusest väljuva tehinguga, milleks oli vaja osanike nõusolekut. Tartu Maakohus tuvastas 15.02.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-4383, et käsutustehing on tühine ja kohustas OÜ-d Elbe Engineering kaubamärgi kostjale II tagastama. Kostja I sõlmis tsiviilasjas nr 2-21-19893 kostja II nimel ilma osanike nõusolekuta kompromisslepingu, millega võttis õigeks oma abikaasa hagi, tekitades kostjale II põhjendamatu rahalise kohustuse koos maksudega 1347,13 eurot. Töötajal (kostja I abikaasa) ei olnud õigust saada puhkusetasu, kompromissis on lepitud kokku viivises, mida hagis ei nõutud, seejuures ületab viivisemäär seadusjärgset ligikaudu viis korda. Ebatavaline on ka loobuda kompromissimäärusele kaebuse esitamise õigusest. Kostja I tegutses vastuolus hea usu põhimõttega, eelistades oma abikaasa huvisid äriühingu omadele. Hageja ja kostja I olid asutanud osaühingu, mis lisaks Mercedes-Benz sõidukite remonditeenuse osutamisele toodab ja müüb Mercedes-Benz sõidukite varuosasid veebiaadressi www.elbe-engineering.com kaudu. Kostja II tellis e-poe ehitamise, mida kasutati toodete müügiks kuni septembrini 2021, kui kostja I eemaldas e-poe domeenilt. Selgunud on, et kostja I oli registreerinud domeeni www.elbe-engineering.com 10.12.2020 isikliku ettevõtte OÜ Elbe Engineering nimele, takistades kostja II müügitegevust veebiaadressil www.elbe2
engineering.com. On tõenäoline, et kostja I kasutab kliendibaasi isikliku ettevõtte huvides, tekitades kostjale II kahju. Kostja I on osutanud kostjale II konkurentsi OÜ Elbe Engineering kaudu, mille juhatuse liige ta on, osutades konkureerivaid teenuseid ning tegeledes varuosade müügiga, sh kostja II ruumides ja kulul. Kostja I on osutanud kostja II kaudu sõidukite remonditeenust, kuid on võtnud teenuste eest tasu OÜ-le Elbe Engineering ja sularahas eraisikuna. Kostja I on võõrandanud kostjale II kuuluvaid varuosasid ning suunanud tulu enda ja oma abikaasa kontrolli all olevatele kontodele. Kostja I kahjustab OÜ Elbe Engineering kodulehel www.elbe.ee kostja II mainet.
2.Kostja I hagi ei tunnistanud. Kostja I ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Hagi on esitatud pahatahtlikult, sooviga kahjustada kostja I huve ning kostja II tegevust, kuna hageja ja kostja I vahel on tekkinud kostja II tegevuse osas lahkarvamused. Kaubamärk oli OÜ Elbe Engineering vara, mis registreeriti kostja II nimele, kuna hageja ja kostja I planeerisid kostja II kaudu koostööd. Kokku oli lepitud, et kui osanike leping jääb sõlmimata ning koostöö ei toimi, tuleb kostjal II kaubamärgi kasutamisest loobuda ja kanda see tasuta OÜ Elbe Engineering nimele. Domeen www.elbe-engineering.com on alates registreerimisest kuulunud OÜ-le Elbe Engineering. Kostja II sai seda kasutada ajutiselt OÜ Elbe Engineering nõusolekul. Kostja I ei ole takistanud kostja II müügitegevust nimetatud veebiaadressil ega blokeerinud ligipääsu e-postile [email protected]. Väide, et kostja I kasutab kostja II kliendibaasi isikliku ettevõtte huvides, tekitades kostjale II kahju, on oletuslik. Kostja I ei ole osutanud kostjale II konkurentsi oma ettevõtte kaudu. Äriregistri andmetel on kostja II tegevusalaks mootorsõidukite muude osade ja lisaseadmete tootmine, EMTAK kood: 29321, NACE kood: 29.32, ning OÜ Elbe Engineering tegevusalaks mootorsõidukite hooldus ja remont, EMTAK kood: 45201, NACE kood: 45.20. Kuna kostja II ja OÜ Elbe Engineering tegutsevad erinevatel tegevusaladel, on välistatud kostja I suhtes ÄS § 185 lg 1 kohaldamine. Väited, et kostja I on võõrandanud kostjale II kuuluvaid varuosasid ning suunanud tulu enda ja oma abikaasa kontrolli all olevatele kontodele ning osutanud kostja II kaudu remonditeenust, kuid võtnud tasu OÜ Elbe Engineering kontole ja sularahas eraisikuna, on tõendamata. Kostja I sõlmis oma abikaasaga kompromisslepingu, kuna nõue oli seaduslik ja põhjendatud. Kostja II menetluses iseseisvalt seisukohti ei esitanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 20. septembri 2023 otsusega hagi ja kutsus H. Elbe tagasi Elbe Tuning Parts OÜ juhatusest. Maakohus jättis rahuldamata hageja 11. augusti 2023 taotluse tõendite kogumiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja I kanda, määras hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2772 eurot ja mõistis välja H. Elbelt T. Kondi kasuks menetluskulude katteks 2772 eurot. Kostja I on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale II hüvitatavad menetluskulud puuduvad. ÄS § 184 lg 5 alusel esitatud nõude rahuldamise peamiseks eelduseks on mõjuva põhjuse olemasolu tuvastamine. Tartu Maakohus tuvastas 15.02.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-4383, et kostja II ja OÜ Elbe Engineering vahel sõlmitud kaubamärgi käsutamise tehing on tühine ning kohustas OÜ-t Elbe Engineering andma kostjale II kaubamärk üle. Otsus kummutab kostja I väite, et võõrandamistehing oli põhjendatud, kuna kaubamärk oli OÜ Elbe Engineering vara. Seega
käitus kostja I kaubamärki tasuta enda kontrolli all olevale ettevõttele võõrandades selges vastuolus kostja II huvidega ja eelistas isiklikke huve äriühingu omadele. Kostja I rikkus tsiviilasjas nr 2-21-19893 kompromissi sõlmides juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, eelistades oma abikaasa huve kostja II omadele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I on käitunud vastuolus ÄS § 181 lg-ga 2 ning ei esine ka alust samastada kostja I ja tema abikaasa majanduslikke huve ÄS § 181 lg 3 mõistes. Kostja I käitumine on vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-ga 35. Kostja II juhatuse liikmed olid eriarvamusel töötaja nõude põhjendatuse osas. Arvestades, et kohtuvaidluse teiseks pooleks oli kostja I abikaasa, on tal kohustus näidata, et ta ei tegutsenud huvide konfliktis ning tehing oli osaühingu huvides. Asjaolu, et kostja I sõlmis kompromissi osanike nõusoleku ja teadmiseta ning võttis kaebeõigusest loobumisega osanikelt võimaluse tehingule reageerida, viitab, et kostja I tegutses eesmärgil eelistada abikaasa huve äriühingu omadele või saavutada kontroll olukorras, kus äriühingu juhtorgan oli küsimuses patiseisus ning isikusamasuse tõttu ei oleks ka osanikud olukorda lahendanud. Kostja I ei ole tõendanud, et ta käitus kostja II huvides. Kostja I on olnud kogu kostja II eksisteerimise aja OÜ Elbe Engineering juhatuse liige. Tegevusala hindamisel tuleb lähtuda ühingu tegelikust tegevusest, mitte Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK-i) järgi määratud põhitegevusalast, mis ei välista tegutsemist ka muudel aladel. OÜ Elbe Engineering kodulehe ja Instagrami lehe kuvatõmmistega on tõendatud, et OÜ Elbe Engineering pakub müügiks erinevaid varuosi. Arvestades pakutavate artiklite rohkust, ei ole kahtlust, et varuosade müük on oluline osa OÜ Elbe Engineering majandustegevusest. Seetõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja II ja OÜ Elbe Engineering ei ole konkureerivad ettevõtted. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I oli kohustatud ettevõtte likvideerima, seega ei ole pelgalt OÜ Elbe Engineering olemasolu ja kostja I selle juhatuse liikmeks olemine konkurentsikeelu rikkumine. Konkurentsikeeldu rikub aktiivne tegutsemine ettevõtte kaudu ning selle tegevuse sisu. Kostja I majandus- ja kutsetegevus toimub OÜ Elbe Engineering kaudu, kostja I on ise esile toonud, et müüb ettevõtte kaudu enda toodetud kaupa. Kostja II kaudu kostja I enam oma teenuseid ei osuta. Kostja I jätkab seega vähemalt osaliselt kostja II kaudu planeeritud äritegevust OÜ Elbe Engineering kaudu. Kostja I ei ole tõendanud, et tal on selliseks tegevuseks osanike nõusolek. Seega kostja I on rikkunud ÄS § 185 lg 1 p-st 3 tulenevat konkurentsikeeldu. Täiendavalt on kostja I hageja hinnangul OÜ Elbe Engineering veebilehel kostja II mainet kahjustanud, avaldades laimava ingliskeelse teate. Teatest nähtub eesmärk väita avalikkusele, et ainult OÜ Elbe Engineering müüb veebilehel www.elbe.ee H. Elbe disainitud ja toodetud varuosi Eestis ning teiste pakkujate kaup on varastatud või võltsitud. Arvestades äriühingute tegevusala, seotust, nimede sarnasust ja viidet kostja II kodulehele, võib teade tekitada mõistlikus isikus arusaama, et viidatud on ka kostja II tegevusele. Kostja I ei ole käitunud teadet avaldades tavaliselt oodatava hoolega ega lojaalselt TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1 mõistes. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I on osutanud kostja II ruumides teenuseid ja võõrandanud kostja II vara. Kostja I kontoväljavõttest võib järeldada, et kostja I on müünud perioodil 08.02. kuni 20.08.2021 sõidukite varuosi, mille eest on tasutud tema eraisiku kontole. Väljavõttelt ei ole võimalik tuvastada, et tegemist on kostja II varaga. Samas on ka endale kuuluvate varuosade kestev müügitegevus eraisikuna, arvestades tegutsemist OÜ-s Elbe Engineering, käsitletav juhatuse liikme kohustuste rikkumisena. Puudub vaidlus, et kostja I selliste asjade disainimise ja tootmisega tegeleb, seega on äärmiselt ebatõenäoline, et tegemist ei olnud majandustegevusega. Ka juhul, kui kostja I müüs nimetatud osi eraisikuna ega tasunud neilt riiklikke makse, on kostja I käitunud vastuolus ÄS § 185 lg 1 p-ga 1. Kohtu hinnangul on kostja I korduvalt rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning eelistanud isiklikke ja endaga seotud isikute huve kostja II omadele. Kohus ei nõustunud kostjaga I, et tegemist ei ole oluliste rikkumistega, vaid osanike erimeelsusega. Kuigi osanike
erimeelsus on ilmne, ei õigusta see rikkumisi. Kostja I ei ole sisustanud lahkarvamuste sisu ega põhistanud tegutsemist kostja II huvides. Kostja I on teinud kostjale II kahjuliku tehingu, võõrandades tasuta kostja II kaubamärgi enda osaühingule, sõlminud kompromissi võimalikus huvide konfliktis, on konkureeriva äriühingu juhatuse liige ning pakub oma osaühingu alt kostjaga II konkureerivaid teenuseid ja tooteid, avaldades seejuures oma äriühingu kodulehel teate, mis ei arvesta kostja II huvidega. Kostja I käitumine on seadnud ohtu kostja II majandustegevuse. Asjaolud viitavad, et kostja I soovib kostja II kaudu tegutsemise lõpetada ja tegutseda edasi enda osaühingu kaudu. Kostja I on oma tegevusega teises äriühingus andnud aluse usalduse puudumiseks enda suhtes, mis võib samuti olla juhatusest tagasikutsumise alus. Arvestades, et kohus on tuvastanud mõjuva põhjuse kostja I tagasikutsumiseks kostja II juhatusest, ei pidanud kohus vajalikuks kontrollida hageja etteheiteid seoses kostjale II kuulunud vara võõrandamise ja kostja II ruumides teenuste osutamisega. Kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-te 1, 4 ja § 165 lg 1 alusel hagi tagamisega seotud menetluskulud hageja kanda ning ülejäänud menetluskulud kostja I kanda. Kostja II ei ole menetluses iseseisvalt osalenud, seega puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulu 42 tunni eest 7056 eurot. Kohus leidis, et hageja põhjendatud menetluskulud, mis tuleb kostjalt I välja mõista, on 2772 eurot (hagiavalduse riigilõiv 420 eurot + õigusabikulu 14 tunni eest 1960 eurot ilma käibemaksuta, 2352 eurot koos käibemaksuga). Hagi tagamise avalduse riigilõiv 70 eurot jääb hageja kanda. Hageja lepingulise esindaja toimingud ja nende ajakulu ei vasta asja olemusele, keerukusele ega mahule. Hageja esindaja tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks, vastab kogenud vandeadvokaadi tunnitasule. Sellise tasuga kehtib eeldus esindaja kõrgele kvalifikatsioonile, mistõttu ei ole korrektne tasustada temaatilise õigusliku regulatsiooniga tutvumist. Mõistlik aeg hagi koostamiseks ja eelnenud toiminguteks on sellise tariifiga 3 tundi, millele lisandub kliendiga konsulteerimine 1 tund. 19.04.2022 kirja koostamine ei olnud vajalik toiming. 06.12.2022 taotluse ja seisukoha koostamise mõistlik aeg on 1 tund (arvestades, et eelnevate toimingutega on takseeritud ka vajalik eeltöö). 11. ja 14.08.2023 menetlusdokumentidega seoses on mõistlik ajakulu 2 tundi (menetluse lõppfaasis esitatud dokumentide sisu pidi olema kokkuvõtlik). Samuti on ilmselgelt ülepaisutatud ajakulu pisitoimingutele nagu määruste, seisukohtade, kirjade lugemine jms.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.H. Elbe ja Elbe Tuning Parts OÜ esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 20. septembri 2023 otsuse tühistamist osas, millega kohus rahuldas hagi ning jättis menetluskulud H. Elbe kanda ja mõistis need koos viivisega H. Elbelt T. Kondi kasuks välja, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad jäävad ettepaneku juurde lõpetada menetlus kompromissiga järgmistel tingimustel: kostja I astub vabatahtlikult kostja II juhatuse liikme kohalt tagasi; hageja kinnitab, et tal puuduvad kostja I vastu igasugused nõuded ja pretensioonid; menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Määruse vaidlustamise tähtaega vähendatakse ühe päevani määruse laekumisest. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kostja I rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja on tegutsenud kooskõlas kostja II huvidega. Isegi kui tegemist oleks rikkumistega, ei ole need piisavalt olulised. Tegemist on osanike erimeelsusega. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja I oleks teinud kostjale II kahjulikke tehinguid või tegutsenud muul viisil oluliselt kostjat II kahjustavalt. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja I soovib kostja II kaudu tegutsemise lõpetada ja tegutseda edasi enda osaühingu kaudu, ei anna see alust kutsuda ta kostja II juhatusest tagasi. Maakohus on valesti kohaldanud Riigikohtu 18.12.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-10474 (p-d 15–16) põhimõtteid;
2) oli kaubamärk OÜ Elbe Engineering vara ja loodud OÜ Elbe Engineering poolt kasutamiseks. Mõeldamatu on keelata H. Elbel tema perekonnanime kasutamine. Kaubamärk registreeriti kostja II nimele, sest hageja ja kostja I planeerisid kostja II kaudu koostööd, millesse hageja panustab teatud rahalised vahendid ning kostja I oma ja oma äriühingu OÜ Elbe Engineering intellektuaalse vara, muu hulgas kaubamärgi. Lepiti kokku, et kui osanike leping jääb sõlmimata ja koostöö ei toimi, tuleb kostjal II kanda kaubamärk tasuta OÜ Elbe Engineering nimele või tasuda selle kasutamise eest hüvitist. Tühise tehingu sõlmimine ei saa olla aluseks juhatusest tagasikutsumiseks. Kostja II on saanud vara tagasi ning tuvastatud ei ole, et kostjale II oleks tekkinud kahju. Arusaamatuks jääb, kuidas eelistas kostja I tehingu tegemisel isiklikke huve kostja II huvidele; 3) on domeen www.elbe-engineering.com kuulunud alates loomisest OÜ-le Elbe Engineering. Kostja II sai seda kasutada ajutiselt OÜ Elbe Engineering nõusolekul. Kostja I ei ole takistanud kostjal II veebiaadressil www.elbe-engineering.com kaupade müüki ega blokeerinud ligipääsu klienditeenindusele ja hagejale e-postile [email protected]. www.zone.ee kustutas serveris olevad andmed, sest arved olid tasumata, mille eest pidi hoolitsema hageja. Isegi kui nimetatud e-postil asub kostja II kliendibaas, on oletuslik väide, et OÜ Elbe Engineering kasutab kostja II kliendibaasi, tekitades kostjale II kahju; 4) ei saa kostja I tegutsemine OÜ Elbe Engineering kaudu rikkuda konkurentsikeeldu, kuna Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi tegutsevad kostja II ja OÜ Elbe Engineering erinevatel tegevusaladel. Eelduslikult oli seadusandja tahe õigusselgusest lähtuvalt siduda ÄS § 185 lg 1 p 3 registriandmetega. Kohus jättis ka tuvastamata, kas kostja I tegutsemine läbi OÜ Elbe Engineering on kahjustanud kostja II tegevust või mitte. Kohtu seisukoht, et ka endale kuuluvate varuosade kestev müügitegevus eraisikuna on käsitletav juhatuse liikme kohustuste rikkumisena, on vastuoluline. Kostja I ei saanud rikkuda ÄS § 185 lg 1 p 1, kuna ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtja. Üksnes konkurentsi pakkumine ei ole aluseks juhatusest tagasikutsumiseks. Kostja I varuosad on tema enda disainitud, neid ei ole võimalik kostja II kaudu omandada. Seega ei saa rääkida samade või sarnaste asjade müügist; 5) ei saa kompromissi sõlmimine olla aluseks, et kutsuda kostja I juhatusest tagasi. M.-E. Elbe nõue oli seaduslik ja põhjendatud, mida kinnitas ka töövaidluskomisjoni otsus. Edasine vaidlus oleks tekitanud kostjale II täiendavaid kulusid. Kostja I ei tegutsenud kompromissi sõlmides teise poole esindajana ega teinud tehingut iseendaga, seega huvide konflikti eeldused ei ole täidetud. Tuvastatud ei ole, et kompromissi sõlminud poolte huvid olid tegelikult vastandlikud. Olukorras, kus kompromiss ei toonud kostjale II kahjulikke tagajärgi võrreldes sellega, kui kompromissi ei oleks sõlmitud, ei oma huvide konfliktis tegutsemine tähtsust; 6) on asjakohatud kohtu viited OÜ Elbe Engineering veebilehel teate avaldamisel TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1 rikkumisele või vähemalt ei saa tegelikkusele vastava teate avaldamise tõttu kutsuda kostjat I juhatusest tagasi. Kohus ei ole tuvastanud, kas avaldatu vastab tegelikkusele. Teates ei viidata kostjale II. Teates on kinnitatud, et „elbe-engineering.ee“ ei kuulu OÜ-le Elbe Engineering ning selle kaudu ei saa osta OÜ Elbe Engineering ega kostja I tooteid ega vara. Väide, et isikud peavad olema ettevaatlikud, kehtib selles osas, et kui keegi peale kostja I väidab, et müüb OÜ Elbe Engineering ja/või kostja I tooteid, siis see ei vasta tegelikkusele. Teatest ei ole võimalik aru saada selliselt, et OÜ Elbe Engineering väidaks, et www.elbeengineering.ee lehel tegeletakse klientide eksitamisega, tingimusel, et toodete müümisel ei väideta, et tegemist on OÜ Elbe Engineering ja/või kostja I toodanguga. Asjaolu, et www.elbe-engineering.ee veebipood ja koduleht loodi kostja II tellimusel ning kuludega, ei välista, et seda on tehtud olemasoleva teise veebipoe näitel, kujul ja alusel; 7) ei ole kohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud seisukohta kostjate vastuväidete osas. Hageja menetluskulud on ülepaisutatud.
5.T. Kont esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20. septembri 2023 otsuse tühistamist osas, millega hageja menetluskulud jäeti 2772 eurot ületavas osas kindlaks määramata ja H. Elbelt välja mõistmata, ning menetluskulude kindlaksmääramise osas uue otsuse tegemist, millega määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 7546 eurot ja mõista need H. Elbelt välja T. Kondi kasuks. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ületanud hageja menetluskulude rahalise suuruse määramisel diskretsioonipiire. Õiguslik analüüs nõude perspektiivi hindamiseks ja Riigikohtu praktika analüüs on kohtusse pöördumise otsustamiseks vajalikud. Hagi on 13 leheküljel (sellest 1 lk hagi tagamise taotlus), sellel on 15 lisa (37 lk). Kostja I on rikkunud juhatuse liikme kohustusi mitmes episoodis, erinevatel õiguslikel alustel. Hagi maht on proportsionaalne õigusliku sisuga. Hageja 06.12.2022 menetlusdokumendi koostamise ajakulu hinnang 1 tund (nimekirjas 5,5 tundi) on ebarealistlik. Dokument on mahukas (5 lk), sisaldab taotlusi tõendite kogumiseks ja kuue uue tõendi vastuvõtmiseks ning täiendavaid seisukohti kostja I rikkumiste kohta. Hageja 11.08.2023 ja 14.08.2023 menetlusdokumentide, s.o lõplike taotluste ja seisukohtade sisu ja mahtu (11 lk) arvestades on ajakulu hinnang 2 tundi ilmselgelt põhjendamatu. Ekslik on põhjendus, et dokumentide sisu pidi olema kokkuvõtlik. Kuivõrd pisitoimingutele (määruste lugemine jms) ei ole ühelgi juhul kulunud rohkem kui pool tundi ja menetlus kestis 1,5 aastat, on pisitoimingute ajakulu proportsionaalse suurusega.
6.T. Kont vaidleb H. Elbe ja Elbe Tuning Parts OÜ apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja I juhatuse liikme kohustuste rikkumine jätkuv ja tahtlik ning kostja I ei kavatse oma kohustusi kostja II huvides täita ka edaspidi. Jõustunud lahendis tsiviilasjas nr 2-22-4383 on tuvastatud, et kostja I tegutses kostja II kaubamärki tasuta enda ainuosalusega äriühingule võõrandades ilmselges vastuolus kostja II huvidega. Tegemist on ilmse ja olulise juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumisega. Kohus leidis õigesti, et kostja I väited kaubamärgi tasuta loovutamise kokkuleppe kohta on ebaõiged. Kaubamärk ei ole olnud OÜ Elbe Engineering omandis, vaid registreeriti erikokkulepeteta kostjale II. Lisaks ei täitnud kostja I vabatahtlikult 15.02.2023 kohtuotsust. Kostja II pidi ise Patendiametis avaldused tegema, mis tekitas täiendavaid kulusid ja viivituse kaubamärgi ümberregistreerimisel, menetluskulude sissenõudmiseks tuli pöörduda kohtutäituri poole. Ekslik on väide, et seadusevastase tehingu sõlmimine ei saa olla aluseks juhatusest tagasikutsumiseks. Kostja I tekitas kostjale II kahju (kaubamärgi registreerimise kulud, varuosade müügi seiskumine); 2) tegelevad kostja II ja OÜ Elbe Engineering Mercedes sõidukite tuuningvaruosade tootmise ja müügiga. Seega tegutsevad mõlemad asjaomasel turul ning on käsitletavad konkurentidena. Konkurentsi osutamisega on kostja I tekitanud kostjale II kahju (saamata jäänud tulu), kuivõrd lojaalselt tegutseva juhatuse liikmena peaks kostja I müüma varuosasid kostja II, mitte enda ainuomandisse kuuluva äriühingu kaudu. Konkurentsikeelu rikkumise hindamisel tuleb lähtuda tegelikust, mitte statistilisest tegevusalast. Samuti järeldas kohus õigesti, et ka varuosade kestev müügitegevus eraisikuna on OÜ-s Elbe Engineering tegutsemist arvestades käsitletav juhatuse liikme kohustuste rikkumisena. Kostja I rikub tänaseni kostja II kaubamärgiõigust, sest turustab kaubamärgiga varustatud tooteid OÜ Elbe Engineering müügikanalitest; 3) tegutses kostja I tsiviilasjas nr 2-21-19893 kompromissi sõlmimisel huvide konfliktis. Kostja I sõlmis kompromissi teise osaniku ja juhatuse liikme eest varjatult. Põhjendamata on väide, et kompromiss oli kostjale II kasulik. Kostja I abikaasa puhkusehüvitise nõue oli alusetu, kompromissis on lepitud kokku viivises, mida hagis ei nõutud, viivisemäär ületab viis korda
seadusjärgset. Ebatavaline on ka loobuda kompromissimäärusele kaebuse esitamise õigusest. Riigikohtu selgitustest 26.04.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-26-17 (p 10) tuleneb, et kostjal I oli kohustus oma abikaasaga kompromissi sõlmimiseks võtta eelnevalt osanike nõusolek; 4) on kostja I tegevus www.elbe.ee kodulehel kostja II huvidega vastuolus. Teade, viidates mh kostja II kodulehele www.elbe-engineering.ee, tekitab lugejas arvamuse, et kõik teised isikud, kes müüvad „Elbe Engineering“ sõnaühendit kandvaid tooteid, on petised ja vargad. Kostja I ei ole teadet eemaldanud.
7.H. Elbe ja Elbe Tuning Parts OÜ vaidlevad T. Kondi vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on hageja menetluskulud ülepaisutatud ja kostjad on esitanud selles osas põhjendused apellatsioonkaebuses. Muus osas nõustuvad kostjad menetluskulude osas maakohtu otsusega. Hageja esindaja toimingud ja nende ajakulu ei vasta tsiviilasja olemusele, keerukusele ega mahule. Hageja 06.12.2022 menetlusdokument on ülepaisutatud, tarbetu, asjakohatu ja alusetu. Hageja 11.08.2023 ja 14.08.2023 menetlusdokumentide koostamisel ei olnud vajalik kaaluda, milliseid uusi taotlusi ja asjaolusid esitada, sest need tuli esitada juba varem.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ning ei korda neid kõiki oma otsuses (TsMS § 654 lg 6).
9.Vastuseks apellatsioonkaebuses ja vastuapellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi ja mõistnud kostjalt I hageja kasuks välja9 menetluskulud 2772 eurot. Apellatsioonkaebus
10.Hageja esitas nõude juhatuse liikme tagasikutsumiseks ÄS § 184 lg 5 alusel, mille kohaselt kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja I on kostja II osanikud võrdsetes osades, samuti on nad mõlemad kostja II juhatuse liikmed. Kostjal II ei ole teisi osanikke ega nõukogu. ÄS § 184 lg 5 alusel esitatud nõude rahuldamise peamiseks eelduseks on mõjuva põhjuse tuvastamine. Maakohus on asjakohasele Riigikohtu praktikale tuginedes asunud põhjendatud seisukohale, et juhatuse liikme tagasikutsumist õigustav mõjuv põhjus on eelkõige niivõrd oluline kohustuste rikkumine, et osaühingult ei saa mõistlikult eeldada selle isiku edasist juhatuse liikmeks oleku talumist. Seejuures ei pea rikkumine olema tingimata korduv ja kestev, vaid äärmiselt raske ja osaühingut kahjustava rikkumise korral ka ühekordne. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud, et ÄS § 184 lg 5 alusel esitatav hagi on osaühingu kaitseks kohaldatav õiguskaitsevahend olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline ühingut juhtima, kuid teda ei ole võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda.
11.Maakohus tuvastas, et kostja I rikkus juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusi (TsÜS § 35, ÄS § 187 lg 1) ning rikkumiste kestus ja laad on hinnatavad mõjuva põhjusena ÄS § 184 lg 5 tähenduses.
Kostja I on apellatsioonkaebuses seisukohal, et ta on juhatuse liikmena tegutsenud kooskõlas kostja II huvidega ning isegi kui talle hageja poolt etteheidetavad teod oleksid käsitletavad juhatuse liikme kohustuste rikkumisena, ei ole need piisavalt olulised. Ringkonnakohus kostja I seisukohaga ei nõustu ning leiab, et maakohtu poolt tuvastatud kostja I kui juhatuse liikme kohustuste rikkumiste puhul ei ole tegemist pelgalt kahe juhatuse liikme vahelise erimeelsusega.
11.1.Tartu Maakohtu 15. veebruari 2023 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-22-4383 on tuvastatud, et Elbe Tuning Parts OÜ ja Elbe Engineering OÜ vahel sõlmitud kaubamärgi Elbe Engineering, registreeringu numbriga 59975, käsutamise tehing on tühine. Kostja I ei ole tõendanud ega põhistanud, et võõrandades tasuta kostjale II kuuluva kaubamärgi enda ettevõttele Elbe Engineering OÜ, käitus ta kostja II parimates huvides. Tegemist on isiklike huvide eelistamisega ning põhjendamatu on kostja I väide, et tegemist ei saa olla kostja II huvide vastase käitumisega.
11.2.Töövaidluskomisjon mõistis 19. novembri 2021 otsusega kostjalt II Mari-Eleen Elbe kasuks välja puhkusehüvitise 1006,83 eurot. Kostja II (juhatuse liige T. Kont) esitas maakohtule taotluse nimetatud töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse korras ning maakohus võttis Mari-Eleen Elbe hagi menetlusse. Kostja II (juhatuse liige H. Elbe) esitas maakohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Esitatud taotluses kohustus kostja II hüvitama Mari-Eleen Elbele puhkusehüvitise 1006,83 eurot, puhkusehüvitise tasumisega viivitamisel maksma viivist 0,1% päevas ning ühtlasi loobus kostja II edasikaebeõigusest. Maakohus kinnitas 09.02.2022 määrusega kompromissi ja lõpetas menetluse. Asja materjalidest nähtuvalt olid kostja II juhatuse liikmed eriarvamusel töötaja nõude põhjendatuse üle ning tulenevalt lojaalsuskohustusest pidi kostja I vältima huvide konflikti. Maakohus on asunud põhjendatud seisukohale, et kuna kostja I sõlmis kompromissi osanike nõusoleku ja teadmiseta ning võttis edasikaebeõigusest loobumisega teiselt osanikult võimaluse kohtulahendile reageerida, siis on selline käitumine käsitletav abikaasa huvide eelistamisega äriühingu omadele. Tegemist on lojaalsuskohustuse rikkumisega ning põhjendatud ei ole kostja I seisukoht, et ta ei käitunud kostja II huvide vastaselt.
11.3.Hageja heitis kostjale I ette konkurentsikeelu rikkumist ÄS § 185 lg 1 p 3 järgi, mille kohaselt juhatuse liige ei või osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud juhul, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate ühingutega. Asja materjalide kohaselt on EMTAK-i järgi kostja II tegevusalaks mootorsõidukite muude osade ja lisaseadmete tootmine ning Elbe Engineering OÜ tegevusalaks mootorsõidukite hooldus ja remont. Maakohus leidis, et tegevusala hindamisel tuleb lähtuda osaühingu tegelikust tegevusest, mitte EMTAK-i järgi määratud põhitegevusalast ning kostja II ja Elbe Engineering OÜ on konkureerivad ettevõtted. Kostja I seisukoht, et lähtuda tuleb üksnes EMTAK-i järgi määratud põhitegevusalast, ei ole õige. Maakohus tuvastas, et Elbe Engineering OÜ tegeleb aktiivselt ka varuosade müügiga ning seda kostja II ruumides. Seega jätkab kostja I senist majandustegevust Elbe Engineering OÜ kaudu, mis ei ole vastavuses kostja II huvidega. Maakohus on mh andnud hinnangu kostja I konto väljavõttest nähtuvatele laekumistele koos selgitustega (I kd, tl 151 pöördel). Maakohus on nendest laekumistest õigesti järeldanud, et kostja I poolt müüdud varuosade eest on tasutud tema kui eraisiku arvelduskontole. Kuna kostja I tegeleb selliste varuosade disainimise ja tootmisega, siis on selline majandustegevus seostatav kostja II huvide vastase tegevusena. Kostja I ei ole tõendanud, et tema poolt müüdud varuosad ei olnud samad, mida müüs kostja II.
11.4.Maakohus tuvastas, et kostja I ei ole Elbe Engineering OÜ veebilehel teadet avaldades (I kd, tl 162 pöördel, tõlge I kd, tl 177 pöördel) käitunud tavaliselt oodatava hoolega ega kostja
II suhtes lojaalselt TsMS § 35 lg 1 ja ÄS § 187 lg 1 mõttes. Arvestades kostja II ja Elbe Engineering OÜ tegevusala, seotust, nimede sarnasust ning viidet kostja II kodulehele, võib sellise sisuga teade tekitada mõistlikus isikus arusaama, et teates on viidatud ka kostja II tegevusele. Selline kostjast I juhatuse liikme käitumine ei vasta kostja II huvidele ning samas ei ole kostja I ka avaldanud, kes on need isikud, kes varastavad või võltsivad tema poolt toodetud ja disainitud varuosi. Kuna maakohus pidi vaidluse lahendamiseks tegema kindlaks, kas kostja I poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumine on käsitletav mõjuva põhjusena ÄS § 184 lg 5 tähenduses, siis puudus maakohtul vajadus eraldi hinnata, kas vaidlusaluse teate avaldamine on ühtlasi käsitletav ka kostja II maine kahjustamisena. Kostja I vastupidine seisukoht ei ole õige.
11.5.Kokkuvõtvalt (vt maakohtu otsuse p-d 29 ja 30) on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele, et kostja I käitumine on seadnud ohtu kostja II majandustegevuse jätkusuutlikkuse ning sellega ka võlausaldajate ja teiste huvigruppide (töötajad, lepingupartnerid jt) huvid. Kostja I ei ole sisustanud lahkarvamuste sisu ega põhistanud tegutsemist kostja II huvides. Seega on põhjendatud kostja I tagasikutsumine kostja II juhatuse liikme kohalt. Vastuapellatsioonkaebus
12.Hageja vaidlustas vastuapellatsioonkaebuses tema kasuks väljamõistetud menetluskulude (õigusabikulude) suuruse. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulutas hageja lepinguline esindaja õigusabile 42 tundi ning lähtudes tunnimäärast 140 eurot, on õigusabikulu suuruseks 7056 eurot koos käibemaksuga. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on 14 tundi ja seega õigusabikulu suuruseks 2352 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus märgib esmalt, et esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Maakohus on kõiki nimetatud asjaolusid hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestanud. Tegemist on diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul maakohus diskretsioonipiire ületanud ei ole ning seetõttu puudub ringkonnakohtul alus maakohtu otsuse tühistamiseks hageja õigusabikulude suuruse osas. Ainuüksi see, et hageja ei ole rahul tema kasuks väljamõistetud õigusabikulude suurusega, ei tähenda diskretsioonipiiride ületamist. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hagejat esindas maakohtus advokaadiks mitteolev õigusteadmistega isik ning kostjaid vandeadvokaadist lepinguline esindaja. Väljakujunenud praktika kohaselt on vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu määr reeglina suurem ning seda asjaolu hinnatakse õigusabikulude suuruse määramisel. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et kuigi mõlemat kostjat esindas vandeadvokaadist lepinguline esindaja, oli kostjate esindaja õigusabikulude suuruseks kokku 3924 eurot koos käibemaksuga, s.o ca poole vähem kui hageja õigusabikulude suurus. Kostjate apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu võiks olla 10,75 tundi, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus juhindub siinkohal eelnevalt vastuapellatsioonkaebuse põhjendustele esitatud seisukohtadest.
13.Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ning seetõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud sarnaselt maakohtuga kostja I kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja kulutanud apellatsiooniastmes õigusabile kokku 10,5 tundi.
TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hageja vaidlustas vastuapellatsioonkaebuses tema kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust. Seetõttu ei saa hageja nõuda õigusabikulude hüvitamist osas, mida ta kulutas vastuapellatsioonkaebuse koostamisele ning sellele esitatud vastusega tutvumisele (kokku 2 tundi). Ülejäänud ulatuses, s.o 8,5 tundi, on hageja lepingulise esindaja ajakulu TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik. Kostjalt I tuleb seega välja mõista hageja lepingulise esindaja õigusabikulude katteks 1428 eurot (10,5x140xkäibemaks).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jäätma
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.