GTS Group OÜ hagi E.D vastu dokumentide üleandmise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: GTS Group OÜ (registrikood 14433501), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Kostja: E.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadi Saluste
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Määrata menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 8376 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
GTS Group OÜ (hageja) esitas 18.05.2022 E.Du (kostja) vastu vindikatsioonihagi, nõudes kostjalt dokumentide üleandmist (toimiku I köide lk 1). Hageja täpsustas oma nõuet 07.06.2022 avaldusega (I lk 44).
2.Kostja vaidles hagile vastu eitades dokumentide valdamist (I lk 82).
3.Harju Maakohus rahuldas hagi 08.12.2022 otsusega (I lk 199). Kohus kohustas kostjat andma hagejale üle perioodist 20.02.2018–07.03.2022 kostja E.D valduses olevad GTS Group OÜ raamatupidamise algdokumendid, kontoplaanid, sise-eeskirjad, aastaaruanded koos bilanssidega, kasumiaruannetega, rahavoogude aruannetega, omakapitali muutuste aruannetega ja raamatupidamise aastaaruannete lisadega, tegevusaruanded, majandusaasta aruanded ja nende taksonoomia, lepingud, lepingute täitmisega/täitmata jätmisega seonduvad dokumendid, ostuarved, müügiarved, osanike/juhatuse otsused, pearaamatu väljavõte, detailne varade ja kohustuste nimekiri ja haldusorganite poolt GTS Group OÜle tehtud ettekirjutused. Menetluskulud määrati kostja kanda.
4.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 05.04.2023 otsusega kostja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu 08.12.2022 otsuse ja saatis asja maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks (II lk 31). Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohus jätnud olulisi asjaolusid tuvastamata ega selgitanud piisavalt tõendamiskoormise jaotumist
6.Hageja esitas 18.08.2023 avalduse hagi muutmiseks (II lk 37). Uue nõudena taotles hageja, et kostjat kohustataks 10 kalendripäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates võimaldama hagejal tutvuda raamatupidamise seaduse § 9 lõike 1 kohase GTS Group OÜ (registrikood 14433501) raamatupidamisregistri andmetega kontode kaupa kronoloogilises järjekorras kõikide GTS Group OÜ (registrikood 14433501) majandustehingute kohta ajavahemikul 20.02.2018 – 07.03.2022 ühes võimalusega teha nendest andmetest väljavõtted või ärakirjad (nõudepunkt 2, II lk 37p).
7.Kostja vaidles hagi muutmisele vastu (II lk 45). Kostja väitel on tõendamata, et nõutud dokumendid eksisteerivad ja on kostja valduses.
8.Kohus võttis 24.10.2023 määrusega uue nõude (p 6 eespool) menetlusse ja jättis kõik eelnevalt menetluses olnud nõuded läbi vaatamata (II lk 66). Sama määrusega rahuldas kohus osaliselt kostja taotluse menetluskulu tagatise saamiseks ja kohustas hagejat andma tagatis summas 1020 eurot. Määrus jõustus 09.11.2023. Hageja maksis tagatise (II lk 70).
9.Kostja esitas uue nõude menetlusse võtmisele vastuväite (II lk 72). Kostja esitas ka sisulised vastuväited. Hageja raamatupidamise eest vastutas perioodil 12.11.201825.09.2019 hageja teine juhatuse liige Y, kes oli ühtlasi hageja kontserni finantsjuht. Kogu hageja raamatupidamine ning dokumendid olid Y ning tema kaudu ka hageja valduses. Pärast Y volituste lõppemist, ei andnud Y raamatupidamist kostjale üle, mistõttu puuduvad kostjal raamatupidamise dokumendid. Raamatupidamise dokumendid on aga olemas hageja uuel juhatuse liikmel Wl. Väär on hageja väide, et kostjal oli kohustus korraldada hageja raamatupidamist ajavahemikul 20.02.2018 – 07.03.2022. Kostja valduses ei ole hageja poolt nõutud raamatupidamisregistrit kontode kaupa kronoloogilises järjekorras kõikide GTS Group OÜ (registrikood 14433501) 2/4
majandustehingute kohta ajavahemikul 20.02.2018 – 07.03.2022. Hageja tõendanud, et hageja nõutav raamatupidamisregister üldse eksisteerib.
ei
ole
10.Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (18.05.2022 hagiavalduse p 20; kostja 08.12.2023 avalduse p 45) ja kohus teatas 03.01.2024 asja lahendamisest kohtuistungit pidamata (II lk 79). Ühtlasi selgitas kohus hagejale tõendamiskoormist ja andis võimaluse täiendavate avalduste tegemiseks. Tähtaja möödudes määras kohus lahendamise lõpuleviimise ajagraafiku (dtl 80).
11.Järgnevalt esitasid pooled oma menetluskulude nimekirjad. Põhjendused
12.Kohus jätab hagi rahuldamata põhjendades seda alljärgnevaga.
13.Hageja soovib tutvuda oma raamatupidamisregistriga, mis kajastab majandustehinguid perioodil 20.02.2018-07.03.2022. Hageja kui raamatupidamiskohustuslase kohta peab selline andmekogum olema raamatupidamise seaduse § 2 lg 2, § 4 p 3 ja § 9 järgi olemas. Hageja väitel peab vaidlusalune register olema kostja valduses, kuna kostja oli vastaval ajal hageja juhatuse liige. Pole vaidlust, et nimetatud ajavahemikus on hageja juhatuse liikmete hulka kuulunud teiste seas ka kostja. Kuna aga kostja registri valdust eitab, siis hageja poolt esitatu tema nõude rahuldamiseks ei piisa. Seaduse järgi peaks raamatupidamisregister olema nõuetekohaselt koostatuna olemas hagejal enesel. Vastutust selle andmekogu nõuetekohase pidamise ja olemasolu eest kannavad kõik hageja juhatusse vaidlusalusel perioodil ja täna kuuluvad juhatuse liikmed (äriseadustiku ÄS § 183). Hageja õigus nõuda raamatupidamisregistriga tutvumist ei tulene aga raamatupidamise korraldamise kohustusest.
14.Nagu kohus on hagejale selgitanud, on mõeldav nõudeõiguse alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015 ja sellele sättele tuginedes hageja oma nõude esitanud ongi. Hagi oleks võimalik rahuldada vaid juhul, kui oleks tõendatud, et nõutud dokument on kostja otseses valduses. Kostja eitab valdust ja väidab, et pole dokumendi olemasolust teadlik. Hageja pole tõendanud, et dokument on kostja valduses. Tõendamiskoormis lasus hagejal, mida kohus on hagejale selgitanud (03.01.2024 määrus, II lk 79). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga tõendamiskoormise teistsugusest jaotumisest ainuüksi ÄS § 183 alusel. 1 Selle loogika järgi tuleks taotletud dokumendi otseseks valdajaks lugeda samaaegselt mitut isikut (äriregistri andmetel on lisaks kostjale juhatuses olnud veel Q, Y ja W, I lk 8p). Kui kostjat kohustataks võimaldama hagejale dokumendiga tutvumist olukorras, kus otsuse täitmise objektiivne võimalikkus pole selge, ei saavutaks hageja tõenäoliselt oma eesmärki ja hagi rahuldav kohtuotsus oleks tagajärjetu. Käesolevas asjas ei ole hagi suunatud kostja valduse väljaselgitamisele viisil, mida Riigikohtu praktikas on erandlikult peetud VÕS § 1015 alusel võimalikuks.2 Õige poleks ka tõendamiskoormise ümberjagamine kostjale, sest kostja peaks tõendama negatiivset asjaolu. Käesolevas asjas tehtud maakohtu otsuse tühistamise põhjendustes ei nõustunud ringkonnakohus kostja valduse eeldamisega ainuüksi raamatupidamise korraldamise kohustuse järgi (05.04.2023 otsuse p 36, II lk 35. Vt ka maakohtu 08.12.2022 otsuse p 37, I lk 203).
15.Ei oleks ennekuulmatu, kui ÄS § 183 kohustust on rikutud ja hageja poolt nõutud dokumenti polegi olemas. Ei ole ka ebatavaline, et kollegiaalses juhtorganis on ülesanded
Hageja 18.08.2023 avalduse p 11.4, II lk 40. Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2021otsuse p 8. https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=296348214
RKTKo 3-2-1-108-10 p 15. https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-2-1-108-10 3/4
organi liikmete vahel jaotatud nii, nagu kostja on käesolevas asjas väitnud. Omavaheline tööjaotus ei võta aga juhtorgani liikmelt vastutust juhtorgani liikmele seadusega pandud kohustuste täitmise korraldamise eest. Kostja väidetav teadmatus seadusega ettenähtud raamatupidamisandmete olemasolu kohta viitab raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumisele tema poolt. Selle tagajärgedega ei saa aga tegeleda käesolevas tsiviilasjas. Raamatupidamise korraldamise kohustust rikkunud juhatuse liikmelt võib olla võimalik nõuda selle kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju (näiteks kulutused, mida hageja on sunnitud tegema oma raamatupidamise nõuetekohaseks viimiseks) hüvitamist ÄS § 187 alusel. Võimalik on ka kriminaalvastutus karistusseadustiku § 3811 alusel.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel määrab kohus menetluskulud hageja kanda. Kõik kostja vastu esitatud nõuded jäid läbi vaatamata või rahuldamata (24.10.2023 määrus ja käesolev otsus).
17.Kostja palub välja mõista menetluskulude hüvitis 8376 eurot, millest 420 eurot on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv ja 7956 eurot lepingulise esindaja tasu 46,8 töötunni eest tunnitasumääraga 170 eurot (II lk 85). Kostja esitas esindaja töö kohta üksikasjaliku aruande. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Hageja lepinguliste esindajate töömaht oli 79,35 tundi, tunnitasumäär 160 eurot ja esindajate tasu kokku 12 276 eurot (II lk 82). Vaidluse asjaoludes pole põhjust järeldada, et hageja esindamiseks objektiivselt vajaliku töö maht oli kostja omast nii palju suurem, mida kohus arvestab kostja menetluskulu põhjendatuse hindamisel. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus mõistab menetluskulude hüvitisena hagejalt kostja kasuks välja 8376 eurot. Kostjal on võimalik taotleda sellest summast 1020 euro väljamaksmist OÜ Advokaadibüroo Everhseds Sutherland Ots & Co poolt 06.11.2023 hageja eest makstud tagatise arvel.
18.Vastavalt kostja taotlusele (II lk 85p) ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra järgi. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.