GTS Group OÜ hagi E.D vastu raamatupidamisregistri andmetega tutvumise ja neist väljavõtete või ärakirjade tegemise võimaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. veebruari 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
GTS Group OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: GTS Group OÜ (registrikood 14433501), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Kostja: E.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadi Saluste
Menetluse liik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda E.D 24. oktoobril 2024 esitatud tõendi asja materjali juurde võtmisest.
2.Jätta Harju Maakohtu 6. veebruari 2024. a otsus muutmata.
3.Jätta GTS Group OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud GTS Group OÜ kanda.
Mõista GTS Group OÜ-lt E.D kasuks tema menetluskulude hüvitamiseks välja 2316,67 eurot. Nimetatud summalt tuleb GTS Group OÜ-l tasuda alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Maksta GTS Group OÜ-lt E.D kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitis pärast käesoleva otsuse jõustumist välja E.D nimetatud arvelduskontole Rahandusministeeriumi kontole GTS Group OÜ poolt makstud tagatise arvelt.
2-22-7418 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.GTS Group OÜ (hageja) esitas 18.05.2022 E.D (kostja) vastu hagi (täpsustatud 07.06.2022), milles palus kohustada kostjat andma hagejale üle ajavahemikust 20.02.2018– 07.03.2022 kostja valduses olevad hageja raamatupidamise algdokumendid, kontoplaanid, siseeeskirjad, aastaaruanded koos bilanssidega, kasumiaruannetega, rahavoogude aruannetega, omakapitali muutuste aruannetega ja raamatupidamise aastaaruannete lisadega, tegevusaruanded, majandusaasta aruanded ja nende taksonoomia, lepingud, lepingute täitmisega / täitmata jätmisega seonduvad dokumendid, ostuarved, müügiarved, osanike / juhatuse otsused, pearaamatu väljavõte, detailne varade ja kohustuste nimekiri ja haldusorganite poolt hagejale tehtud ettekirjutused. Kostja vaidles hagile vastu, eitades dokumentide valdamist.
2.Maakohus rahuldas hagi 08.12.2022 otsusega ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 05.04.2023 otsusega kostja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Hageja esitas asja uuel läbivaatamisel 18.08.2023 avalduse hagi muutmiseks, paludes kohustada kostjat andma hagejale üle ajavahemiku 20.02.2018–07.03.2022 kohta andmed hageja majandustehingute kohta, samuti sõlmitud lepingud või alternatiivselt võimaldama hagejal raamatupidamisregistri andmetega tutvuda. Kostja vaidles hagi muutmisele vastu, leides, et on tõendamata, et nõutud dokumendid eksisteerivad ja on kostja valduses.
4.Maakohus võttis 24.10.2023 määrusega hageja 18.08.2023 esitatud alternatiivse nõude menetlusse ja jättis kõik eelnevalt menetluses olnud nõuded vastavalt hageja 20.10.2023 taotlusele läbi vaatamata. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
5.Muudetud hagis palus hageja kohustada kostjat võimaldama hagejal 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates tutvuda raamatupidamise seaduse (RMP) § 9 lg 1 kohase hageja raamatupidamisregistri andmetega kontode kaupa kronoloogilises järjekorras kõikide hageja majandustehingute kohta ajavahemikul 20.02.2018–07.03.2022, ühes võimalusega teha nendest andmetest väljavõtted või ärakirjad. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
6.Hagiavalduse kohaselt oli kostja 20.02.2018–05.11.2021 hageja juhatuse liige, kellel oli tulenevalt äriseadustiku (ÄS) §-st 183 kohustus korraldada hageja raamatupidamist. RPS § 4 p-st 3 tulenes kohustus kirjendada kõiki majandustehinguid raamatupidamisregistris (ehk pearaamatus). Raamatupidamisregister on käsitatav dokumendina tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 1 tähenduses. 2
2-22-7418
7.Kuna hageja raamatupidamise andmed on koostatud hageja huvides, on hagejal õigus nõuda nendega tutvumise võimaldamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015 alusel. Arvestades, et hageja raamatupidamisregistri pidamist korraldas kostja, on need andmed tema valduses. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Hageja raamatupidamist korraldas ja selle eest vastutas 12.11.2018–25.09.2019 JK (hageja kontserni finantsjuht), kelle valduses oli kogu hageja raamatupidamine. JK ei andnud pärast oma volituste lõppemist raamatupidamist kostjale üle. Dokumendid on hageja uuel juhatuse liikmel VTl. Kostjal ei olnud kohustust nõutud ajavahemikus hageja raamatupidamist korraldada.
10.Kostjal puuduvad raamatupidamise dokumendid. Hageja ei ole nõude rahuldamise eelduseid, sh kostja valdust ega raamatupidamisregistri eksisteerimist tõendanud. Kostja ei pea dokumente hageja jaoks hankima. Esitatud kujul ei ole hageja nõuet võimalik täita. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja menetluskulude hüvitamiseks välja 8376 eurot koos viivistega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt peab raamatupidamisregister hagejal enesel olemas olema. Vaidlust ei ole, et ajavahemikus 20.02.2018–07.03.2022 oli hageja juhatuse liikmete hulgas teiste seas ka kostja. Kuna kostja registri valdamist eitab, ei piisa hageja esitatust tema nõude rahuldamiseks. Hageja õigus nõuda kostjalt raamatupidamisregistriga tutvumist ei tulene juhatuse liikme kohustusest korraldada raamatupidamist.
13.Maakohus selgitas hagejale, et hagi oleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015 alusel võimalik rahuldada juhul, kui oleks tõendatud, et nõutud dokument on kostja otseses valduses. Hageja ei ole seda tõendanud. Kostja eitab valdust. Kui kostjat kohustataks võimaldama hagejal dokumendiga tutvumist olukorras, kus otsuse täitmise objektiivne võimalikkus ei ole selge, ei saavutaks hageja tõenäoliselt oma eesmärki ja hagi rahuldav kohtuotsus oleks tagajärjetu. Õige ei oleks ka negatiivse asjaolu tõendamise koormuse panemine kostjale. Kostja väidetava raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumisega ei saa tegeleda käesolevas tsiviilasjas. Apellatsioonkaebus
14.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
15.Kostjal oli hageja juhatuse liikmena ÄS §-st 183 tulenevalt kohustus korraldada hageja raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud viisil. Kostja käsutuses pidid seega olema andmed hageja raamatupidamise kohta ajast, kui ta oli hageja juhatuse liige.
16.Ka raamatupidamise andmed võivad olla VÕS §-st 1015 tuleneva nõude esemeks. Nõude rahuldamise eeldused on täidetud, kuna hageja majandustegevuse kohta raamatupidamisregistrisse sisestatud andmed on koostatud hageja huvides ja tema raamatupidamiskohustuse täitmiseks; hagejal on vaja omada teavet enda raamatupidamise andmete kohta ning kõnealused andmed on kostja käsutuses, kuna tema korraldas raamatupidamisregistri pidamist. 3
2-22-7418
17.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja pidi nõude rahuldamiseks tõendama, et dokument on kostja otseses valduses. Seda, et raamatupidamise andmed on kostja käsutuses, tuleb eeldada. Dokumendi valduse küsimus ei ole pärast hageja nõude muutmist enam oluline, kuna menetlusse jäänud nõude ese on andmetega tutvumise võimaldamine, mitte dokument kui asi. Kuna hagejale ei ole teada, milliste tehingute kohta andmed raamatupidamisregistris olemas on, ei saa hagejalt nõuda, et ta tõendaks, et mingid dokumendid on kostja valduses Hageja on tõendanud, et kostjal on olemas vähemalt osad andmed. Et koos kostjaga on hageja juhatuses olnud ka teisi isikuid, ei oma tähtsust. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks raamatupidamise andmed neile üle andnud ja et tal andmeid enam ei oleks.
18.Hagi rahuldamist ei välista raamatupidamise andmete puudulikkus ja ÄS §-st 183 tulenevate kohustuste rikkumine kostja poolt. Kuna hageja nõuab andmetega tutvumise võimalust, ei oma tähtsust, kas ja millises ulatuses raamatupidamisdokumente koostati. Raamatupidamisandmete tegelik sisu selgubki pärast hagi rahuldamist. Vastustaja seisukoht
19.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda.
21.Hageja nõuab siinses menetluses kostjalt, kui oma endiselt juhatuse liikmelt võimalust tutvuda hageja raamatupidamisregistri andmetega ajavahemiku 20.02.2018–07.03.2022 kohta. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses eelkõige selle üle, kas maakohus jagas tõendamiskoormuse õigesti.
22.Kolleegium märgib esmalt, et ekslik on kostja seisukoht, nagu ei saaks hageja apellatsioonimenetluses tõendamiskoormuse ebaõigele jaotamisele tugineda, kui ta ei esitanud maakohtu menetluses vastuväidet kohtu tegevusele tõendamiskoormuse jaotamisel. TsMS § 333 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Kohtu tõendamiskoormuse jaotamist puudutavad otsustused on materiaalõiguse kohaldamise, mitte menetluse juhtimise ja korraldamise küsimus. Ringkonnakohus ei ole seotud apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega (TsMS § 652 lg 8). See tähendab, et kohus kohaldab materiaalõigust ise. Ka seda, kas maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti või mitte, kontrollib ringkonnakohus seega ise, sõltumata sellest, kas apellant sellele tugineb või seda põhjendab. Seega on ka apellandil võimalik viidata tõendamiskoormuse ebaõigele jaotamisele maakohtu poolt, sõltumata sellest kas ta tõendamiskoormuse jaotamisele maakohtus vastuväite esitas või mitte.
23.Hageja seisukoht, nagu oleks maakohus tõendamiskoormuse ebaõigesti jaotanud, on siiski ekslik. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude VÕS § 1015 alusel ja selgitas õigesti, et hagi rahuldamiseks tuli hagejal tõendada, et nõutud dokumendid on kostja valduses (maakohtu 21.06.2023 ja 03.01.2024 määrused). Kuigi õige on hageja seisukoht, et viidatud säte võimaldab nõuda mitte üksnes dokumentide, vaid ka andmetega tutvumist, on siiski ekslik järeldus, nagu muudaks see asjaolu seadusest tulenevat tõendamiskoormust. 4
2-22-7418
24.VÕS § 1015 kohaselt võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Viidatud sätte kohaselt on hagejal seega õigus nõuda dokumentide või andmetega tutvumist üksnes nende valdajalt. Arvestades ka TsMS § 230 lg-st 1 tulenevat üldist tõendamiskoormust, pidi hageja tõendama, et tema nõutud andmed on olemas ja et need on kostja valduses. Seejuures ei piisa selle tõendamiseks asjaolust, et kostja on varem olnud hageja juhatuse liige. Üksnes selle alusel ei saa eeldada, et kostjal on olemas andmed, millega tutvumist hageja nõuab (vt tõendamiskoormise jaotamise kohta ka RKTKo 06.08.2025, 2-22-7750/42 ja seal viidatud lahendid). Järeldust, nagu oleks kostjal hageja nõutud andmed, ei saa teha ka hageja viidatud asjaolust, et kostja juhatuse liikmena alustas, kuid ei lõpetanud 2018. a ja 2019. a majandusaasta aruande koostamist. Hageja selline väide ei ole ka õige, kuna ei 2018. a ega 2019. a majandusaasta aruande koostamist e-äriregistris ei algatanud kostja ise (vt väljavõtted eäriregistrist, kd I tl 32 ja 33). Need majandusaasta aruanded on jäänud ka kinnitamata.
25.Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks hageja soovitud raamatupidamisregistri andmed, on VÕS § 1015 tuleneva nõude eeldused täitmata ja maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata. Hageja seisukoht, nagu tuleks hagi sõltumata eeltoodust siiski rahuldada, kuna alles pärast otsuse tegemist ja kostja poolt täitmist selgub, milline on hageja nõude esemeks olevate andmete tegelik maht ja sisu, on ekslik. Maakohus osundas õigesti, et kui andmete olemasolu ja valdus ei ole teada, ei oleks kohtuotsus sisuliselt täidetav. TsMS § 442 lg 5 kohaselt, ja arvestades ka täitemenetluse formaliseerituse printsiipi, ei või kohus teha otsust, mille puhul ei ole kohtutäituril võimalik kontrollida, kas kostja on või ei ole üle andnud kõik andmed, mis tema valduses võivad olla. Ainuüksi hageja selgitus, et sellised asjaolud ei ole talle teada, ei anna alust eeltoodust erinevale seisukohale asumiseks.
26.Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust apellatsioonimenetluses esitatud väited ega tõendid selle kohta, kes hageja juhatuse liikmetest sisesuhtes hageja raamatupidamisega tegeles. Ringkonnakohus neid küsimusi seetõttu eraldi ei käsitle ja tagastab TsMS § 238 lg 1 alusel kostja 24.10.2024 esitatud tõendi (Riigikohtu 21.10.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-227551), millega kostja soovis täiendavalt tõendada, et hageja kontserni raamatupidamist korraldas JK, mitte kostja (kd II tl 146–147). Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks. Muud kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid tagastas kohus 11.08.2025 määrusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
28.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja palub oma 26.08.2025 menetluskulude nimekirjas määrata menetluskulude rahaliseks suurseks 4494,70 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostjale õigusabi vandeadvokaat Kadi Saluste tunnihinnaga 170 – 230 eurot (käibemaksuta) ning teda abistasid juristid Kristina Illak ja Madelen Kalvik tunnihinnaga 200 – 230 eurot (käibemaksuta). Kokku osutati kostjale õigusabi 21,44 tundi (21 tundi 44 minutit).
29.Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt.
menetluskulude
rahalise
suuruse
5
2-22-7418
29.1.Ringkonnakohus ei arvesta 31.01.2024 ja 05.02.2024 menetlustoimingutele kulunud ajaga, kuna need toimingud on tehtud maakohtu menetluse ajal. Maakohus lahendas asja 06.02.2024 otsusega ja hageja esitas apellatsioonkaebuse alles 08.03.2024. Tegemist ei ole seega apellatsioonimenetluse kuludega.
29.2.Maakohtu otsuse analüüs ja e-kiri kliendile, apellatsioonkaebusega tutvumine ja kliendi informeerimine ning kohtumäärusega tutvumine kokku 1,25 tundi (1 tund 15 minutit tunnihinnaga 200 eurot) on arvestades dokumentide sisu ja mahtu ning menetluse staadiumit põhjendatud. Menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse esitamise ja kostja seisukohaga tutvumise ajakulu kokku 1,50 tundi (1 tund 30 minutit tunnihinnaga 200 eurot) on arvestades dokumentide sisu ja mahtu samuti põhjendatud.
29.3.Apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on kostja esindajal kulunud kokku 9,7 tundi, millest 5,05 tundi on juristi töö kaebuse koostamisel ja 4,65 tundi vandeadvokaadi töö kaebuse täiendamisel ja esitamisel (kokku 9 tundi 42 minutit tunnihinnaga 200 eurot nii juristi kui vandeadvokaadi puhul). Kolleegiumi hinnangul on kulu nende toimingute eest põhjendatud kokku 5 tunni ulatuses. Kohus võtab seejuures arvesse nii dokumentide sisu ja mahtu, kui ka menetluse staadiumit. Kuigi kostja taotlused uute tõendite vastuvõtmiseks ringkonnakohtu menetluses jäid rahuldamata, arvestab kohus ka nende taotluste esitamisega seotud ajakulu. Tegemist ei olnud ilmselgelt põhjendamatu või menetluse venitamise eesmärgil esitatud taotlustega. Tulenevalt üldisest menetluskulude jaotusest kannab asja kaotanud pool ka selliste taotluste esitamisega seotud kulu riski, mis jäävad kohtu kaalumise tulemusel rahuldamata.
29.4.Hageja poolt kostja tõendite kohta esitatud seisukoha analüüsimise ja kliendile informatsiooni edastamise, seisukoha ja tõendi esitamise, sh kliendi informeerimise ajakulu kokku 1,5 tundi (1 tund 30 minutit tunnihinnaga 200 eurot) ei ole arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu põhjendatud. Kohus arvestab ajakuluga 1 tund.
29.5.Juristi M. Kalviku ajakulu materjaliga tutvumisele, lõplike seisukohtade koostamisele ja nende täiendamisele 3,21 tundi (3 tundi 12 minutit tunnihinnaga 230 eurot) ei ole põhjendatud. Kuigi iseenesest on võimalik lugeda hüvitatavaks ka lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud vandeadvokaadi või juristi, kes ei ole kohtus lepingulise esindajana osalenud, tehtud toimingute kulu, eeldab see, et tema tehtud toimingud on menetluses olnud vajalikud ja mõistlikud ning ei ole tekitanud lisakulusid võrreldes olukorraga, kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud (RKTKm 17.04.2024, 2-17124505/94, p 16). Juristi poolt ainult lõplike seisukohtade koostamiseks apellatsioonimenetluse lõppfaasis asja materjaliga tutvumine on dubleeriv ja kulusid üksnes suurendanud toiming, võrreldes olukorraga, kui toimingu oleks teinud lepinguliseks esindajaks olnud advokaat ise. Kostjat esindanud advokaadil kulus pärast juristi tehtud tööd materjali analüüsile ja seisukoha täiendamisele veel 3,1 tundi (3 tundi 6 minutit tunnihinnaga 230 eurot). Arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu, leiab kohus, et vastaspool kohustub hüvitama üksnes menetluses osalenud vandeadvokaadi töö 2 tunni 30 minuti ulatuses.
29.6.Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on taotletud 42 minuti asemel põhjendatud 20 minuti ulatuses, arvestades menetlustoimingu olemust ning koostatud dokumendi sisu ja mahtu.
30.Kostja õigusabi kuulub seega hüvitamisele kokku 11 tunni 35 minuti ulatuses. Kostjale osutatud õigusabi tunnitasu määr on, arvestades tsiviilasja olemust, sh asja keerukust, 6
2-22-7418 lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja turuhinda, 200 eurot kõikide kirjete osas. Kostja ei taotle menetluskuludelt tasumisele kuuluva käibemaksu hüvitamist. Kokku tuleb hagejal seega hüvitada kostjale apellatsioonimenetluse kuluna 2316,67 eurot. Kostja taotluse kohaselt tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
31.Ringkonnakohus rahuldas 09.05.202 määrusega kostja taotluse ja kohustas hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 2600 eurot. Hageja tasus tagatise 05.06.2024. Kohus maksab hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulud kindlaksmääratud ulatuses välja hageja makstud tagatise arvel. Selleks tuleb kostjal pärast käesoleva otsuse jõustumist teatada kohtule tema arvelduskonto andmed. Ülejäänud osas tagastab kohus tagatise eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 195 lg 1). Hagejal tuleb teatada kohtule arvelduskonto andmed, millele tagatise tagastamist ta taotleb.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.