Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohustada juhatuse liikmeid M. M.it ja J. O.i ning endisi juhatuse liikmeid P. P. ja B. P. vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 27. veebruaril 2024. a kell 14.30. Kui M. M., J. O., P. P. ja B. P. vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.

Kohustada juhatuse liikmeid M. M.it ja J. O.i ning endisi juhatuse liikmeid P. P. ja B. P. hiljemalt 15.02.2024. a esitama pankrotihaldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga võlgniku bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga, kasumiaruanne, ostu- ja müügireskontro ning üle andma pankrotihaldurile kõik võlgniku raamatupidamisdokumendid ning kõik dokumendid võlgniku tehingute kohta. Kohus selgitab, et kohtu korralduse täitmata jätmisel on kohtul õigus PankrS § 89 alusel trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

Määrata ja maksta välja Andrias Palmitsale ajutise pankrotihalduri tasu 2 034 eurot (sh käibemaks 22%) avaldaja poolt 25.10.2023. a ja 18.01.2024. a Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvelt. Ajutise halduri tasu väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ, arvelduskonto EE662200221050114301 Swedbank AS.

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Rennes OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok’i avaldus Malindi OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on Rennes OÜ-l (pankrotis) nõue Malindi OÜ vastu põhivõla nõudes summas 16 160 eurot. 31.05.2023. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, võlgnik ei ole võlakohustust pankrotihoiatuses antud täiendava tähtaja, so 10 päeva jooksul, võlausaldajale tasunud. Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud ning esitas 05.07.2023. a pankrotihoiatusele vastuse, mille kohaselt võlgnik ei nõustu raamatupidamises märgitud summaga (ca 16 000 eurot koos km) ning teeb ettepaneku tasaarveldada summa ning vastunõuet ei esita. Võlausaldaja pankrotimenetluses oli nõuete esitamise tähtaeg 21.04.2023. a ning kohus kinnitas PankrS § 1003 alusel võlausaldajate lõpliku nimekirja 18.09.2023. a kohtumäärusega. Võlgnik ei ole pankrotimenetluses nõuet esitanud ning ei saa seda ka enam esitada, mistõttu puudub väidetav võimalus tasaarvestuse teostamiseks. Käesolevaks ajaks on selge, et võlgnikul väidetav tõendamata vastunõue puudub ning tasaarvestust ei ole võimalik teostada. Samas on võlgniku esindaja korduvalt tunnistanud võlausaldaja nõude olemasolu ja sissenõutavust. Asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajale pikema ajaperioodi jooksul võlakohustust täitnud, andes korduvalt katteta lubadusi, leiab võlausaldaja, et võlgnik on maksejõuetu ja hoiab kohustuse täitmisest kõrvale. Avalikest andmetest on nähtav, et võlgnikul on maksuvõlad ning maksuhaldurile esitamata deklaratsioonid. 21.02.2023. a on avaldatud võlgniku likvideerimisteade, likvideerijaks on J. O., kuid äriregistris ei ole võlgnik vastavaid kandeid teinud. Võlausaldaja palub kohtul nimetada võlgnikule Malindi OÜ ajutine pankrotihaldur ja välja kuulutada võlgniku Malindi OÜ pankrot. 20.11.2023. a nimetas kohus Malindi OÜ ajutiseks halduriks Andrias Palmitsa. Võlgniku seisukoht Kohtule Malindi OÜ ajutine pankrotihaldur Andrias Palmits on esitanud Harju Maakohtule 12.01.2024 ajutise halduri aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta (edaspidi Aruanne). Malindi OÜ-le määratud ajutine haldur jättis täitmata temal seadusega lasuvad kohustused ning ajutine haldur ei selgitanud välja võlgniku vara, kohustusi. Ajutine haldur ei pöördunud võlgniku poole informatsiooni ja raamatupidamisdokumentide saamiseks. On ilmne, et selline teguviis ei ole tavapärane ega mõistlik praktika. Malindi OÜ-l on raamatupidamine peetud ettenähtud korras ning kõik raamatupidamisdokumendid on olemas. Võlgnik oleks ajutisele haldurile esitanud informatsiooni ja dokumendid, mis oleksid andnud nii ajutisele haldurile kui ka kohtule tervikliku ülevaate Malindi OÜ varadest, nõuetest ja kohustustest. Avalikest registritest ja võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavalduses esitatud väidetest ei piisa selleks, et selgitada välja Malindi OÜ varad ja kohustused. Veel vähem piisab avalikest registritest saadud informatsioonist, et anda hinnang võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Võlgnik on seisukohal, et Malindi OÜ ajutise pankrotihalduri Andrias Palmits esitanud 12.01.2024 ajutise halduri aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ei põhine eeltoodud põhjustel õigetel sisulistel ja õiguslikel alustel. Ajutine haldur on jätnud välja selgitamata näiteks järgmised olulised asjaolud: Malindi OÜ-l Ehitusfirma FIDELE OÜ (registrikood: 10917165) vastu sissenõutavaks muutunud nõuded. Nõude aluseks on Malindi OÜ arve nr.116 (vastavalt AKT nr.8, 01.04.2022) kokku summas 100 388,39 eurot (ükssada tuhat kolmsada kaheksakand kaheksa eurot ja kolmekümmend üheksa senti). Arve aluseks on Teostatud Tööde Vaheakt Nr.8 (allkirjastatud Ehitusfirma Fidele

OÜ, Tellija ja OJV poolt), mis on vastavalt kokkuleppele ka kolmepoolselt allkirjastatud. Sissenõutav nõue võib veel suureneda, võttes aluseks OÜ Ehitusfirma Fidele, OÜ Malindi ja OÜ Finora Factoring kolmepoolseid kokkuleppeid selles osas. Arve kinnituseks on ka MTA Käibedeklaratsioon (KMD) KMD põhivorm KMD INF A osal deklareeritavad müügiarved Ehitusfirma Fidele OÜ. Võlgnik Ehitusfirma FIDELE OÜ ja võlausaldaja OÜ Malindi on vastastikku MTA - s eelpoolnimetatud arve nr.116 ka deklareerinud ja kinnitanud ning mille alusel on tasutud ka riiklikud maksud. Poolte suhted olid reguleeritud lepinguga, tööde läbiviimise osas on aktid, arved jm. dokumentatsioon kõik olemas. Ajutine haldur sai nimetatud asjaoludest teadlikuks alles kohtuistungil 17.01.2024 ning need ei kajastu ajutise halduri aruandes. Võlgnik lisab käesolevale vastuväitele lepingu, akti ja arve. Kogu nimetatud materjali edastab võlgnik ajutise halduri soovil temale. Kui võlgnik sai Rennes OÜ „pankrotis“ pankrotihoiatuse kätte siis ta esitas 05.07.2023.a pankrotihoiatusele vastuse, mille kohaselt võlgnik ei nõustu raamatupidamises märgitud summaga (ca 16 000 eurot koos käibemaksuga) ning tegi ettepaneku tasaarveldada summa ning sellisel juhul ei esita Malindi OÜ Rennes OÜ „pankrotis“ vastu omapoolset nõuet. Võlgnik on Rennes OÜ „pankrotis“ nõudele vaielnud vastu algusest saadik ning asjaolu, et Malindi OÜ nõue ei ole tunnustatud Rennes OÜ „pankrotis“ pankrotimenetluses, et tähenda, et Malindi OÜ nõue on muutunud olematuks ning selle alusel ei saa vastu vaielda Rennes OÜ „pankrotis“ esitatud nõudele. Malindi OÜ nõuded ei ole aegunud ning seetõttu ei ole tegelikult Rennes OÜ „pankrotis“ nõue Malindi OÜ vastu põhjendatud. Malindi OÜ saab esitada omapoolsed dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et Malindi OÜ-le kuuluvate rahaliste ja varaliste vahendite arvel Rennes OÜ „pankrotis“ rikastus alusetult. Kuna ajutine haldur ei ole võlgniku käest küsinud mingeid dokumente, siis pole ta tegelikult saanud ka sisuliselt hinnata Malindi OÜ vaastavasisulisi selgitusi, väiteid ja dokumente. Võlausaldaja Rennes OÜ „pankrotis“ pankrotiavalduses esitatud andmed on ühepoolsed, ühekülgsed ja kallutatud ning kajasta tegelikke tehinguid Rennes OÜ ja Malindi OÜ vahel. Võlgnik lisab käesolevale vastuväitele koopiad arvetest, milles sisalduvad teenused ja varalised vahendid on viidud Rennes OÜ „pankrotis“ ehitusobjektidele – seega on Rennes OÜ „pankrotis“ nende arvel alusetult rikastunud. Nii läks ka suur hulk materjale (mida Viljandi objektidel enam kasutada ei olnud võimalik) Rennes OÜ ehitusobjektidele (fassaadi soojustus, katusekattematerjalid SBS, ventilatsiooni torustik koos tuletõkke klappide ja muuga, EPS sokli soojustus, armatuurteras jne), mille eest Rennes OÜ sai tulu akteerides materjali Rennes OÜ objektidel. Malindi OÜ on tasunud näiteks ka Rennes OÜ objekti ventilatsioonimaterjalide eest, kuna Malindi OÜ omas tarnelepingut Cliox OÜ ́ga ning sai sellest tulenevalt ka arvetele maksetähtajad. Malindi OÜ tasus ka osaliselt ventilatsiooni paigaldustööde eest Rennes OÜ objektil. Lisaks Kuluarvesti OÜ (teostas torutöid) poolt teostatud tööde arve Rennes OÜ objektil summas 25 621,02€, mille tasus Malindi OÜ on tänaseks tasaarveldamata Rennes OÜ ́ga. Juhul kui ajutine haldur oleks võlgnikult ettenähtud korras palunud raamatupidamisdokumente ja informatsiooni, siis oleks kogu eeltoodud informatsioon ajutisele haldurile olnud teada ning seda oleks pidanud kajastama ka ajutise halduri aruandes (isegi juhul, kui ajutine haldur oleks sisuliselt või õiguslikult hinnanud neid asjaolusid teisiti). Raamatupidamisedokumentide järgi ja asjaga seotud isikute (Malindi OÜ juhatuse liikme ja endise juhatuse liikme) selgituste ning informatsiooni kohaselt peegeldub Malindi OÜ majanduslik olukord ning põhjused, miks sellisesse seisu jõuti, hoopis teistsugusena, kui ajutise halduri aruandest paistab. On ilmne, et avalikest registritest saadava informatsiooni põhjal ei ole võimalik hinnata ehitusfirma maksejõuetuse või selle puudumise põhjuseid ja asjaolusid. Eeltoodud alusel on võlgnik seisukohal, et ajutise halduri 12.01.2024 aruanne on koostatud puudulike andmete alusel, ei peegelda õigesti Malindi OÜ majanduslikku seisu, maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ning muid asjaolusid. Ajutisel halduril puudus temal olemasoleva

informatsiooni kohaselt igasugune sisuline ja õiguslik võimalus hinnata Malindi OÜ maksejõuetuse kujunemise põhjuseid ja asjaolusid. Ajutine haldur on jätnud temal seadusega lasuvad kohustused ning jätnud võlgniku vara ja kohustused välja selgitamata. On ilmne, et ajutine haldur on rikkunud seadusest tulenevaid nõudeid ning selle tulemusel esitanud oma aruandes kohtule puudulikke ja ebatõeseid arvamusi ja järeldusi. Võlgnik on seisukohal, et ajutise halduri 12.01.2024 aruande alusel ei ole võimalik hinnata Malindi OÜ pankroti välja kuulutamist või väljakuulutamata jätmist. Märkimisväärselt suured puudused aruandes on aluseks selle mittearvestamiseks. Eeltoodud põhjendusel on võlgnik seisukohal, et puudub õiguslik alus Malindi OÜ pankroti välja kuulutamiseks. Malindi OÜ taotleb kohtult jätta arvestamata ajutise halduri 12.01.2024 ajutise halduri aruanne kui sisuliselt puudulik ning arvestada, et selles esitatud hinnangud ja arvamused ei põhine Malindi OÜ raamatupidamisdokumentidel ja seotud isikute selgitustel ja informatsioonil, on seetõttu väärad ning seetõttu tuleb jätta Malindi OÜ pankrot välja kuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Malindi OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andrias Palmitsa. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustusena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid üks eelnimetatud eeldustest. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja nõude aluseks on asjaolu, et võlausaldaja (müüja) ja võlgnik (ostja) sõlmisid 28.08.2022. a müügilepingu ja asjaõiguslepingu kinnistute registriosa numbritega 4448804, 6469950, 10795850 ja 11558050 osas, lepingu esemete ostuhind kokku oli 64 000 eurot. Pankrotiavalduse kohtule esitamise seisuga on võlgnikul võlausaldajale lepingu alusel tasumata jätkuvalt 16 160 eurot. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 31.05.2023. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik kohustust ei täitnud. Võlgniku vastuväite kohaselt puudub võlausaldajal nõue võlgniku vastu, kuna võlgnik on teinud ettepaneku vaidlusalune summa tasaarvestada. Kui võlgnik sai Rennes OÜ „pankrotis“ pankrotihoiatuse kätte siis ta esitas 05.07.2023.a pankrotihoiatusele vastuse, mille kohaselt võlgnik ei nõustu raamatupidamises märgitud summaga (ca 16 000 eurot koos käibemaksuga) ning tegi ettepaneku tasaarveldada summa ning sellisel juhul ei esita Malindi OÜ Rennes OÜ „pankrotis“ vastu omapoolset nõuet. Võlgnik on Rennes OÜ „pankrotis“ nõudele vaielnud vastu algusest saadik ning asjaolu, et Malindi OÜ nõue ei ole tunnustatud Rennes OÜ „pankrotis“ pankrotimenetluses, et tähenda, et Malindi OÜ nõue on muutunud olematuks ning selle alusel ei saa vastu vaielda Rennes OÜ „pankrotis“ esitatud nõudele. Malindi OÜ nõuded ei ole aegunud

ning seetõttu ei ole tegelikult Rennes OÜ „pankrotis“ nõue Malindi OÜ vastu põhjendatud. Malindi OÜ saab esitada omapoolsed dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et Malindi OÜ-le kuuluvate rahaliste ja varaliste vahendite arvel Rennes OÜ „pankrotis“ rikastus alusetult. Kuna ajutine haldur ei ole võlgniku käest küsinud mingeid dokumente, siis pole ta tegelikult saanud ka sisuliselt hinnata Malindi OÜ vaastavasisulisi selgitusi, väiteid ja dokumente. Võlausaldaja Rennes OÜ „pankrotis“ pankrotiavalduses esitatud andmed on ühepoolsed, ühekülgsed ja kallutatud ning kajasta tegelikke tehinguid Rennes OÜ ja Malindi OÜ vahel. Kohus võlgniku vastuväidetega ei nõustu. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (vt nt Riigikohtu 16. juuni 2010.a. kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-2-1-59-10 p. 10 või 2. novembri 2011.a. kohtuotsus kohtuasjas nr. 32-1-95-11 p. 17). Käesoleval juhul on võlgnik tunnistanud, et võlausaldajal on avalduses nimetatud nõue, kuid võlgnikul on võimalik see tasaarvestada. 04.07.2023. a e-kirjas on võlgnik teinud Rennes OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile ettepaneku nõuded tasaarvestada ja edaspidi nõuete esitamisest loobutakse. Võlgnik on oma vastuväites kinnitanud, et Malindi OÜ-l puudub kaitstud nõue Rennes OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 99 lg 1 sätestatust tulenevalt ei ole seega võlgnikul ajutises menetluses tuvastatu põhjal nõuet, millega tasaarvestust teostada. Võlgniku vastuväite kohaselt on ajutine haldur jätnud täitmata hoolsuskohustuse, välja on selgitamata pankrotimenetluse seisukohast olulised asjaolud. Arvestades ajutise pankrotimenetluse piiratud ajalist mahtu on ajutine haldur kohtu hinnangul selgitanud välja kõik olulised asjaolud hindamaks seda, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu või mitte. Puudub vaidlus selles, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid isegi käesoleva menetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole oma vastuväites selgitanud, milliste rahaliste vahendite arvelt oleks tal sellises olukorras võimalik täita võlausaldajate nõudeid. Asjaolu, et võlgnikul võib olla nõudeid teiste maksejõuetute äriühingute vastu, ei muuda võlgnikku ennast maksejõuliseks. Käesoleval juhul on oluline, et võlausaldajal on PankrS § 15 lg 3 p 3 ulatuses aegumata nõue võlgniku vastu. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal ei ole võimalik väita, et võlausaldajal nõue puudub. Lõpliku hinnangu võlausaldajate nõuete olemasolu või puudumise kohta annab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitades. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul likviidne vara puudub. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 10 499,40 eurot (s.o. maksuvõlg 2 746,51 eurot ja täitmisel olev MSA Elekter OÜ nõue summas 7 752,89). Vastavalt Riigikohtu juhistele tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata ilma selle kohustuseta, millele võlgnik vastu vaidleb. Ajutine haldur on kohtu hinnangul õigesti tuvastanud, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik ka kahe eelpoolnimetatud võlausaldaja nõudeid täita. Võlgnik on ajutisele haldurile ette heitnud võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni analüüsimata jätmist. Kohtu hinnangul käesoleval juhul ajutises pankrotimenetluses selleks vajadust ka ei olnud. Võlgnikul puudub igasugune likviidne vara, võlgnik ei suuda kohustusi täita, mistõttu on võlgnik kohtu hinnangul maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 tähenduses (rahavooline maksejõuetus) kui lg 3 tähenduses (bilansiline maksejõuetus). Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (ÄS § 180 lg 5 1). Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liikmed ning endised juhatuse liikmed jätnud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek.

Riigikohus on 3-2-1-188-12 selgitanud, et ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda. Netovara seis on äriühingu maksevõime hindamisel kaaluka tähtsusega ning sellest tulenevat kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele (vt Riigikohtu 25. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 14). Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus saabus hiljemalt 2022. a septembris, mil tekkis maksuvõlg. Võlgnik lõpetas majandustegevuse 2022. a oktoobri alguses, kuna siis suleti võlgniku ainus arvelduskonto. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid, millest nähtuks võlgniku majandusliku seisundi paranemine alates 2022. a septembrikuust, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et võlgniku majanduslik olukord ei ole edaspidi paranenud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile andmeid, mis võimaldaksid välja selgitada maksejõuetuse tekkimise täpset põhjust. Ajutine haldur ei ole saanud tutvuda võlgniku raamatupidamisega ning selle aluseks olevate dokumentidega. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal on maksejõuetuse põhjustanud seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise täpsed asjaolud tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur on tuvastanud, et Malindi OÜ-l võib olla tagasinõue T. P. vastu summas 12 991 eurot. Võlgnikule kuulunud kinnistud on võõrandatud 06.09.2022. a B. P.le, kes on kinnistute eest 08.09.2023. a tasunud ühe maksega 33 000 eurot. Kinnistute müügitehingud võivad olla tagasivõidetavad PankrS § 111 ja § 116 alusel. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 ja § 19 lg 3 alusel kohustatud võlgniku endised ja praegused juhatuse liikmed. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik haldurile üle andnud raamatupidamise dokumentatsiooni. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab juhatuse liikmeid ja endisi juhatuse liikmeid andma haldurile üle kogu võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon. Ajutine pankrotihaldur Andrias Palmits on esitanud tasunõude 11:30 töötunni eest summas 1 667,50 eurot (lisandub käibemaks 366,50 eurot). Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 145 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 667,50 eurot (lisandub käibemaks 22%). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23

alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul pankrotivara puudub, mistõttu kuulub ajutise halduri tasu väljamaksmisele avaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt. PankrS § 30 lg 3 alusel on võlausaldajal õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, esitades selleks kohtule avalduse. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.