Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-14548
Kohtuasi
Rennes OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki avaldus Malindi OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.02.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Malindi OÜ (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Rennes Oliver Ennok
OÜ
(pankrotis)
pankrotihaldur
Võlgnik Malindi OÜ (pankrotis), seaduslik esindaja JO Võlgniku pankrotihaldur vandeadvokaat Andrias Palmits Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde pankrotihaldur Andrias Palmitsa 06.03.2024 seisukohale lisatud tõendid (Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) ajutise halduri aruanne ja Harju Maakohtu 21.02.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-22-10950).
2.Jätta Harju Maakohtu 05.02.2024 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebemenetluse kulud Malindi OÜ (pankrotis) kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale saab menetluskulude jaotuse osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Rennes OÜ (pankrotis) (avaldaja) pankrotihaldur Oliver Ennok esitas 13.10.2023 Harju Maakohtule avalduse Malindi OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldajal võlgniku vastu nõue 16 160 euro saamiseks. Avaldaja esitas 31.05.2023 võlgnikule pankrotihoiatuse, andes võlgnikule 10-päevase tähtaja avaldaja nõude täitmiseks. Võlgnik avaldaja nõuet ei täitnud. Võlgnik esitas 05.07.2023 pankrotihoiatusele vastuse, mille kohaselt võlgnik ei nõustu nõude summaga, ning tegi ettepaneku nõude tasaarvestamiseks. Võlgnik ei ole aga oma väidetavat nõuet avaldaja vastu avaldaja pankrotimenetluses esitanud. Avaldaja pankrotimenetluses oli nõuete esitamise tähtpäev 21.04.2023 ning kohus kinnitas 18.09.2023 määrusega võlausaldajate lõpliku nimekirja. Seega ei ole võlgnikul avaldaja vastu nõuet, mida tasaarvestada.
1.2.Võlgnik on maksejõuetu. Avalikest andmetest nähtub, et võlgnikul on maksuvõlg. 21.02.2023 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku likvideerimisteade. Ajutise halduri aruanne
2.Harju Maakohus tegi 20.11.2023 määruse, millega nimetas võlgniku ajutiseks halduriks Andrias Palmitsa (ajutine haldur).
3.Ajutine haldur esitas 12.01.2024 maakohtule ajutise halduri aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta (ajutise halduri aruanne). Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks on vähemalt 26 659,40 eurot (s.o maksuvõlg, avaldaja nõue ja sundtäitmisel olev MSA Elekter OÜ nõue). Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks tõenäoliselt 2022. a septembris ja maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 tähenduses. Võlgniku seisukoht
4.Võlgniku hinnangul jättis ajutine haldur võlgniku vara ja kohustused nõuetekohaselt välja selgitamata. Ajutine haldur ei pöördunud võlgniku poole teabe ja raamatupidamisdokumentide saamiseks. Avalikest registritest ja avaldaja väidetest ei piisa võlgniku vara ja kohustuste väljaselgitamiseks ning hinnangu andmiseks võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutise halduri aruanne on koostatud puudulike andmete alusel, ei peegelda õigesti võlgniku majanduslikku seisu, maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ja muid asjaolusid.
5.Ajutise halduri aruanne ei võta muu hulgas arvesse asjaolu, et võlgnikul on sissenõutavaks muutunud nõuded Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) vastu 100 388,39 euro ulatuses. Ajutine haldur sai nimetatud asjaolust teada alles 17.01.2024 maakohtu istungil.
6.Võlgnik on avaldaja nõudele vastu vaielnud, soovides vastastikused nõuded tasaarvestada. Asjaolu, et võlgniku nõue ei ole avaldaja pankrotimenetluses tunnustatud, ei tähenda, et võlgnikul nõue puuduks ning et sellele tuginedes ei saaks võlgnik avaldaja nõudele vastu vaielda. Kuna ajutine haldur ei ole võlgniku käest dokumente küsinud, ei saanud ta ka võlgniku vastunõuet sisuliselt hinnata.
2-23-14548 Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus tegi 05.02.2024 määruse, millega kuulutas välja võlgniku pankroti, määras võlgniku pankrotihalduriks Andrias Palmitsa (edaspidi pankrotihaldur), määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja, muude pankrotimenetlusega seotud toimingute tegemise ja ajutise pankrotihalduri tasu maksmise ning jättis pankrotiavalduse menetlemise kulud võlgniku kanda (vaidlustatud määrus).
7.1.Vaidlustatud määruse põhjenduste kohaselt võib võlausaldaja PankrS § 10 lg 2 p 1 järgi võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tugineda asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Avaldaja esitas 31.05.2023 võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik ei ole kohustust täitnud. Võlgnik on teinud avaldajale ettepaneku avaldaja nõude tasaarvestamiseks (st võlgnik tunnistab avaldaja nõuet, kuid soovib selle tasaarvestada). PankrS § 99 lg 1 järgi võib pärast pankroti väljakuulutamist tasaarvestuseks kasutada üksnes kaitstud nõuet. Kuna võlgnikul puudub avaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue, ei ole võlgnikul nõuet, mida tasaarvestada.
7.2.Ajutine haldur on välja selgitanud asjaolud, mis on vajalikud hindamaks, kas võlgnik on maksejõuetu või mitte. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul puudub likviidne vara. Võlgniku kohustuste suurus on avaldaja nõuet arvestamata vähemalt 10 499,40 eurot (s.o maksuvõlg 2746,51 eurot ja sundtäitmisel olev MSA Elekter OÜ nõue 7752,89 eurot), mida ei ole võlgniku vara arvelt võimalik täita. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Kuna võlgnikul puudub likviidne vara ja võlgnik ei suuda oma kohustusi täita, on võlgnik maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 tähenduses (rahavooline maksejõuetus), kui ka lg 3 tähenduses (bilansiline maksejõuetus). Võlgnik on ajutisele haldurile ette heitnud võlgniku raamatupidamisdokumentide analüüsimata jätmist. Kohtu hinnangul ei olnud selleks menetluse senises staadiumis vajadust. Asjaolu, et võlgnikul võib olla nõudeid teiste maksejõuetute äriühingute vastu, ei muuda võlgnikku maksejõuliseks.
7.3.Kuna võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, tuleb võlgnikku pidada maksejõuetuks ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Maksejõuetuse tekkimise täpsed asjaolud tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Määruskaebus
8.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada osas, milles maakohus kuulutas välja võlgniku pankroti (vaidlustatud määruse resolutsiooni punktid 1–2), ja teha uus määrus, millega jätta võlgniku pankrot välja kuulutamata.
8.1.Määruskaebuse väitel oli võlgniku pankroti väljakuulutamine põhjendamatu. Maakohtu määruse järeldused põhinevad ajutise halduri aruandel, mis on koostatud olulisi asjaolusid välja selgitamata ja võlgniku raamatupidamisdokumente nägemata. Ajutine haldur ei selgitanud välja kogu võlgniku vara ja kohustusi. Avalikest registritest ja pankrotiavalduse väidetest ei piisa selleks, et selgitada välja kõik võlgniku varad ja kohustused. PankrS § 22 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on ajutisel halduril kohustus selgitada välja võlgniku vara ja kohustused ning kontrollida, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud, samuti anda hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ilma raamatupidamisdokumente nägemata ei ole võimalik anda õiget hinnangut võlgniku majandusliku olukorra, varade ja kohustuste ning maksejõuetuse põhjuste kohta. Vaidlustatud määruses on ebaõigesti märgitud, et võlgnik ei esitanud ajutisele haldurile raamatupidamisdokumente – tegelikult ei ole ajutine haldur võlgnikult
2-23-14548 raamatupidamisdokumente küsinud. Vaidlustatud määrus on tehtud pealiskaudselt ning asjaolusid õigesti hindamata.
8.2.Ajutise halduri aruanne ja vaidlustatud määrus ei võta arvesse, et võlgnikul on avaldaja vastu nõue, mida võlgnik saab kasutada tasaarvestuse vastuväite esitamiseks. Võlgnik saab tasaarvestuse vastuväite esitada olenemata sellest, et võlgniku nõue ei ole avaldaja pankrotimenetluses tunnustatud.
8.3.Samuti ei ole ajutise halduri aruandes ja vaidlustatud määruse tegemisel arvestatud, et võlgnikul on sissenõutavaks muutunud nõuded Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) vastu. Võlgnikul oli Ehitusfirma FIDELE OÜ-ga (pankrotis) leping ning nõude aluseks olevad dokumendid on olemas.
8.4.Ajutise halduri aruanne ja vaidlustatud määrus ei kajasta ka seda, et avaldaja on võlgniku arvel alusetult rikastunud. Võlgnik on viinud avaldaja ehitusobjektidele materjale (fassaadi soojustus, katusekattematerjalid, ventilatsioonitorustik koos tuletõkke klappidega, sokli soojustus, armatuurteras jne). Samuti on võlgnik mitmel korral tasunud avaldaja ehitusobjektiga seotud materjalide ja tööde eest. Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta
9.Pankrotihalduri seisukoha järgi tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Võlgnik leidis juba maakohtu menetluses, et ajutine haldur ei olnud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitanud. Võlgnikul oli võimalik esitada täiendavaid seisukohti ja andmeid, mida võlgnik ka tegi: võlgnik esitas maakohtu 17.01.2024 istungil ajutisele haldurile täiendavaid raamatupidamisandmeid, samuti esitas võlgnik täiendavaid andmeid 01.02.2024 seisukohas. Täiendavalt esitatud andmed ei muuda ajutise halduri aruande järeldusi. Võlgniku väidetavad nõuded avaldaja vastu ei ole avaldaja pankrotimenetluses tunnustatud, mistõttu neid ei saa PankrS § 99 lg-st 1 tulenevalt tasaarvestuseks kasutada. Võlgniku nõue Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) vastu on perspektiivitu. Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) ajutine haldur Andres Tootsman on ajutise halduri aruandes esile toonud, et Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) muutus tõenäoliselt maksejõuetuks 2022. a ja Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) pankrotimenetluseks puuduvad rahalised vahendid.
10.Avaldaja seisukoha järgi tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Võlgnik ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et võlgnik võiks olla maksevõimeline. Võlgnikul ei ole vara ega majandustegevust. Võlgniku 2021. ja 2022. a majandusaasta aruanded on esitamata. Võlgnikul on maksuvõlg 3573,51 eurot. Samuti on võlgnik sulgenud oma pangakonto. Võlgnik väidab, et omab nõuet Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) vastu, kuid sellel nõudel puudub väärtus. Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) ajutine haldur on tuvastanud Ehitusfirma FIDELE OÜ-l (pankrotis) vara puudumise. Määruskaebuses esitatud väited muude võimalike nõuete kohta on tõendamata. Olenemata võlgniku väitest, et ajutisele haldurile ei olnud esitatud võlgniku raamatupidamisdokumente, nähtub asjas kogutud andmetest, et võlgnikul puuduvad võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Oma väidetavat vastunõuet ei ole võlgnik avaldaja pankrotimenetluses esitanud, mistõttu tasaarvestuse tegemiseks puudub võimalus. Menetluse edasine käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-23-14548
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 22 lg 2 p 1 järgi selgitab ajutine haldur välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi annab ajutine haldur hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Kui võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või lg 3 tähenduses, tuleb kohtul võlgniku maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlgu ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, ning kui selline olukord ei ole ajutine, on võlgnik maksejõuetu (RKTKm 10.06.2014, 3-2-1-60-14, p 18).
14.Siinsel juhul leidis ajutine haldur oma ülesannete täitmise tulemusena, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ning samale järeldusele jõudis ajutise halduri väljaselgitatud ning muude menetluses esile toodud asjaolude pinnalt ka maakohus. Maakohus tutvus avaldaja pankrotihalduri esitatud pankrotiavalduse, võlgniku vastuväidete ja ajutise halduri aruandega ning kuulas nimetatud isikud kohtuistungil ära. Maakohus on võlgniku vastuväidetega seotud asjaolusid ja tõendeid hinnanud ning määrust nõuetekohaselt põhjendanud. Vaidlustatud määruse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et lisaks avaldaja nõudele on võlgnikul kohustusi veel vähemalt 10 499,40 euro ulatuses (s.o maksuvõlg 2746,51 eurot ja täitemenetluses olev MSA Elekter OÜ nõue 7752,89 eurot), ning võlgnikul ei ole vara, mille arvelt osundatud kohustusi täita. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Maakohtu järeldused on kooskõlas pankrotiseaduse mõttega. Maakohus ei ole asjaolude hindamisel diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ringkonnakohtul puudub alus maakohtu otsustusse sekkumiseks.
15.Määruskaebuse väitel ei täitnud ajutine haldur oma PankrS § 22 lg-s 2 toodud kohustusi nõuetekohaselt, kuna ei küsinud võlgnikult teavet ja raamatupidamisdokumente. Ringkonnakohtu hinnangul on õige, et võlgnikult teabe küsimine peaks üldjuhul olema üks ajutise halduri toimingutest enne võlgniku varalisele seisundile hinnangu andmist. Teisalt ei ole võlgnikult teabe ja dokumentide küsimine siiski ajutise halduri kohustus, vaid see on PankrS § 22 lg-st 3 tulenevalt halduri õigus, ning seda, kas ajutine haldur on võlgniku vara ja kohustused piisava põhjalikkusega välja selgitanud, tuleb hinnata tervikuna. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et siinsel juhul on võlgniku vara ja kohustused piisava põhjalikkusega välja selgitatud ning ajutise halduri aruanne koos maakohtu menetluses esitatud täiendava teabega oli piisav võlgniku varalisele seisundile hinnangu andmiseks ja võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks.
16.PankrS § 99 lg-st 1 tulenevalt võib pankrotivõlgniku suhtes tasaarvestuseks kasutada üksnes pankrotimenetluses kaitstud nõuet. Kuna võlgniku vastunõue, mida võlgnik soovib
2-23-14548 tasaarvestuseks kasutada, ei ole avaldaja pankrotimenetluses kaitstud, ei saa võlgnik avaldaja nõudele tasaarvestuse vastuväidet esitada.
17.Määruskaebuse väitel ei ole ajutise halduri aruande ja vaidlustatud määruse tegemisel arvestatud asjaoluga, et võlgnikul on nõue Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) vastu ning alusetust rikastumisest tulenevad nõuded avaldaja vastu. Ringkonnakohus märgib, et võlgnik on osundatud asjaolud maakohtu menetluses esile toonud ja neid on vaidlustatud määruse tegemisel arvestatud. Võlgniku nõue Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) vastu ning avaldaja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded on kajastatud vaidlustatud määruse kirjeldavas osas. Vaidlustatud määruse põhjendavas osas selgitas maakohus, et asjaolu, et võlgnikul võib olla nõudeid teiste maksejõuetute äriühingute vastu, ei muuda võlgnikku maksejõuliseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kuna võlgniku esile toodud nõuded on pankrotistunud äriühingute vastu ja nende maksmapanek on ebatõenäoline, ei anna need alust kahelda võlgniku püsivas maksejõuetuses.
18.Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.
19.Pankrotimenetlusega seonduva kohtumenetluse kulude jaotuse määramisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti (PankrS § 3 lg 2). Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kuna menetlusosalised määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude nimekirju ei esitanud, tuleb eeldada, et menetlusosalistel (välja arvatud võlgnikul) menetluskulusid ei tekkinud ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vajadus puudub.
20.PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud määruse peale esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. PankrS § 5 lg 2 võimaldab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. Pankrotiseadus ei näe ette pankrotimääruse peale esitatud määruskaebust lahendava ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise võimalust (PankrS § 32). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Käesolev määrus on seega vaidlustatav üksnes menetluskulude jaotuse osas.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.