OÜ Aqva Sport avaldus Kastani Spordikeskus OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja/võlausaldaja OÜ Aqva Sport (registrikood 12978113; asukoht XXX, 44307, Lääne-Virumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina UrbSemjonov, e-post XXX; puudutatud isik/võlgnik Kastani Spordikeskus OÜ (registrikood 16806700; asukoht XXX, 44307, LääneVirumaa; e-post XXX), seaduslik esindaja N.C ; ajutine pankrotihaldur W.O (isikukood XXX; Advokaadibüroo W.O&Partnerid OÜ; asukoht XXX, 11611 Tallinn; telefon 503 4471, e-post XXX).
Eelistungi toimumise aeg
08.07.2025
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Kastani Spordikeskus OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist haldurit likvideerima Kastani Spordikeskus OÜ kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
3.Vabastada W.O Kastani Spordikeskus OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast Kastani Spordikeskus OÜ kustutamist äriregistrist.
Määrata Kastani Spordikeskus OÜ dokumentide hoidjaks N.C (isikukood XXX).
5.Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
6.Määrata ajutise pankrotihalduri W.O tasuks 1860 eurot (sh käibemaks), mis maksta välja OÜ-le Advokaadibüroo W.O&Partnerid (registrikood 10872882, arvelduskontole nr EE231010220204462227), so büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tasust:
6.1.1306,25 eurot (sh käibemaks) mõista välja Kastani Spordikeskus OÜ-lt:
6.2.553,75 eurot maksta välja võlausaldaja aktsiaselts OÜ Aqva Sport poolt 03.06.2025 kohtu deposiiti kantud 2500 euro arvelt.
7.Kohustada AS-i SEB Pank kandma üle Kastani Spordikeskus OÜ arvelduskontolt nr
EE981010220299574227 ajutise halduri tasu katteks 1306,25 eurot olenemata võimalikust arestidest ja kohtutäiturite nõuetest OÜ Advokaadibüroo W.O&Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227.
8.Rahuldada OÜ Aqva Sport avaldus ja määrata kindlaks OÜ Aqva Sport menetluskulud. Mõista menetluskulu summas 820 eurot välja Kastani Spordikeskus OÜ-lt.
9.Kastani Spordikeskus OÜ-lt tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10.Jätta rahuldamata võlausaldaja taotlus nõuda kohtule deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata.
11.Võlausaldajal on võimalik taotleda ülejäänud deposiidi 1946,25 euro tagastamist.
12.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.Saata määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel Tartu Maakohtu registriosakonnile ning resolutsiooni p 6.2. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD
1.OÜ Aqva Sport (võlausaldaja) esitas 22.05.2025 kohtule avalduse Kastani Spordikeskus OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Avalduse kohaselt sõlmisid OÜ Aqva Sport ja Kastani Spordikeskus OÜ 07.09 2023 Rakveres asuva Aqva Spordikeskuse opereerimislepingu, millega võlausaldaja andis võlgnikule Spordikeskuse opereerimisõiguse. Lepingu eritingimuste p-s 5 leppisid pooled kokku opereerimisõiguse tasus Keskuse kasutamise eest 7000 eurot ühes kalendrikuus, millele lisandub käibemaks. Lepingu üldtingimuste p 1.3 kohaselt kohustus võlgnik tasuma tasu jooksva kuu eest hiljemalt sama kuu 10. päevaks võlausaldaja poolt esitatud arve alusel. Võlgnik on jätnud tasumata järgmised Võlausaldaja poolt vastavalt poolte vahel sõlmitud opereerimislepingu eritingimuste punktile 5 väljastatud arved summas 25 620 eurot. 22.05.2025 seisuga lisanduv viivis kokku 1803,06 eurot. 25.04.2025 esitas võlausaldaja võlgnikule võla tasumise nõude. Pärast seda võlgnik ja võlausaldaja kohtusid, kuid vaatamata lubadusele nõue tasuda, võlgnik seda ei teinud 06.05.2025 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik vastas pankrotihoiatusele 08.05.2025: „OÜ Kastani Spordikeskus on võlgnevusest teadlik ja antud võlgnevusest tulenevalt on toimunud ka kohtumine Aqva Sport OÜ esindajatega. OÜ Kastani Spordikeskus on tegelemas uute tegevussuundade leidmisega“. Võlgnik võlga tasunud ei ole.
2
3.Kohus võttis 27.05.2025 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, palus võlgnikul esitada kirjalik vastus võlausaldaja pankrotiavalduse kohta ning kohust võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 2500 eurot.
Võlausaldaja tasus 03.06.2025 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 2500 eurot.
Võlgnik esitas 05.06.2025 vastuväite pankrotiavaldusele.
6.Kohus pidas asja eelistungi 08.07.2025. Istungil avaldas võlgnik, et on nõus ajutise halduri määramisega.
7.Kohus nimetas 09.07.2025 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks W.O (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
8.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt võlgniku esitatud dokumentide kohaselt kassajääk puudub. AS-i SEB Pank andmetele omab Kastani Spordikeskus OÜ 15.07.2025 seisuga AS-is SEB Pank arvelduskontot number EE981010220299574227, mille saldo on 253,89 eurot ja arvelduskontot number EE491010011960753227, mille saldo 15.07.2025 seisuga on 0,00 eurot. Arvelduskonto analüüsimisel haldur ebaharilikke või pealtnäha põhjendamatuid ülekandeid ei tuvastanud. Kontolt on tehtud väljamakseid järgmistele isikutele, enamikele neist regulaarselt, millega seoses küsis haldur võlgniku juhatuselt täpsemaid selgitusi: -
Neartech OÜ –jJuhatuse liige: ettevõte pakkus haldus- ja koristusteenust spordikeskuses eelmisele operaatorile. Kui Kastani Spordikeskus OÜ alustas opereerimist, siis alguses võtsin lepingud üle, et tagada katkematu spordikeskuse koristus ja haldus (majapidamistarvetega varustamine, sise- ja välisväljakute seadmine võistluste jaoks, hooajaline ettevalmistus, laagrite jms jaoks, välikoristus jne). Teenuse kvaliteet ja kiirus ei vastanud ootustele ning otsustasin teenuste pakkujat vahetada.
-
M. L. (regulaarsed maksed) – isikliku sõiduauto kompensatsioon 1335 eurot (haldur: miks seda tuli maksta ja milles seisnes üldse ettevõtte jaoks auto kasutamise vajadus?) – juhatuse liige: lepinguline töötaja ettevõttes spordikeskuse juhataja/koordinaatori ametikohal. Töölepingus kokkulepitud palk 1000 eurot ja isikliku sõiduauto kompensatsioon 335 eurot. Põhimõtteliselt keskuse müügitöö, mille tarbeks kasutas ka isiklikku sõidukit.
-
N.C – töötasu ja auto kompensatsioon - 1835 eurot (haldur: milline sa sellest on töötasu ja milline auto kompensatsioon?) – juhatuse liige: esimene palgamakse mulle endale novembri lõpus. 1500 eurot töötasu ja 335 eurot autokompensatsioon. Mõne kuu möödudes muutsin töötasu endale 1000 euro peale. Autokompensatsiooni asendas Circle K kütusekaart.
-
MK Kinnisvara consult OÜ– 1050 eurot – juhatuse liige: majasisene haldusteenus peale Neartech OÜ-d. Kokkuleppehind 1000 eurot kuus. 50 eurot lisa on pisivahendid/materjalid eritööde jaoks.
-
STELL EESTI AS (regulaarsed maksed) – 4954,80 eurot; 5037,38 eurot – juhatuse liige: majasisene koristusteenus peale Neartech OÜ-d, kokkuleppehind 4129 eurot + KM (lõpphind muutus KM muutusega (20%-->22%).
-
Codeink Digital OÜ – 1015 eurot – juhatuse liige: see ettevõte pakkus kodulehe haldust. Kuna koduleht oli ajale jalgu jäänud, siis tellisime uue kodulehe tegemise. Kokkuleppehind 2030 eurot, millest pool (1015 eurot) oli vaja ette maksta. Kuna aga kodulehte päris lõpuni valmis ei saanud, siis poolele summale tuli kreeditarve.
-
N-JAAP OÜ (regulaarsed) kojameheteenus, lumekoristus parkimisplatsidel, jpm erinevad haljastustööd 1800 eurot – juhatuse liige: välihaldus, keskuse territooriumil. Arvestades 3
ettevõtte majanduslikku olukorda ja muid kulusid, siis osutus see ikkagi peale nelja kuud liiga kulukaks. Viimased arved sai makstud hiljem tagantjärgi. -
Circle-K (regulaarne kulu) – 434,32 eurot, 223 eurot; 343 eurot; 370,44 eurot – juhatuse liige: kuna varustasin ise spordikeskust palju erinevate kuluvahendite ja muude abivahenditega töö tegemiseks, siis oli mõistlik teha kütusekaart. Paljude tööde jaoks oli vaja abivahendid rentida ja ise kohale tuua (nt laelampide vahetamiseks oli vaja rentida ehitustellingud lae alla ronimiseks jne).
-
A&O HALDUS OSAÜHING – 1000 – juhatuse liige: see on MK Kinnisvara consult OÜ haldusteenuse eest esitatud arve teise ettevõtte alt.
-
Intsverks OÜ (regulaarsed maksed erinevates summades) – juhatuse liige: spordikeskuse sisekoristusteenust pakkuv ettevõte peale Stell Eesti OÜ-d. Kokkuleppehind 2600 eurot. 2025 aasta märtsis muutus see ettevõte KM-kohustuslaseks ning hinnale lisandus KM. Eraldi oli tellitud ka paar eritööd eri aegadel jõusaali ja tenniseväljakute märgpesu näol. Paar väiksemat arvet on ka erivahendite ja ainete kohta, mis ei sisaldunud teenuse lepingus.
Ettevõttel registervara puudub. Maksu-ja Tolliameti andmetel on võlgniku 815,74 euro suurune ettemaks maksuametile. Võlgniku 09.07.2025 bilansi kohaselt on võlgnikul ka summas 4619,31 eurot nõudeid erinevate ostjate vastu. Võlgniku juhatuse selgituse kohaselt on tegemist enamjaolt maksmata spordiklubi liikmemaksudega ning need on kõik ebatõenäoliselt laekuvad. Spordiklubi on suletud. Haldur arvestab nõuetest võlgniku vara hulka seega ainult maksuameti ettemaksu summas 815,74 eurot. Võlgniku väitel kuuluvad talle spinningmasinad ja muu spordiinventar, mille ta üürileandjalt OÜ Aqva Sport 20 400 euro (sisaldab km) eest ostis, kuid mille eest on ainult 10 030 euro ulatuses makstud. Varad asuvad hetkel üüripinnal, mis on üürileandjale tagastatud, seega ka varade valdus on üürileandjal. Vara omandi osas on üürileandjaga vaidlus, viimane leiab, et varad kuuluvad talle. Seadmete omandiõiguse küsimus endiselt lahtine ning see kuuluks väljaselgitamisele võlgniku edaspidises pankrotimenetluses. Samas märgib ajutine haldur, et võlausaldajal OÜ Aqva Sport on võlgniku vastu üürilepingust tulenev nõue summas 25 620 eurot + viivis, mis tähendab ka seda, et tal on üürileandja pandiõigus vastavalt VÕS § 307 üüripinnal asuvate võlgniku varade suhtes. AÕS § 281 lg 1 järgi on tal seega seaduslik alus võlgnikule kuuluva vara valdamiseks ja juhul kui need vara kuuluvad veel võlgnikule, siis teostada nende suhtes üürileandja pandiõigust. Praktikas on kohtud sellises olukorras andnud üürileandjale õiguse mitte anda pankrotivara haldurile üle, kuna üürileandja valdus on saadud seaduslikul alusel ja võlausaldajal on endal õigus need enampakkumisel oma nõude katteks võõrandada. Eeltoodust tulenevalt ei pea haldur antud hetkel võimalikuks arvestada kõnealused spinningseadmeid võlgniku vara hulka. Halduri esialgsel hinnangul kuulub võlgnikule vara kokku summas 1069,63 eurot (MTA ettemaks 815,74 samas pole teada, kas EMTA selle tagastaks võlgniku taotluse alusel) + kontojääk 253,89), täpne vara koosseis selgub edaspidise menetluse jooksul eeldusel, et kohus otsustab võlgniku pankroti välja kuulutada. Hetkel olemasolevast varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kindlasti on varaks pangakonto jääk 253,89 eurot. Võlgnikul on kohustus üürileandja OÜ Aqva Sport ees vähemalt 25 620 eurot + viivis vähemalt 1803,06 eurot. Üürileping on tänaseks õpetatud, võlgnik on üüripinna üürileandjale tagastanud. Võlg võib olla väiksem olenevalt sellest, kas võlausaldaja on arestinud ja võõrandanud võlgniku varasid oma üürinõude katteks. Haldurile teadaolevalt võib võlausaldaja valduses olla võlgniku varasid kuni 8500 euro väärtuses. Võlgnikul on laenuvõlg osaniku N.C ees summas 6300 eurot ja osanikule kuuluva ühingu Kastani Sport MT ees summas 395 eurot. Lisaks on võlgniku juhatuse liikme sõnul tasumata tema saamata jäänud töötasu summas 1000 eurot. Summas 954,29 eurot on spordiklubi liikmed teinud võlgnikule liikmemaksu ettemakseid, mis tuleks samuti neile tagastada kuna nad pole teenust saanud. Eeltoodust tulenevalt võib ajutisele haldurile esitatud esialgsetel 4
andmetel olla võlgnikul kohustusi kuni 36 073,36 euro ulatuses. Täpne võlasumma selgub edaspidise menetluse jooksul. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes leiab haldur, et hetkel pole võimalik anda hinnangut vara tagasivõitmise võimalusele. Selleks tuleb halduril eelnevalt tutvuda võlgniku raamatupidamisega ning tuvastada võimalik tagasivõidetav vara. Haldur märgib, et EDMA OÜ (registriood 16145918) andis võlgnikule seisuga 26.03.2024 laenu summas 10 000 eurot mis on võlgniku poolt järk-järgult täies ulatuses tagasi makstud. Antud tehingu puhul võivad potentsiaalselt esineda rahaliste kohustuste tagasivõitmise võimalused vastavalt PankrS §-le 113, kui tehingud on kahjustanud teiste võlausaldajate huve. Rahaliste kohustuste tagasivõitmist tuleb aga eraldiseisvalt analüüsida peale võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooniga tutvumist, kuna sellise hagi rahuldamise perspektiivid sõltuvad väga mitmetest asjaoludest. Neid asjaolusid ei ole aga ajutisel halduril olnud võimalik tänase seisuga kuigi selgelt tuvastada. Võttes arvesse asjaolu, et võlgniku sõnade kohaselt puudub majandustegevus ning jooksvate kohustuste (sh pankrotimenetluse kulude) täitmiseks puuduvad piisavad käibevahendid, asub haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Võlausaldajate nõuete ning võlgniku vara suurus selgub täpsemalt edaspidise menetluse jooksul. Halduri hinnangul võis võlgniku püsiv maksejõuetus tekkida 2024. mais, kui üürileandja nõudis kogu võla korraga tasumist. Võlgnikul ei olnud võimalik kogu tekkinud võlg korraga ära maksta, pidi üüripinna vabastama ning seadmed üürileandjale jätma, milles tulenevalt tekkis püsiv maksejõuetus. Halduri hinnangul oleks võlgnik pidanud peale üürileandjaga peetud läbirääkimiste nurjumist ise esitama pankrotiavalduse. 2025. a mai alguses teadis võlgnik, et läbirääkimised ei õnnestu ning ettevõttel ei olnud võimalik võlga koheselt tasuda, üürileandja esitas pankrotiavalduse seisuga 22.05.2025. Seega on võlgniku juhtkond rikkunud äriseadustiku § 180 lg 51-e. Olemasolevate andmete põhjal leiab haldur, et ettevõtte maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige ebaõnnestunud äriplaan. Ilmselt tehti algselt spordikeskuse avamisel liiga kulukaid otsuseid, mis ennast ära ei tasunud. Ettevõtte haldus-ja hoolduskulud olid ebamõistlikult kõrged, seda küll prooviti hiljem odavama teenuse tellimisega parandada. Tõenäoliselt oli ka üürileandjaga sõlmitud kokkulepe spinningmasinate soetamiseks võlgnikule üle jõu käiv. Täpsemad maksejõuetuse põhjuseid selguvad aga edaspidise pankrotimenetluse jooksul, kui kohus peaks otsustama pankroti välja kuulutada. Ajutisel pankrotihalduril ei ole võimalik anda hinnangut, kas võlgniku juhatuse liikme tegevuses võivad esineda KarS §-is 3811 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine Võlgniku juhatuse liikme poolt. See selgub edaspidise pankrotimenetluse jooksul. Ajutisel pankrotihalduril ei ole hetkel võimalik anda hinnangut, kas võlgniku juhatuse liikme tegevuses võivad esineda KarS § 384 lg 1 sätestatud teo tunnuseid, s.o. juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse teadlik põhjustamine. See selgub edaspidise pankrotimenetluse jooksul. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2480,80 eurot, millele lisandub käibemaks.
9.Maakohus määras 14.08.2025 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot ning avaldas 14.08.2025 määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
10.Maksejõuetuse teenistus ei esita 07.10.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.
11.20.10.2025 palus kohus menetlusosalistelt seisukohta ajutise halduri aruande ja tasu taotluse osas ning palus võlausaldajal esitada oma menetluskulude nimekiri.
12.Võlgnik esitas 25.10.2025 seisukoha, milles selgitas, et spinningrataste väljaostmine oli opereerimislepingu sõlmimise eelduseks. Opereerimislepingu sõlmimisel OÜ Aqva Sport poolt 5
antud informatsiooni alusel tekkinud teadmise kohaselt poleks olnud spinningrataste soetamine liigselt koormav. Kahjuks erinesid OÜ-lt Aqva Sport saadud informatsioon ja reaalsus oluliselt. Samuti ei nõustunud võlgnik väitega, et rikutud on ÄS § 180 lg 51-e. Läbirääkimised käisid OÜga Aqva Sport veel 2025.a. mai esimestel päevadel. Selleks ajaks oli Kastani Spordikeskus OÜ lõpetanud opereerimislepingu, et vältida täiendavate kulude tekkimist ja keskenduda uute tegevussuundade otsimisele. Halduri aruandes on ekslikult märgitud, et opereerimislepingu lõpetas OÜ Aqva Sport. Seega, kui oleks kuidagi võimalik objektiivselt tuvastada maksejõuetuse tekkimise aeg, ei saa antud juhul väita, et rikutud oleks ÄS § 180 lg 51-e. Võlgnik täiendas 27.10.2025 oma seisukohta, mille kohaselt nõustus, et aruandes välja toodud halduri tasu hüvitatakse Kastani Spordikeskus OÜ pangaarvel olevatest vahenditest. 12.11.2025 saatis võlgnik kohtule konto väljavõtte, mille kohaselt on võlgniku pangakonto jääk 1306,63 eurot.
13.Võlausaldaja esitas 27.10.2025 oma seisukoha, milles märkis, et ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul nõudeid erinevate ostjate vastu kokku summas 4619,31 eurot. Aruandest ei selgu, miks on need kõik ebatõenäoliselt laekuvad, arvestades, et pole teada, et üldse oleks tehtud midagi nende nõuete sissenõudmiseks (nt esitatud kohtuväline kiri vms). Samuti nähtub aruandest, et Edma OÜ osas esineb võimalus rahaliste kohustuste tagasivõitmiseks (summaks on 10 000 eurot), mille osas haldur ei ole märkinud, et tegemist oleks perspektiivitu nõudega. Haldur on jätnud tähelepanuta, et M. L. ́le on makstud igakuiselt sõiduauto kompensatsiooni 335 eurot (kokku pangakontolt nähtuvalt 19 makset), kuid tegelikkuses ei ole võlgnik selgitanud ega tõendanud, et sellises summas sõiduauto kompensatsioon oleks kuidagi põhjendatud või üldse seotud spordikeskuse tööga. Sama kehtib juhatuse liikmele makstud sõiduauto kompensatsiooni kohta. Tegemist võib olla täielikult alusetute maksetega. Arusaamatuks jääb ka see, milleks üldse on spordikeskusel vaja eraldi juhatajat, kui samu ülesandeid on täitnud juhatuse liige, kes on samuti olnud tasustatud. Vastavaid asjaolusid ei ole haldur välja selgitanud. Ülaltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et PankrS § 29 lg 1 eeldused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata ei ole käesoleval juhul täidetud ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Võlausaldaja palub ka kohtul PankrS § 23 lg-st 1 tulenevalt kontrollida ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ning kinnitada üksnes vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Võlausaldaja menetluskuludeks on olnud riigilõiv 420 eurot, õigusabikulud 1,5 tundi tunnihinnaga 200 eurot, s.o 300 eurot (ilma km summa) ja õigusabikulud seoses kohtuistungil osalemisega (0,5 tundi), s.o 100 eurot (ilma km summa). Kõik kulud kokku 820 eurot, mille palub jätta võlgniku kanda. Võlausaldaja palub menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlausaldaja esitas ka taotluse välja mõista OÜ Aqva Sport kasuks võlgniku juhatuse liikmelt N.C-lt kohtule deposiidina tasutud 2500 eurot. Ajutise halduri aruandes on leitud, et võlgniku juhtkond on rikkunud äriseadustiku § 180 lg-t 51, s.o kohustust esitada pankrotiavaldus, kuivõrd juhatus oleks ise pidanud esitama pankrotiavalduse. PankrS § 11 lg-st 12 tulenevalt on võlausaldajal õigus esitada avaldus kohtule ja nõuda kohtule deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Kusjuures kehtib eeldus, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja (nagu käesoleval juhul), siis ei ole isik, kelle vastu nõue esitati, oma kohustusi õigeaegselt täitnud.
14.07.11.2025 edastas kohus ajutisele haldurile vastamiseks võlausaldaja 27.10.2025 seisukoha punkt 3 osas.
15.Ajutine pankrotihaldur esitas 12.11.2025 taotluse kohustada AS-i SEB Pank kandma üle summa 1306,25 eurot ajutise halduri tasu katteks olenemata võimalikest arestidest ja 6
kohtutäiturite nõuetest OÜ Advokaadibüroo W.O&Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227, kuivõrd praktikas esineb viimasel ajal palju juhtumeid, kus pank konto jääki ajutise halduri taotlusel tasu katteks üle ei kanna.
16.07.12.2025 esitas ajutine haldur aruande täienduse vastates võlausaldaja seisukoha p-le 3. Ajutine haldur on selgitanud järgnevat: 1) Nõuded erinevate ostjate vastu summas 4619,31 eurot. Nimetatud summa koosneb spordiklubi endiste liikmete tasumata liikmemaksudest. Võlgniku sõnul saadeti liikmetele meeldetuletused tasumata arvete kohta. Kuna summa koosneb väikestest nõuetest suure hulga erinevate isikute vastu, on nende sissenõudmine kulukas ja aeganõudev, ning ajutisel halduril puudub hetkel täielik ülevaade võimalikest vastuväidetest või muust, mis võiks sissenõudmise edukust mõjutada. Sellest tulenevalt on haldur märkinud need nõuded ajutises menetluses ebatõenäoliselt laekuvaks. Haldur ei saa nende summade laekumist eeltoodud asjaoludel tõenäoliseks arvestada. Ajutise menetluse eesmärk on hinnata võlgniku vara ja menetluse jätkamise perspektiivi. Kuna võlgniku pankrotipesas puuduvad hetkel vahendid (sissetulekud ja realiseeritav vara), ei ole ajutisel halduril võimalik asuda tasuma kulukaid ja potentsiaalselt edutuid sissenõudmiskulusid. Need nõuded ei ole piisavalt realiseeritav vara PankrS § 29 lg 1 eelduste hindamiseks. Arvestades hetke rahalist seisu, peab ajutine haldur rakendama konservatiivset lähenemist varade väärtuse hindamisel. Ebakindlad ja kulukad sissenõudmist vajavad debitoorsed nõuded tuleb raugemise kontekstis hinnata madala laekumistõenäosusega. Menetluse kulusid ei saa katta hüpoteetiliste nõuete arvelt. 2) Edma OÜ-le tagasimakstud laen summas 10 000 eurot. Ajutine menetlus on oma olemuselt piiratud ja ei anna haldurile piisavat aega ega rahalisi vahendeid põhjaliku raamatupidamise auditi läbiviimiseks. Tagasivõitmise hagi esitamine on kulukas ja riskantne protsess. Isegi kui tagasivõitmise hagi oleks perspektiivikas, vajab selle esitamine ja menetlemine kohest rahastamist finantside arvel, mis pankrotipesas praegu puuduvad. Hagi edukus sõltub paljudest asjaoludest, sh laenu tagasimakse vajadusest/kiireloomulisusest, laenu tingimustest ja võlgniku maksevõimest tagasimakse hetkel. Hetkel puudub piisav info veendumaks hagi perspektiivis. Ei ole välistatud, et nõue on perspektiivitu. Eeldatavat tagasivõidetavat vara ei saa lugeda võlgniku olemasolevaks varaks jooksvate menetluskulude katmiseks. 3) M. L. makstud sõidukikompensatsioon. Sõidukikompensatsiooni põhjendatuse (sh seos spordikeskuse tööga, juhatuse liikme töö dubleerimine) täpsem hindamine eeldab põhjalikku uurimist edaspidises pankrotimenetluses. Sõidukikompensatsioon ei ole võlgniku vara – tegemist on varem tehtud tehingutega. Kahtluse korral on see potentsiaalne tagasivõitmise nõue või kahjunõue (juhtorgani liikme vastu). Nende nõuetega edasiliikumine nõuab haldurilt aega ja kulusid (nt õigusabikulud, raamatupidamise analüüs), mille katmiseks praegu puudub pankrotipesas reaalne vara. Kahjunõuete esitamine juhatuse liikme vastu on samuti aeganõudev ja vajab eraldi finantseerimist. Ajutine haldur kordab ja rõhutab oma seisukohti: PankrS § 29 lg 1 kohaldamisel on oluline vahet teha olemasoleval, realiseeritaval varal (pangakontodel olev raha, registreeritud ja kiirelt müüdav vara) ning potentsiaalsel, ebakindlal varal (tagasivõitmise nõuded, kulukat sissenõudmist vajavad debitoorsed nõuded, kahjunõuded). Jooksvate menetluskulude katteks sobib ainult reaalne, olemasolev likviidne vara (näiteks raha). Haldur ei saa võtta pankrotipesa nimel kohustusi (nt hagi esitamise kulud), mille katmiseks puuduvad kindlad vahendid. See oleks vastuolus hoolsuskohustusega ja seaks ohtu ka halduri enda tasu laekumise. Pankrotimenetlust ei saa alustada lootuses, et ehk õnnestub tulevikus hagi esitamise abil raha saada, kui menetluskulude katteks pole esialgu sentigi. Kui võlausaldajad peavad neid nõudeid perspektiivikaks, tuleb neil finantseerida menetluse jätkamist vastavalt PankrS § 29 lg 3. Ka pankrotihalduril on õigus saada oma töö eest tasu. Võlgniku pankrotipesas puuduvad praegu piisavad vahendid edaspidiste menetluskulude kandmiseks (PankrS § 29 lg 1 esimene eeldus). Arvestades nõuete ebakindlat laekumist ja tagasivõitmise 7
hagide ebakindlat perspektiivi ning suurt kulu, ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda viisil, mis kataks menetluskulud (PankrS § 29 lg 1 teine eeldus). Ajutine haldur jääb seisukohale, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata (raugemise tõttu), välja arvatud juhul, kui võlausaldajad finantseerivad menetluse jätkamist ning siis saab vastava summa kanda kohtu deposiiti.
17.16.11.2025 esitas võlgnik seisukoha võlausaldaja menetluskulude osas, milles märgib, et puudub vaidlus selle üle, et OÜ Aqva Sport on tasunud riigilõivu summas 420 eurot. Ülejäänud kulude osas leiab võlgnik, et need on põhjendamata. Samuti leiab, et alusetu on OÜ Aqva Sport poolt esitanud avaldus deposiidina tasutud 2500 euro väljamõistmiseks võlgniku juhatuse liikmelt, kuivõrd selle eeldused pole täidetud ja põhinevad üksnes OÜ Aqva Sport subjektiivsetele oletustele. Eeltoodust lähtuvalt peaksid jääma kulud selle kanda, kes need teinud on ehk antud juhul OÜ Aqva Sport enda kanda.
KOHTU SEISUKOHT
18.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
19.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus nõustub ajutise halduri seisukoha ja järeldusega, et ettevõttel puudub vara, mille arvelt läbi viia pankrotimenetlus ning ettevõtte reaalseks kindlaks varaks saab lugeda pangakontol olevat raha, mis hilisemas menetluses selgus on 1306,25 eurot, mitte 253,89 eurot nagu on märgitud ajutise halduri aruandes. Kuid ka see summa ei ole piisav, et katta pankrotimenetluse kulud ning selle arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutine pankrotihaldur on põhjalikult selgitanud, et PankrS § 29 lg 1 kohaldamisel on oluline vahet teha olemasoleval, realiseeritaval varal (pangakontodel olev raha, registreeritud ja kiirelt müüdav vara) ning potentsiaalsel, ebakindlal varal (tagasivõitmise nõuded, kulukat sissenõudmist vajavad debitoorsed nõuded, kahjunõuded). Jooksvate menetluskulude katteks sobib ainult reaalne, olemasolev likviidne vara (näiteks raha). Samuti ei saa haldur võtta pankrotipesa nimel kohustusi (nt hagi esitamise kulud), mille katmiseks puuduvad kindlad vahendid. See oleks vastuolus hoolsuskohustusega. Pankrotimenetlust ei saa alustada lootuses, et ehk õnnestub tulevikus hagi esitamise abil raha saada, kui menetluskulude katteks pole esialgu sentigi. Kui võlausaldajad peavad neid nõudeid perspektiivikaks, tuleb neil finantseerida menetluse jätkamist vastavalt PankrS § 29 lg 3. Võlgniku pankrotipesas puuduvad praegu piisavad vahendid edaspidiste menetluskulude kandmiseks (PankrS § 29 lg 1 esimene eeldus). Arvestades nõuete ebakindlat laekumist ja tagasivõitmise hagide ebakindlat perspektiivi ning suurt kulu, ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda viisil, mis kataks menetluskulud (PankrS § 29 lg 1 teine eeldus). Kohus tegi võlausaldaja(te)le ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 5000 eurot. Ükski võlausaldaja, sh avaldaja, ega kolmas isik ei ole antud summat tasunud. 8
20.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 08.09.2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 07.10.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
21.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).
22.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Ajutise halduri tasu
23.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda.
24.Ajutine haldur esitas 08.08.2025 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär aastal 2025 on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
25.Ajutine haldur palub määrata tasu määraga 177,20 eurot tunnis 14 tunni eest summas 2480,80 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras. Ajutine haldur palub tasu summas 1306,25 eurot (sh käibemaks) mõista välja võlgnikult Kastani Spordikeskus OÜ ja hüvitada ajutise halduri tasu puudujäävas osas võlausaldaja poolt selleks otstarbeks kohtu deposiitkontole tasutud summa 2500 euro arvelt, kuna võlgnikul puuduvad piisavad vahendid, mille arvelt oleks võimalik ajutise pankrotimenetluse kulusid kanda.
26.Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et märgitud ajakulu 14 tundi ei ole põhjendatud. Antud menetluse puhul hindab kohus põhjendatud ajakuluks 12 tundi. Dokumentide ja võlausaldajate maht antud menetluses on minimaalne. Kohus selgitab, et pankrotiseaduses on sätestatud tunnitasu ülemmäär, kuid kohtupraktikas peetakse ülemmääras tasu maksmist põhjendatuks menetluses, kus on suur nõuete maht, palju võlausaldajaid 9
ja menetluses on haldur teinud keerulisi õigustoiminguid. Kohus hindab võlausaldaja pankrotiavalduse senise menetlemise olevat vähese keerukusega. Ka võlgnik ise on nõustunud püsiva makseraskuse olukorraga. Antud menetlusetapis ei ole vaja hinnata nõuete põhjendatust ega esitada neile vastuväiteid. Menetluse maht on tavapärane, midagi eripärast antud menetluses toimunud ei ole. Kohus märgib, et ajutise pankrotihalduri töö on suures osas standardiseeritav, s.t. et menetlusest menetlusse korduvad samad menetlusdokumentide vormid. Kohus võtab arvesse ka koostatud aruande sisu ja ammendavust, mistõttu ei ole kohtu hinnangul 177,20 euro suurune tunnitasu põhjendatud. Samuti ületab see tasu, mida üldjuhul pankrotihaldurid samaväärse töö eest taotlevad. Neist asjaoludest lähtuvalt loeb kohus põhjendatuks ajutise halduri tunnitasu 125 eurot tund, s.t. 71% maksimaalsest võimalikust. Kohus määrab W.O tasu suuruseks 125 eurot tunnis, mis teeb 12 tunni töö eest 1500 eurot. Tasule lisandub käibemaks 360 eurot, tasu koos käibemaksuga on 1860 eurot.
27.PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (OÜ Advokaadibüroo W.O & Partnerid, registrikood 10872882), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on OÜ Advokaadibüroo W.O&Partnerid käibemaksukohustuslane (KMKR EE100768145). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 24% (KMS § 15 lg 1).
28.Tasu summas 1306,25 eurot (sh käibemaks) mõista välja võlgnikult ja tasu summas 553,75 eurot maksta välja võlausaldaja aktsiaselts OÜ Aqva Sport poolt 03.06.2025 kohtu deposiiti kantud 2500 euro arvelt.
29.TsMS § 150 lg 7 kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus kulude ettemakse, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes kulud deposiiti tasus. Deposiit tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Arvestades, et võlausaldaja tasus kohtu deposiiti ajutise halduri kulude katteks 2500 eurot, millest kohus maksab ajutisele pankrotihaldurile tasu summas 553,75 eurot, siis on võlausaldajal õigus tagasi taotleda 1946,25 eurot. Selleks tuleb võlausaldajal esitada vastav taotlus. Tagastamise nõue lõppeb kahe aasta möödumisel (TsMS § 150 lg 6). Menetluskulud
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 4 alusel jätab kohus avaldaja menetluskulud võlgniku kanda.
10
31.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud).
32.27.10.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on OÜ Aqva Sport menetluskulude suurus kokku 820 eurot (käibemaksuta), sh riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 400 eurot. Esindaja on teinud toiminguid 2 tundi tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksuta). Võlgnik nõustub menetluskuludega summas 420 eurot, s.o. riigilõiv ja on esitanud vastuväite ülejäänud menetluskuludele, leides, et need peaksid jääma võlausaldaja enda kanda. Kohus rahuldab OÜ Aqva Sport menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Tasutud riigilõiv 420 eurot tuleb hüvitada tervikuna kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Samuti leiab kohus, et õigusabikulud 2h ulatuses on põhjendatud ja keskmisest väiksem ajakulu õigusabi osutamisele, 200 eurot/h on mõistlik tunnitasu. Õigusabikulud on kantud käesoleva menetluse tõttu. Õigusabikulud mõistab kohus välja 400 euro ulatuses. Kastani Spordikeskus OÜ-lt tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
33.Võlausaldaja on taotlenud PankrS § 11 lg12 alusel nõuda kohtule deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Käesoleval juhul on selleks isikuks võlgniku juhatuse liige N.C (isikukood XXX). Ajutise halduri aruande kohaselt võis võlgniku püsiv maksejõuetus tekkida 2024. mais, kui üürileandja nõudis kogu võla korraga tasumist. Halduri hinnangul oleks võlgnik pidanud peale üürileandjaga peetud läbirääkimiste nurjumist ise esitama pankrotiavalduse. 2025.a mai alguses teadis võlgnik, et läbirääkimised ei õnnestu ning ettevõttel ei olnud võimalik võlga koheselt tasuda, üürileandja esitas pankrotiavalduse seisuga 22.05.2025. Seega on võlgniku juhtkond rikkunud ÄS § 180 lg 51-e. Esitatud avalduse, ajutise halduri aruande ja tõendite pinnalt nähtub, et püsiva maksejõuetuse tekkimise aega mai 2024 on ekslik. Ajutine haldur on oma aruandes samuti märkinud, et võlgnikul oli kogunenud 2024.a sept-nov eest tasumata üürivõlg, kasumiaruannete kohaselt pöördus ettevõtte tegevus alates 2024.a novembrist kasumisse ja püsis kasumis kuni aprillini 2025. Seega teoreetiliselt oleks ettevõte võinud maksetähtaegade pikendamise korral ka makseraskused ületada. Võlgnik tegutses spordikeskuse operaatorina kuni 2025.a mai kuuni, kui üürileandja lõpuks pankrotihoiatuse esitas. 2024. aasta majandusaasta aruandes on kirjas, et ettevõtte majandustegevus on peatatud alates 01.05.2025 ja ettevõte tegeleb uute ärisuundade otsimisega. Avaldusest nähtuvalt on võlausaldaja nõude võlgnevuse tasumiseks esitanud võlgnikule 25.04.2025, võlgnik vastas pankrotihoiatusele 08.05.2025, teatades, et „OÜ Kastani Spordikeskus on võlgnevusest teadlik ja antud võlgnevusest tulenevalt on toimunud ka kohtumine Aqva Sport OÜ esindajatega. OÜ Kastani Spordikeskus on tegelemas uute tegevussuundade leidmisega.“. Võlgnik oli mai alguses veel oma parimate teadmistega läbirääkimistes võlausaldajaga ning püüdis maksejõuetust ületada. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. 11
Kohtule esitatud seisukohtadest ja tõenditest nähtuvalt on võlgnik 08.05.2025 seisuga avaldanud, et on tegelemas uute tegevussuundade leidmisega, millest nähtub, et juhatus on astunud samme leidmaks lahendusi makserasuste ületamiseks. Ajutise halduri aruandest ei ole võimalik tuvastada täpset maksejõuetuse tekkimise aega kuupäevaliselt, et väita, et on rikutud ÄS § 180 lg 51 kohustust. Arvestades aruandes toodud asjaolusid ja võlgniku selgitusi, ei pea kohus põhjendatuks mõista deposiidina tasutud summat välja võlgniku juhatuse liikmelt. Kohus jätab rahuldamata võlausaldaja taotluse nõuda kohtule deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata.
34.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.