Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
8.Anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 865,59 eurot (kaheksasada kuuskümmend viis eurot 59 senti koos käibemaksuga). Tasu tuleb maksta välja riigieelarvelistest vahenditest ning kanda OÜ Civilex arveldusarvele nr EEXXX AS-s Swedbank.
9.Pankrotihaldur Tiia Kalaus täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
10.Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta igaaastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 31.01.2025. a.
11.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.Määrus saata pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 8 märgitud väljamakse teostamiseks. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja maksejõuetusavaldus
1.Viru Maakohtusse saabus 07.09.2023
R. G.
maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise nõudes.
2.15.01.2023 määrusega võeti avaldus menetlusse ja määrati võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Tiia Kalaus. Kohus peatas R. G. vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada H R. G. pankrot, sest võlgnik on esitanud ka kohustustest vabastamise avalduse. Alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätkamiseks puudub. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalause. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
5.PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
6.Usaldusisik on tuvastanud järgmist: Võlgnik oli abielus perioodil F. G. (i.k. XXX) ja abielu lõppes abikaasa surmaga 10.04.2012.a. Usaldusisik on tuvastanud, et abielu ajal ei olnud abikaasadel sõlmitud abieluvaralepingut, seega kehtis abikaasadel ühisvaravararežiim. Korteriomand oli omandatud 2000.a. F. G. poolt. Pärast pärimismenetlust on kantud kinnistusraamatusse omanikuna võlgnik R. G.. Ülalpeetavad puuduvad. 2(5)
7.Võlgniku varad ja kohustused Võlgniku teadaolevad varad Võlgnikule kuulub korteriomand XXX suurusega 48,40 m2 . Kinnistusraamatu III jakku on kantud vara käsutamise keelumärge KÜ X kasuks. KÜ esitatud andmete kohaselt on võlgnik jätkuvalt võlgnevuses igakuiste jooksvate KÜ kulude tasumisel ning need suurenevad. Transpordiameti andmetel ei ole võlgnikule sõidukeid kuulunud ning neid ei ole ka viimase kolme aasta jooksul võõrandatud. Pensioniregistri andmetel on kohustusliku kogumispensioni osakute saldo 0. Võlgnik omab arvelduskontot SEB Pangas (EEXXX). Konto väljavõtte kohaselt on võlgnik saanud tuluna pensioni ja möödunud aastal paaril korral toetust. Viimane pensioni suurus oli 269,11 eurot, kuigi mõnel kuul oli pension üle 300 euro. Konto väljavõte näitab, et võlgnik kasutab kontolt rahalisi vahendeid enamasti poes tasumiseks, kusjuures ühes kaupluses ühel päeval mitmel korral. Usaldusisiku hinnangul tuleb võlgnikul oma tarbimisharjumusi muuta. MTA andmetel oli R. G. deklareeritud tulu: - 2022.a. (pension) 3 243,60 eurot (neto); - 2021.a. (pension) 2 811,37 eurot (neto); - 2020.a. deklareeritud tulud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt ei jätku võlgniku varast tema kohustuste täitmiseks. Võlgniku teadaolevad kohustused. Kokku on võlgnikul usaldusisiku pool tuvastatud kohustusi 15 540,97 eurot. Nimetatud kohustustest enamuse moodustavad korteriomandi eest tasumata jäänud halduskulud, soojaarved ja veearved. Muud nõuded on tasumata sideteenuste eest ning kohtutäiturite nõuded. Võlgniku suuremate kohustuste suhtes on läbiviimisel täitemenetlused (va. Elisa ja Järve Biopuhastus).
8.Usaldusisiku hinnang võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Avalduse kohaselt on võlgnikul terviseprobleemid, mis on takistanud suurema töötasu saamist. Võlgnik on avalduses esitanud, et võttis vastu abikaasa pärandi juba koos võlgadega, mida algselt ka tasus. Kui tekkisid terviseprobleemid, polnud enam võimalik võlgnevusi tasuda. Tervislikel põhjustel viibis 2 aastat SA-s X ning kogu töövõimetuspension kulus hooldekodus ülalpidamiskuludeks. Võlgniku selgituste kohaselt tema tervislik seisund ei võimalda saada lisasissetulekut peale pensioni. Võlgniku nõustaja selgituste kohaselt on võlgnik pidanud eelnevaid läbirääkimisi vallalt sotsiaalkorteri saamiseks korteri võõrandamisel pankroti väljakuulutamisel. Kokkuvõttes usaldusisik on seisukohal, et R. G. on alaliselt maksejõuetu. Usaldusisiku hinnangul puuduvad seadusest tulenevad alused, mille kohaselt ei ole võimalik võlgniku suhtes algatada kohustustest vabastamise menetlust. Tulenevalt eeltoodust tegi usaldusisik ettepaneku - Kuulutada välja R. G. pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus; - Pankrotihaldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkata usaldusisikuna kuni pankrotimenetluse lõppemiseni; - Avaldada pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht; - Mõista välja usaldusisiku tasu riigi vahenditest esitatud taotlusele.
9.31.01.2024 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde, usaldusisik nõustus avaldusega.
10.FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse 3(5)
lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
11.Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest 4 vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu
12.Usaldusisik Tiia Kalaus on esitanud tasunõude 851,40 eurot (sh käibemaks 20%). FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.
13.31.01.2024 esitas usaldusisik taotluse, milles palub kohaldada käibemaksumäära 22%, seega palub usaldusisik määrata usaldusisiku tasuks kokku 865,59 eurot, sh käibemaks 22% summas 156,09 eurot. Käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 1 kohaselt, käibemaksumäär on 22 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel. Seoses käibemaksumäära muutusega 2024. aastal ja MTA seisukohaga, et käibemaksumäära tuleb arvestada kohtumääruse tegemise aja kohaselt, tuleb endine käibemaksumäär 20% asendada alates 01.01.2024 kehtiva käibemaksumääraga 22%. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 865,59 eurot koos käibemaksuga.
14.Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.
15.PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas 4(5)
seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
16.PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus nõustub usaldusisiku taotlusega, et kuna võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, siis tuleb võlgnikule anda menetlusabi. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasu suuruseks 709,50 eurot (lisandub käibemaks 156,09 eurot), kokku 865,59 eurot, anda võlgnikule menetlusabi ja mõista riigi vahenditest välja usaldusisiku tasu OÜ Civilex kasuks summas 865,59 eurot (s.h. käibemaks).
17.Usaldusisiku tasu suuruseks tuleb määrata vastavalt esitatud taotlusele kokku 709,50 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 156,09 eurot, kokku tasu 865,59 eurot. Kohus annab võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 865,59 eurot (sh käibemaks) ja määrab 865,59 eurot hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu tuleb välja mõista OÜ Civilex (arvelduskonto EEXXX Swedbank) kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.