Hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046 Hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski, e-post [email protected]
hagi
A.Si
vastu
võlgnevuse
Kostja A.S Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi A.Si vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista A.Silt OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks A.Si ja Swedbank AS-i (registrikood 10060701) vahel 01.12.2020 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 20-080568RK (22-088748-KX) tulenev põhivõlgnevus 300 eurot, intress 15,61 eurot ja viivis 15,45 eurot (seisuga 28.06.2023).
3.Välja mõista A.Silt OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks A.Si ja Swedbank AS-i (registrikood 10060701) vahel 28.10.2020 sõlmitud väikelaenulepingust nr 20-074990-AL, tulenev põhivõlgnevus 3572,02 eurot, intress 126,56 eurot ja viivis 183,93 eurot (seisuga 28.06.2023).
4.Jätta OK Incure hagi A.Si vastu sissenõudmiskulu 80 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 98,14% ulatuses A.Si kanda.
6.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 480,89 eurot ning mõista nimetatud summa A.Silt OK Incure OÜ kasuks välja.
7.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
9.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas 11.04.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 4222,08 euro saamiseks. Kohus tegi 12.04.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 19.04.2023 aadressil xxxxxxxxxxx. Võlgnik A.S esitas 19.04.2023 nõudele vastuväite. Nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28.06.2023 kohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 3872,02 euro, intressi 142,17 euro, viivise 199,38 euro ja võla sissenõudmiskulude 80,00 euro nõudes. 2 (8)
Swedbank AS ja kostja sõlmisid 01.12.2020 arvelduskrediidilepingu nr 20-080568-RK (22-088748-KX), krediidilimiidiga 300,00 eurot, intressimääraga 20% aastas. Krediidi kogukulu oli 328,92 eurot, krediidikulukuse määr 22,07% aastas. Kostja on saanud krediiti kokku summas 4415,12 eurot ning tagasimakseid on kostja poolt lepingu katteks tehtud kokku summas 4137,69 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 4115,12 eurot, intressi katteks 22,57 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust ning krediidiandja andis kostjale 12.12.2022 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks tähtajaga hiljemalt 29.12.2022, kuid kuna kostja võlgnevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud, ütles Swedbank AS arvelduskrediidilepingu üles 30.12.2022. Kostjal on tasumata põhivõlg 300 eurot, intressivõlg 15,61 ja viivis 15,45 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 01.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.06.2023. Swedbank ja kostja sõlmisid 28.10.2020 tähtajalise väikelaenulepingu nr 20-074990AL, laenusummaga 9000 eurot, intressimääraga 10,90% aastas, krediidikulukuse määraga 12,8% aastas. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 6919,09 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 5427,98 eurot, intressi katteks 1354,10 eurot, lepingutasu katteks 135 eurot, viiviste katteks 2,01 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, andis krediidiandja kostjale 12.12.2022 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks tähtajaga hiljemalt 29.12.2022, kuid kuna kostja võlgnevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud, ütles Swedbank AS laenulepinguüles 30.12.2022. Kostjal on tasumata põhivõlg 3572,02 eurot, intress 126,56 eurot ja viivis 183,93 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 01.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.06.2023. Swedbank AS loovutas oma nõuded, mis tulenevad arvelduskrediidilepingust ja väikelaenulepingust 16.02.2022 hagejale. Hageja saatis kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 16.02.2023 nõudekiri, 28.02.2023 pretensioon, 14.03.2023 hagihoiatus. Hageja palub VÕS § 1132 lg 2 p 1 ja VÕS § 115 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 30,00 eurot ja 50 eurot.
3.Swedbank AS on enne lepingu 20-080568-RK (22-088748-KX) sõlmimist hinnanud kostja krediidivõimelisust Vaba tagasimaksega krediitkaardi (MasterCard) taotluse (lisa 14) ja kostja Swedbanki AS konto väljavõtte alusel. Kostjal oli püsiv sissetulek xxxxxxx ning 6 kuu keskmiseks töötasu suurus ca 907,67 eurot. Taotluse esitamise hetkel oli kostjal väljaspool panka kohustusena järelmaksulepingud kuumaksetega kokku ca 271,31 eurot. Kaks lepingut kuumaksetega kokku 164,61 eurot olid lõppemas 2 kuu jooksul pärast käesoleva lepingu sõlmimist. Creditinfo kehtivad maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Teostatud hindamise tulemusel oli Swedbank AS veendunud, et kostja oli krediidivõimeline.
4.Swedbank AS on enne lepingu 20-074990-AL sõlmimist hinnanud kostja krediidivõimelisust autolaenu taotluse (lisa 13) ja kostja Swedbanki AS konto väljavõtte alusel. Kliendil oli püsiv sissetulek xxxxxxxxx ning 6 kuu keskmiseks töötasu suurus ca 907,67 eurot. Taotluse esitamise hetkel oli kostjal väljaspool panka kohustusena järelmaksulepingud kuumaksetega kokku ca 328.54 eurot. Kolm lepingut kuumaksetega kokku 221.84 eurot olid lõppemas 1-3 kuu jooksul pärast käesoleva lepingu sõlmimist. Creditinfo kehtivad maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Teostatud hindamise tulemusel laenusaaja ja Swedbank AS vahel 28.10.2020 laenuleping nr. 20-074990-AL, mille kuumakse oli ca 302,75 eurot. Laenusaaja täitis lepingust 20-074990-AL tulenevaid väga korrektselt 16 kuud.
5.Kostja esitas laenutaotluse 24.10.2019. Laenutaotluses märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks 2800 eurot ja igakuiste kohustuste suuruseks 55 eurot. Igakuiste 3 (8)
majapidamiskulude suuruseks märkis kostja 100 eurot. Koos laenutaotlusega esitas kostja 5 pangakonto väljavõtet juuni 2019 – oktoober 2019 kohta. Mogo OÜ kontrollis kostja krediidivõimelisust ja järeldas, et kostja igakuine netotöötasu oli 1862 eurot, majapidamiskulud 100 eurot ja kohustused 329 eurot. Kostjal maksehäired puudusid. Ülalpeetavaid ei olnud. Pärast laenulepingu sõlmimist oli kostja lepingust tuleneva kohustuse igakuine suurus 158,59 eurot.
6.Kohus küsis hagejalt andmeid võlaarvestuse kohta, s.t millised maksed on kostja iga eraldiseisva lepingu alusel teinud ja milliste kohustuste katteks on need arvestatud ning asjaolude kohta, milliste maksetega viivitamine oli lepingute ülesütlemise aluseks. Samuti palu kohus täpsustada oma sissenõudmiskulude nõude alust ja nõuet. Kohus selgitas, mille alusel kohus neid andmeid küsib. Hageja esitas kohtule andmed kostja tehtud maksete jagunemise kohta, kuid ei täpsustanud sissenõudmiskulude nõude alust ja nõuet.
7.09.11.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
8.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte isiklikult allkirja vastu 16.12.2023 tähitud kirjaga. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on selles märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
9.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja kostja 01.12.2020 arvelduskrediidilepingu krediidilimiidiga 300 eurot. Kostja pidi tasuma kuutasu ja intressi krediidi kasutamisel. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Swedbank AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Samuti sõlmisid Swedbank ja kostja 28.10.2020 väikelaenulepingu, mille alusel sai kostja 9000 eurot laenu. Kostja pidi laenu tagastama osamaksetega ja tasuma Swedbank AS-le laenu kasutamise eest intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandusja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Swedbank AS, kes on tegutsenud oma 4 (8)
majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
10.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 01.12.2020 ja 28.10.22020 kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09%. Seega kolmekordne määr oli 60,27%. Hagiavalduse kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 22,07% ja 12,80% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
11.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas Swedbank AS kostjaga sõlmitud arvelduskrediidilepingust ja väikelaenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et nõuete loovutamine ei oleks kehtiv.
12.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Swedbank AS ütles arvelduskrediidilepingu ja väikelaenulepingu üles 30.12.2022. Arvelduskrediidilepingu ja väikelaenulepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et kostja ei olnud tasunud oktoobrist 2022 – lepingu ülesütlemiseni ühtegi osamakset, olles seega võlgnevuses 3 järjestikuse osamaksega. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemine hagiavalduses toodud asjaoludel kehtiv.
13.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema 5 (8)
sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hagiavalduse asjaolude kohaselt hindas Swedbank AS enne lepingu 20-080568RK (22-088748-KX) sõlmimist kostja krediidivõimelisust Vaba tagasimaksega krediitkaardi (MasterCard) taotluse ja kostja Swedbanki AS konto väljavõtte alusel. Kostja 6 kuu keskmiseks töötasu suuruseks oli ca 907,67 eurot ning väljaspool panka kohustusena järelmaksulepingud kuumaksetega kokku ca 271,31 eurot. Kaks lepingut kuumaksetega kokku 164,61 eurot olid lõppemas 2 kuu jooksul pärast käesoleva lepingu sõlmimist. Creditinfo kehtivad maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Swedbank AS hindas enne lepingu 20-074990-AL sõlmimist kostja krediidivõimelisust autolaenu taotluse ja kostja Swedbanki AS konto väljavõtte alusel. Kostja 6 kuu keskmiseks töötasu suuruseks oli ca 907,67 eurot ning väljaspool panka kohustusena järelmaksulepingud kuumaksetega kokku ca 328.54 eurot. Kolm lepingut kuumaksetega kokku 221.84 eurot olid lõppemas 1-3 kuu jooksul pärast käesoleva lepingu sõlmimist. Creditinfo kehtivad maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Kohus on seisukohal, et Swedbank AS kontrollis piisavalt kostja maksevõimelisust ega ole rikkunud vastutustundetu laenamise põhimõtet.
14.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Vastavalt hagiavaldusele oli arvelduskrediidilepingu ja väikelaenulepingu ülesütlemise aluseks asjaolu, et kostja ei olnud tasunud oktoobrist 2022 – lepingu ülesütlemiseni ühtegi osamakset, olles seega võlgnevuses 3 järjestikuse osamaksega.
15.Vastavalt hagiavaldusele ei teinud kostja ühtegi makset perioodil september – november 2022. 12.12.2022 on edastatud kostjale meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui kostja talle antud täiendava tähtaja jooksul võlgnevust, s.o kasutatud krediidilimiiti ning laenulepingu võlgnevust ei tasu, loeb Swedbank AS lepingud ühepoolselt üles öelduks. Lepingute ülesütlemise korral muutuvad kõik lepingutest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kostja ei täitnud oma kohustusi ja Swedbank AS ütles alates 30.12.2022, kuna kostja oli võlgu septembri, oktoobri ja novembri maksed. Seega vastab lepingu ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohtu hinnangul on lepingu ülesütlemine kehtiv. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue summas 300 eurot ja summas 3572,02 eurot, kokku 3872,02 eurot põhjendatud ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
16.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Swedbank AS ja kostja on 01.12.2020 arvelduskrediidilepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 6 (8)
20% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 15,61 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates 01.12.2020 kuni laenulepingu ülesütlemiseni 30.12.2022. Kostja ei ole intressi suurust vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja taotluse intressi 15,61 euro väljamõistmiseks kostjalt. Swedbank AS ja kostja on 28.10.2020 väikelaenulepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 10,09% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 126,56 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates 28.10.2020 kuni laenulepingu ülesütlemiseni 30.12.2022. Kostja ei ole intressi suurust vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja taotluse intressi 126,56 euro väljamõistmiseks kostjalt.
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Hageja nõuab viivist arvelduskrediidilepingust tuleneva põhivõla summalt, s.o 300 eurolt, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 01.01.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.06.2023 seadusjärgses viivisemääras, s.o 10,5% aastas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 15,45 eurot. Hageja nõuab viivist väikelaenulepingust tuleneva põhivõla summalt, s.o 3572,02 eurolt, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 01.01.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.06.2023 seadusjärgses viivisemääras, s.o 10,5% aastas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 183,93 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus taotletud viivise summa kostjalt hageja kasuks välja.
18.Hagiavalduses nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 p 1 ja 3 alusel kostjalt sissenõudmiskulusid summas 30 eurot ja 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja väitel on ta teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 16.02.2023 nõudekiri, 28.02.2023 pretensioon, 14.03.2023 hagihoiatus (lisa 9, 10, 11), millega seoses on hageja kandnud kulusid. 7 (8)
19.Kohtu hinnangul ei ole hageja võla sissenõudmiskulude nõue põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus on oma 05.04.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-22-129210 p-s 14 asunud seisukohale, et VÕS § 1132 lg 1 p 1 ei ole iseseisev alus sissenõudekulude hüvitise nõudmiseks. Sissenõudmiskulude hüvitise nõue saab tuleneda lepingust või seadusest, ning viimasel juhul on nõude aluseks kahju hüvitamise üldine regulatsioon. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja oleks üldse meeldetuletuskirja saatnud (esile ei ole toodud, millisel viisil kirjad saadeti, millised neist olid tasulised ja/või tasuta ja kuidas on hageja jõudnud nõudesummani 30 eurot ja 50 eurot). Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue summas 30 eurot ja 50 eurot, kokku 80 eurot, on liiga üldsõnaline ja põhjendamata. Hagi materjalide pinnalt peab olema võimalik tuvastada VÕS § 1132 eelduseid. Käesolevalt ei ole see võimalik, sest hagi ei sisaldanud vastavat teavet. Seega jääb hageja nõue rahuldamata. Menetluskulud
20.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
21.Kuna kohus rahuldas hagi 98,14% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 1,86% ulatuses hageja kanda.
22.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 490 eurot. Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Eeltoodust tulenevalt on hageja vajalik ja põhjendatud menetluskulu 490 eurot. 98,14% 490 eurost on 480,09 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
23.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.