Oliver Kruuda hagi Oliver Kruuda võlausaldajate 11.11.2021. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks Fepower OÜ hagi Oliver Kruuda (pankrotis) võlausaldajate 11.11.2021.a üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. mai 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oliver Kruuda apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Hageja Oliver Kruuda (pankrotis) (isikukood:
XXXXXXXXXXXX),
esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
esindajad
Kostja Oliver Kruuda (pankrotis), esindaja pankrotitoimkonna esimees vandeadvokaat Peeter Viirsalu
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-21-18342 muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Oliver Kruuda kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Jätta apellatsioonkaebusele lisatud Tartu Ringkonnakohtu 29. mai 2023 ja 2. juuni 2023. a määrused tsiviilasjas nr 2-21-7742 asja materjalide juurde võtmata ja lugeda need Oliver Kruudale tagastatuks.
5.Jätta kostja seisukohtadele lisatud Tartu Ringkonnakohtu 27. juuni 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-17683; Iiri apellatsioonkohtu
21.detsembri 2023. a otsus, selle tõlge, MHC Judith Riordani kiri ja selle tõlge, Judith Riordani kirja lisa, 27. juuni 2022 määruse resolutiivosa viseeritult asja materjalide juurde võtmata ja lugeda need kostjale tagastatuks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Oliver Kruuda (pankrotis) (hageja 1) esitas 22. novembril 2021 Tartu maakohtule hagi, milles palus tuvastada pankrotivõlgnik Oliver Kruuda (pankrotis) 11. novembril 2021 toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul (üldkoosolek) vastu võetud otsuste tühisus. Alternatiivselt palus hageja tunnistada need kehtetuks. Üldkoosolekul määrati võlausaldajatele häälte arv, kinnitati pankrotihaldur ja otsustati pankrotitoimkonna valimise küsimus.
Hageja tugineb oma nõudes sellele, et tema pankrot kuulutati välja Iiri kõrgema kohtu poolt
28.juunil 2021. Pankroti väljakuulutamisel Eestis rikkus Tartu Maakohus Euroopa Liidu määrust nr 2015/848 ning pankrotiseadust (PankrS). Eesti kohus ei oleks tohtinud hageja pankrotti välja kuulutada ja pidanuks arvestama teises liikmesriigis toimuva menetlusega. Kuna üldkoosoleku toimumisest ei teavitatud Iirimaa Maksejõuetusametit, on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Lisaks on määratud hääled valesti ja üldkoosoleku otsused on vastu võetud valede häältega. Samuti on otsused vastuolus seadusega ja nende tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, mistõttu tuleb need PankrS § 83 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada.
2.Fepower OÜ (hageja 2) esitas 22. novembril 2021 Tartu maakohtule hagejaga samasisulise hagi. Hageja 2 põhjendab oma nõuet sellega, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, sest hagejat 2 ei ole teavitatud pankrotimäärusest ega üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast.
3.Maakohus liitis hagid 28. oktoobri 2022. a määrusega ühte menetlusse.
4.Kostja vaidles hageja 1 hagile täies ulatuses vastu ja palus jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kostja hinnangul on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et Oliver Kruuda suhtes ei toimu Iirimaal maksejõuetuse põhimenetlust. Järelikult ei pidanud üldkoosolekust Iirimaa Maksejõuetusametit teavitama. Samuti tühistas Iiri kõrgem kohus
27.juunil 2022 võlgniku pankrotiotsuse Iirimaal. Seega toimub Eestis võlgniku ainus maksejõuetusmenetlus. Kostja vaidles vastu ka hageja 2 hagile ja palus jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Hageja 2 ei ole pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud ja selle esitamise võimalused on lõppenud. Seega ei ole ta pankrotimenetluses võlausaldaja ja tal ei saa olla õiguslikku huvi üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
5.Maakohus jättis 25. mai 2023. a otsusega hageja 1 hagi rahuldamata ja hageja 2 hagi läbi vaatamata. Hagejate menetluskulud jättis maakohus hagejate endi kanda ja hageja 1 esitatud hagi menetlemisest tingitud kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja 2 esitatud hagi menetlemisest tingitud kostja menetluskulud jättis maakohus hageja 2 kanda. Maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud ja mõistis hagejalt 1 kostja menetluskulude hüvitiseks välja 1310 eurot 98 senti ja seaduses sätestatud määras viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Hagejalt 2 mõistis maakohus kostja menetluskulude hüvitiseks välja 1014 eurot 26 senti ja seaduses sätestatud määras viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tsiviilasjas nr 2-21-7742 jõustunud määrusega kindlaks tehtud, et pankrotimenetluses kohaldatakse Eesti õigust ja asjas on pädevus Eesti kohtul. Seega on lõplikult lahendatud küsimus Eestis toimuva menetluse õiguspärasusest. Kuna menetlus toimus seaduslikult Eestis, ei pidanud pankrotihaldur teavitama üldkoosolekust Iirimaa Maksejõuetusametit. Maakohus leidis, et ei ole rikutud PankrS § 81 lg-s 1 tulenevat nõuet võtta otsused vastu häälteenamusega. Üldkoosolekul osalenud võlausaldajatele määrati kokku 16 752 635,11 häält, millest lihthäälteenamus oli 8 376 319 häält. Otsuse poolt kinnitada protokollijaks ja häälte lugejaks Ene Ahas anti 16 752 635,11 häält, vastu 0 häält. Otsuse poolt kinnitada Ene Ahas Oliver Kruuda (pankrotis) pankrotihalduriks anti 16 704 327,38 häält ja vastu 48 307,73 häält.
Otsuse poolt jätta pankrotitoimkond moodustamata, anti 16 752 635,11 häält ja vastu 0 häält. Seega on kõik otsused võetud vastu ülekaaluka poolthäälteenamusega. Maakohus käsitles hageja 1 väidet, mille kohaselt on üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised seetõttu, et hääled olid määratud valesti. Selle kohta leidis maakohus, et üldkoosolekul toimunud häälte määramise õiguspärasust on kohtutes korduvalt kontrollitud. Vaidluse üldkoosolekul määratud häälte arvu üle (tsiviilasjas nr 2-21-7742) lahendas kohus esmalt suulise määrusega samal üldkoosolekul ja seejärel kirjaliku määrusega. Tartu Ringkonnakohus jättis häälte määramise kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse 27. jaanuari 2022. a määrusega rahuldamata, jättes maakohtu määruse muutmata osas, millega maakohus määras OÜ-le Consegna 0 häält. See Tartu Ringkonnakohtu määrus on jõustunud. Seega on käesoleva asja menetlusosaliste jaoks siduvalt tuvastatud, et üldkoosolekul määrati Consegna OÜ-le 0 häält. Samas ei annaks vastupidine ka hageja soovitud tulemust, kuna PankrS § 83 lg 11 järgi ei saa võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuseid halduri kinnitamise või uue halduri ja pankrotitoimkonna valimise kohta vaidlustada põhjendusega, et PankrS § 82 lõike 4 kohaselt on ringkonnakohus muutnud kohtu määratud häälte arvu. Hageja 2 esitatud hagi kohta leidis maakohus, et hageja 2 ei ole pankrotivõlausaldaja, kuna ta ei esitanud nõuet. Nõude esitamise ja selle ennistamise aeg on möödas. Seega ei ole hagejal 2 seadusega kaitstud huvi üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks ning tema hagi tuleb jätta läbi vaatamata. See hagi oleks ka õiguslikult perspektiivitu. Oliver Kruuda pankrotiteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 19. oktoobril 2021. Selles teates oli avaldatud ka üldkoosoleku toimumise aeg ja sellega loetakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht võlausaldajatele teatatuks. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja väide, et talle ei teatatud õigeaegselt üldkoosoleku ajast ja kohast. Maakohus leidis, et kostja menetluskulud seoses hageja 1 hagiga tuleb jätta hageja 1 kanda ning hageja 2 hagi esitamisest tulenevad menetluskulud tuleb jätta hageja 2 kanda. Maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud, leides, et kostja esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu on esindusülesannet täitnud PankrS § 83 lg 5 teise lause alusel kui üldkoosolekul selleks valitud isik. Samas valiti ta 21. septembril 2022 pankrotitoimkonna esimeheks. See tähendab, et alates
21.septembrist 2022 esindas Peeter Viirsalu pankrotivõlgnikku seadusest tulenevalt. Alates sellest ajast ei ole tema kulude väljamõistmine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 alusel põhjendatud. Maakohus pidas põhjendatuks kostja esindaja tunnitasu ühes asjas 158 eurot 33 senti ja teises asjas 140 eurot 87 senti, millele lisandub käibemaks. Hagi menetlemisega seotud ajakulust pidas maakohus põhjendatuks 6,9 tundi ja mõistis sellest lähtudes hagejalt kostja kasuks välja 1310 eurot 98 senti. Hageja 2 esitatud hagiga seotud ajakulust pidas maakohus põhjendatuks 6 tundi ja mõistis sellest tulenevalt hagejalt 2 kostja kasuks välja 1014 eurot 26 senti.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja 1 esitas maakohu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles tema hagi jäi rahuldamata, ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja 1 jätta kostja kanda. Hageja 1 esitas määruskaebusega uued
dokumentaalsed tõendid (Tartu Ringkonnakohtu 29. mai 2023. a ja 2. juuni 2023. a määrused tsiviilasjas nr 2-21-7742), mille palub asja juurde võtta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus eiranud Riigikohtu praktikat, kui leidis, et vaidlus Consegna OÜ-le määratud häälte üle on lõppenud ja selles osas ei saa teistsugusele järeldusele jõuda. Kuna tegemist oli kohtulahendist tuleneva nõudega, ei saanud pankrotihaldur nõude põhjendatust hinnata ja nõue on kaitsmiseta tunnustatud ning Consegna OÜ häälte arv pidi olema võrdeline kaitstud nõude suurusega. Samuti on Tartu Ringkonnakohus teinud tsiviilasjas nr 2-21-7742 teinud 29. mail 2023 ja 2. juunil 2023 määrused, millega on Consegna OÜ nõuet tunnustanud. Seetõttu oleks Consegna OÜ-le pidanud algusest peale kuuluma tema nõudega võrdne arv hääli ja temale nende määramata jätmine oli vastuolus seadusega, mille tõttu rikuti üldkoosolekul tehtud otsuste vastuvõtmisel seadusest tulenevat korda. Põhjendamatu on maakohtu viide PankrS § 83 lg-le 11, sest see jõustus pärast üldkoosoleku toimumist. Samuti ei ole see asjakohane, sest hageja ei ole vaidlustanud üldkoosoleku otsuseid põhjusel, et ringkonnakohus on muutnud kohtu määratud häälte arvu. Hageja tugineb sellele, et kohus rikkus häälte määramisel seadust. Maakohus on valesti leidnud, et ei tulnud arvestada Iirimaal välja kuulutatud pankrotiga. Seal algas Oliver Kruuda pankrotimenetlus varem ja seal toimus pankroti põhimenetlus. Seetõttu oleks pidanud seda tunnustama ning Eestis algatati pankrotimenetlus õigusvastaselt. Oluline ei ole, et Iiri kõrgem kohus tühistas 27. juuni 2022. a määrusega võlgniku pankroti. See toimus alles pärast üldkoosolekut, mistõttu oleks üldkoosolekul pidanud Iirimaal toimuva pankotimenetlusega arvestama. Maakohus on valesti välja mõistnud kostjat esindava Peeter Viirsalu kulud, sest ta ei ole lepinguline esindaja. Ta täitis oma ülesandeid seaduse alusel, mistõttu tema menetluskulusid ei hüvitata.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja palub jätta hageja esitatud tõendid asja juurde võtmata, sest Consegna OÜ nõude tunnustamine ei väära seda, et vaidlus temale häälte määramise üle on jõustunud kohtulahendiga lahendatud. Kostja hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et küsimus üldkoosolekul määratud häälte arvu üle on jõustunud lahenditega otsustatud. Häälte valele määramisele on Consegna OÜ tuginenud erinevates võlausaldajate üldkoosolekute otsuste vaidlustamise asjades ja kohus on neis kõigis jätnud hagi rahuldamata. Mh on Riigikohus jätnud menetlusse võtmata määruskaebused pärast hageja viidatud lahendi 2-21-5718 tegemist. Seega on ka Riigikohus tunnistanud, et Consegna OÜ-le jäeti hääled õigesti määramata. Tsiviilasjas 2-21-17683 jõustunud hagi tagamise määruse kohaselt ei arvestata Oliver Kruuda pankrotimenetluses Consegna OÜ häältega, seega ei saaks Consegna OÜ olla hääleõiguslik, mistõttu ei annaks ka hagi rahuldamine hagejale soovitud tulemust. Nimetatud kohtumääruse palub kostja võtta tõendina asja juurde. Maakohus viitas sellele ka otsuses.
Ekslik on hageja väide, et PankrS § 83 lg-t 11 ei saa kohaldada, sest see jõustus pärast üldkoosolekut. PankrS § 193 lg 1 järgi kohaldatakse kehtivas seaduses sätestatut ka enne seaduse jõustumist alanud pankrotimenetlustes. Erinevates kohtuasjades on ammendavalt lahendatud küsimus sellest, kas pankrotimenetluse põhimenetlus toimub Eestis. Eestis algas põhimenetlus põhjusel, et siin nimetati ajutine haldur ja seati käsutuskeeld. Sellega nõustus ka Iiri kohus, kes tühistas pankrotimääruse põhjusel, et Eestis toimub põhimenetlus. Hagejal puudub õiguskaitsevajadus, sest hagi on esitatud Consegna OÜ huvide kaitseks ning ta ei ole põhjendanud, milles seisneb tema enda õiguslik huvi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. See koormab üksnes pankrotimenetlust. Seega võiks jätta hagi läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Hageja 1 vaidlustab maakohtu otsust osas, milles tema hagi jäi rahuldamata. Hageja 2 ei ole apellatsioonkaebust esitanud. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud osas, milles hageja 2 hagi jäi läbi vaatamata ning jaotati hageja 2 hagiga seotud menetluskulud.
8.Ringkonnakohus lahendab esmalt poolte seni lahendamata taotlused. Hageja 1 palub võtta asja juurde tõenditena Tartu Ringkonnakohtu 29. mai 2023 ja 2. juuni 2023 määrused tsiviilasjas nr 2-21-7742. Hageja 1 põhjendab taotlust sellega, et kohtumäärused tõendavad seda, et Consegna OÜ-l on Oliver Kruuda pankrotimenetluses tunnustatud nõue, mistõttu pidid tal algusest peale olema ka hääled. Kostja palub võtta asja juurde Tartu Ringkonnakohtu 27.juuni 2023. a hagi tagamise määruse. Kostja põhjendab taotlust sellega, et määrus tõendab asjaolu, et Consegna OÜ häältega ei või Oliver Kruuda pankrotimenetluses arvestada, mistõttu ei saa hageja oma eesmärki saavutada. Ringkonnakohus jätab mõlemad taotlused rahuldamata ja tõendid asja juurde võtmata. Kuivõrd tegemist on elektrooniliselt esitatud tõenditega, ei ole vajalik neid tagastada. Taotluste rahuldamata jätmist põhjendab ringkonnakohus järgnevalt, vastates ühtlasi apellatsioonkaebuse väidetele. Kostja esitas ringkonnakohtule taotluse võtta tsiviilasja menetlemise juurde Tartu Ringkonnakohtu 27. juuni 2023. a määruse tsiviilasjas nr 2-21-17683. Kostja viitas vastuses apellatsioonkaebusele, et on sellele tõendile tuginenud ka maakohtu menetluses. Ringkonnakohus jätab dokumendi TsMS § 652 lg 5 alusel vastu võtmata. Kostja esitas taotluse võtta asja materjalide juurde dokumentaalsete tõenditena Iiri apellatsioonkohtu 21. detsembri 2023. a otsuse, selle tõlke, MHC Judith Riordani kirja ja selle tõlke, Judith Riordani kirja lisa, 27. juuni 2022 määruse resolutiivosa viseeritult. Ringkonnakohus jätab need tõendid kui mitteasjakohased vastu võtmata (TsMS § 238 lg 1 esimene lause) ning esitab põhjenduse järgnevalt otsuse p-s 10.
9.Hageja 1 peamine väide seisneb selles, et jõustunud kohtulahendiga on Consegna OÜ nõuet pankrotimenetluses tunnustatud ja sellest tulenevalt pidid Consegna OÜ-l pankrotimenetluse algusest peale olema ka hääled, sh vaidlusalusel üldkoosolekul. Ringkonnakohus nõustub
maakohtuga, et küsimus selle üle, kas võlausaldajate esimesel üldkoosolekul on pankrotihaldur ja kohtunik määranud Consegna OÜ-le hääled õigesti, on lahendatud tsiviilasjas nr 2-21-7742 jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2022. a määrusega. Isegi kui möönda, et Riigikohtu 23. veebruari 2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-5718/35 toodud seisukoha järgi oleks pankrotihaldur pidanud Consegna OÜ-le hääled määrama, ei väära see jõustunud kohtulahendi õigusjõudu. Võlausaldajate üldkoosolekul halduri ja kohtuniku määratud häälte vaidlustamiseks on ette nähtud erikord. PankrS § 82 lg 4 kohaselt saab võlausaldaja vaidlustada talle pankrotihalduri poolt määratud häälte arvu ning seejärel ka kohtuniku kohtumäärusega määratud häälte arvu, esitades määruse peale määruskaebuse. Seda võimalust on Consegna OÜ edutult kasutanud ja sama eesmärki ei saa saavutada hagiga võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsuste vaidlustamiseks. Vastupidine käsitlus viiks selleni, et lahendatud vaidluse saab taasavada teises tsiviilasjas ning ka nt hilisem Riigikohtu seisukohast tulenev kohtupraktika muudatus annaks aluse lahendada juba lahendatud vaidlusi uuesti. Eelnevast tulenevalt ei saa hageja vaidlustada üldkoosoleku otsuseid põhjusel, et Consegna OÜ-le on hääled valesti määratud. Seetõttu ei ole asja lahendamisel asjakohased hageja esitatud tõendid, millega soovib tõendada seda, et Consegna OÜ nõuet tunnustati täies ulatuses. Nõude tunnustamisega küll kaasneb pankrotihaldurile kohustus kanda nõue võlausaldajate nimekirja ja arvestada selle nõudega üldkoosolekutel häälte määramisel, kuid hilisem nõude tunnustamine ei muuda jõustunud kohtulahendiga antud hinnangut selle kohta, kas vaidlusalusel üldkoosolekul oli võlausaldajale määratud hääled õigesti. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse põhjendustest välja viite PankrS § 83 lg-le 11, mille järgi ei saa võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuseid halduri kinnitamise või uue halduri ja pankrotitoimkonna valimise kohta vaidlustada põhjendusega, et PankrS § 82 lõike 4 kohaselt on ringkonnakohus muutnud kohtu määratud häälte arvu. Viidatud säte jõustus 1. juulil 2022, mistõttu ei olnud sellist piirangut ajal, kui hagi esitati.
10.Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud ka seda, et maakohus on tähelepanuta jätnud, et kostja maksejõuetuse põhimenetlus oli EL määruse 2015/848 art 3 lg 1 mõttes algatatud Iirimaal ja seetõttu oleks pankrotihaldur pidanud kaasama menetlusse Iirimaa Maksejõuetusameti või sealse pankrotihalduri. Hageja hinnangul ei saa arvestada asjaoluga, et Iiri Kõrgem Kohus tühistas sealse pankrotimääruse, sest see toimus pärast vaidlusalust üldkoosolekut. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Hageja väited põhinevad eeldusel, et Oliver Kruuda pankroti põhimenetlus toimus Iirimaal. Asjaolu, et Oliver Kruuda pankrotimenetlus toimub Eestis ja sellele kohaldatakse Eesti õigust, on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga (vt maakohtu otsuse p 6.1) ja selle õigsust kinnitab asjaolu, et Iiri Kõrgem Kohus tühistas otsuse Oliver Kruuda pankroti väljakuulutamiseks (kd I tl 65–66). Hageja väidab sisuliselt seda, et pankrotihaldur oleks pidanud üldkoosoleku läbiviimisel lähtuma ebaõigest asjaolust, nagu toimuks Oliver Kruuda pankroti põhimenetlus Iirimaal. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et üldkoosoleku toimumise ajal ei saanud pankrotihaldur lähtuda Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2021. a määrusest tsiviilasjas nr 2-217742, mille kohaselt pankrotiasja lahendamisel on pädev Tartu Maakohus, vaid oleks pidanud lähtuma objektiivselt ebaõigeks osutunud väitest, et Oliver Kruuda pankroti põhimenetlus toimub Iirimaal.
11.Asjaolu, et jõustunud hagi tagamise määrusega on keelatud Oliver Kruuda pankrotimenetluses Consegna OÜ häältega arvestada, ei ole praegu vaidluse lahendamisel asjakohane, sest kostja enda selgituse järgi seati selline piirang pärast vaidlusaluse üldkoosoleku toimumist. Seega ei saanud hilisem hagi tagamine keelata pankrotihalduril määrata Consegna OÜ-le hääli. Seetõttu tuleb ka kostja esitatud tõend kui asjakohatu (TsMS § 238 lg 1) jätta vastu võtmata. Kuna tõend esitati elektrooniliselt, ei ole tarvis seda tagastada.
12.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga 1 ka selles, et maakohus on valesti jätnud menetluskulud hageja 1 kanda ja mõistnud välja kostja esindaja kulud. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). TsMS-i menetluskulude kindlaksmääramise regulatsiooni kohaldatakse PankrS § 3 lg 2 kaudu ka pankrotimenetluse menetluskulude kindlaksmääramisele. PankS § 83 lg 5 ei keela üldkoosolekul valimast võlgniku esindajaks lepingulist esindajat, kelle kulud on TsMS-i järgi hüvitatavad. Vastasel juhul tekiks põhjendamatu erisus olukorraga, kus üldkoosoleku otsuse vaidlustanud isikul oleks menetluskulude hüvitamise kohustus üksnes juhul, kui pankrotivõlgnikku esindama valitud isik kasutab omakorda lepingulist esindajat.
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.