2-21-18410 2-21-18342
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag Margit Paluoja
Kohtuistungisekretär Kohtuotsuse tegemise aeg ja
25.05.2023. a, Jõgeva kohtumaja
koht Tsiviilasja number
2-21-18342 (liidetud 2-21-18410)
Tsiviilasi
Oxxxxxxx Kxxxxx hagi Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) võlausaldajate 11.11.2021. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks Fepower OÜ hagi Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) võlausaldajate 11.11.2021.a üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks Hageja 1: Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) (isikukood: 36702272721);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaspar Lind (ATTELA Advokaadibüroo; e-post: [email protected]); Hageja 2: Hageja: Fepower OÜ (registrikood: 12325730; aadress: A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, 11316 Harju maakond) Hageja seaduslik esindaja: Rxxx Lxxxxxxx (e-post: x Kostja: Oxxxxx 36702272721);
Kxxxxa
(pankrotis)
(isikukood:
Esindaja: vandeadvokaat Peeter Viirsalu Advokaadibüroo TGS Baltic AS, pankrotitoimkonna esimees, e-post: [email protected] Kirjalik menetlus Menetlusliik Menetlustoiming
Lõpplahend
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.22.11.2021 esitas Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) kohtule hagi pankrotivõlgnik Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) vastu võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.2021 vastuvõetud kõikide otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Viidatud otsustega määrati võlausaldajatele häälte arv, kinnitati pankrotihaldur, otsustai pankrotitoimkonna valimise küsimus.
Hageja argumendid on järgmise sisuga: 1) Oxxxxx Kxxxxx pankrot kuulutati välja iiri Kõrgema Kohtu poolt 28.06.2021.a. Tartu Maakohus on eiranud EL otsekohalduvat ja ülimuslikku määrust nr 2015/848 ning seadust eirates välja kuulutanud kostja pankroti. 2) Iirimaa Maksejõuetusametit ei ole teavitatud üldkoosoleku toimumisest, s.t. et rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja tugineb otsuste tühisuse tuvastamist nõudes PankrS §-le 81 lg.1 ehk kõikide vastuvõetud otsuste vastuolule seadusega, mis toob kaasa nende tühisuse. Kuna hageja hinnangul on rikutud ka koosoleku kokkukutsumise korda, tugineb hageja ka PankrS §-le 83 lg.1- et otsuste tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Kohus tegi hagejale esmalt ettepaneku kaaluda, kelle vastu ta soovib nõude esitada (esialgselt on hagi esitatud pankrotihaldur Ene Ahase vastu). Hageja muutis kostjat ja kohus määrusega 21.12.2021 asendas senise kostja kostjaga Oxxxxx Kxxxxx. Kohus võttis hagi menetlusse määrusega 21.12.2021, peatas menetluse ja uuendas selle 13.05.2022. 14.11.2022.a. menetlusdokumendis jääb hageja seisukoha juurde, mille kohaselt Eesti kohus ei oleks tohtinud Oxxxxx Kxxxxx pankrotti välja kuulutada ja pidanuks arvestama teises liikmesriigis toimuva menetlusega. Võlgnik on allutatud pankrotimeetlustele kahes liikmesriigis, peab kandma täiendavaid kulusid ja võib sattuda äärmiselt ebasoodsasse olukorda. Lõppseisukohtades 25.04.2023 on hageja seisukohal, et kuna võlausaldajate esimese üldkoosoleku kokkukutsumise ajal oli Iirimaa kohtu lahend Oxxxxx Kxxxxx pankroti väljakuulutamise kohta olemas, pidanuks pankrotihaldur Eesti sellega arvestama. Iiri Kõrgema Kohtu 27.06.2022.a. otsus, millega võlgniku pankrot seal tühistati, tehti alles hiljem. Vaidlustatud üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised ka seetõttu, et hääled on määratud valesti. Kuivõrd otsused on vastu võetud ebaõigete häältega, siis on otsused tühised juba algusest peale.
3.On toimunud kirjalik eelmenetlus, kostja on mõlemale hagile vastanud. Nii hageja Fepower OÜ kui ka Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) on teatanud nõustumisest kirjaliku menetlusega. Ka kostja on mõlemas hagis teatanud nõustumisest kirjaliku menetlusega.
Kohus käsitleb esmalt küsimust poolte kokkulangevusest (5), kuna nii hageja (Oxxxxx Kxxxxx) kui ka kostja Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) on üks ja sama isik, seejärel põhjendab kohus Oxxxxx Kxxxxx hagi lahendamist (p.6), Fepower OÜ hagi lahendamist (p.7) ja viimaks lahendab menetluskuludega seonduva (p.8).
esindab võlausaldajate üldkoosolekul selleks valitud isik. Kohus määrusega 21.12.2021.a. asendas senise kostja kostjaga Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis). Kokkulangemine on olukord, kus võlasuhte võlausaldaja ja võlgniku positsioonid langevad samas isikus kokku (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura Tallinn 2016, lk.992). Ehkki Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) nimel esitatud hagi puhul on tegemist formaalselt poolte kokkulangemisega, ei ole käesoleval juhul olukord käsitatav VÕS § 206 alusel võlasuhte lõppemisena poolte kokkulangemisega. Käesoleval juhul on hagejal ja kostjal erinevad positsioonid ja erinev õiguslik huvi, ehkki tegemist sama isikuga. Seetõttu võlasuhe ei lõpe ja Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) hagi tema enda vastu on võimalik menetleda.
ole vastuolus seadusega. Kohus on eespool käsitlenud küsimust sellest, et Oxxxxx Kxxxxx pankrotimenetluse toimumine Eesti õiguse järgi ja Eesti kohtus ei ole õigusvastane ja võlausaldajate esimesele üldkoosolekule ei pidanud kutsuma Iirimaa Maksejõuetusameti esindajat ja koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.2021.a vastu võetud otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamise alused ei ole tõendamist leidnud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. 6.2.Hageja lõppseisukohtades esitatud täiendav väide (tuginedes hiljutisele Riigikohtu suunisele), et vaidlustatud üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised ka seetõttu, et hääled olid määratud valesti, tuleb kostja hinnangul jätta tähelepanuta, kuna on esitatud hilinenult. Kohus leiab, et hageja lõppseisukohtades esitatud väide häälte valesti määramise kohta, mis toob kaasa võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse, on esitatud hilinenult, s.t. TsMS 330 lg.1, lg.2, lg.3 tähtaegu rikkudes. TsMS § 330 lg.3, § 331 sätete järgi leiab kohus aga, et selle väite menetlemine ei too kaasa menetluse lahendamise viibimist. Kostja on väite kohta oma lõppseisukohtades seisukoha avaldanud. Õige on kostja seisukoht, et hageja ei ole viidatud väidet esitades märkinud, millis(t)ele võlausaldaja(te)le või millises ulatuses on hääled valesti määratud. Kostja järeldab, et ilmselt peab hageja silmas Consegna OÜ-le hääle määramata jätmist. Kostja leiab, et Consegna OÜ suhtes kehtib hagi tagamise määrus, mis keelab Consegna OÜ-le Oxxxxx Kxxxxx pankrotimenetluses hääli määrata, kostja viitab Tartu Maakohtu 20.04.2023.a määrusele tsiviilasjas nr. 2-21-17683. Kohus ei pea võimalikuks võtta kostja sellekohast viidet arvesse, otsustades häälte määramise üle võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.2021.a. Kostja viidatud Tartu Maakohtu 20.04.2023 määrus saaks arvesse tulla häälte määramise otsustuste tegemisel pärast määruse tegemise kuupäeva. Käesolevas asjas ei lahenda kohus ühelegi võlausaldajale häälte määramise küsimust täna ja edaspidi, vaid hindab 11.11.2021.a. toimunut. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.2021.a. toimunud häälte määramise õiguspärasust on kohtutes korduvalt kontrollitud. Vaidluse võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.2021. a määratud häälte arvu osas lahendas kohus esmalt suulise määrusega 11.11.2021. a üldkoosolekul, kirjalik määrus vormistati ja oli kättesaadav 16.novembril 2021. a. Tartu Maakohtu määrus häälte määramise kohta vaidlustati ja Tartu Ringkonnakohus lahendas vaidluse 27.01.2022. a määrusega, jättes maakohtu määruse muutmata osas, millega maakohus määras OÜ-le Consegna 0 häält. Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus 27.01.2022. a. 18.04.2022. a keeldus Riigikohus Consegna OÜ määruskaebuse menetlusse võtmisest. Seega on Eesti kohtusüsteemi kõigis astmetes läbitud vaidlus OÜ-le Consegna häälte arvu määramise üle 11.11.2021. a üldkoosolekul. OÜ Consegna häälte arv on 0 häält. Käesolevas tsiviilasjas peatas kohus 21.12.2021.a määrusega menetluse kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni 11.11.2021.a. toimunud võlausaldajate üldkoosolekul määratud häälte arvu üle (tsiviilasjas nr. 2-21-7742), määruse resolutsiooni p.4. Sellise ettepaneku tegi hageja oma 06.12.2021.a. menetlusdokumendis. Kuna võlausaldajale häälte määramine 11.11.2021.a üldkoosolekul jõustus lõplikult Riigikohtu 18.04.2022.a määrusega, uuendas kohus käesolevas asjas menetluse 13.05.2022.a. Seega on käesoleva asja menetlusosalistele siduvalt määratud kindlaks võlausaldajate 11.11.2021.a. esimesel üldkoosolekul määratud häälte arv (s.h. võlausaldajale Consegna OÜ määratud häälte arv) ja kohus ei taasava vaidlust häälte määramise üle. Samas ei annaks see ka hageja soovitud tulemust, kuna PankrS § 83 lg.11 järgi Võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuseid halduri kinnitamise või uue halduri ja pankrotitoimkonna valimise kohta ei saa vaidlustada põhjendusega, et käesoleva seaduse § 82 lõike 4 kohaselt on ringkonnakohus muutnud kohtu määratud häälte arvu. Käesolevaks ajaks lõplikult lahendatud küsimus OÜ-le Consegna häälte määramisest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.2021. a ja kõrgema astme kohtud ei ole tuvastanud seadusest tuleneva korra rikkumisi OÜ-le Consegna häälte määramisel. Käesoleva tsiviilasja lahendamisel kohtule esitatu ei anna alust samadel asjaoludel läbida häälte määramise protsessi uuesti ega määrata OÜ-le Consegna hääli teisiti kui kohus määras 11.11.2021. a.
Hageja nõue tuvastada Oxxxxx Kxxxxx võlausaldajate 1.üldkoosolekul 11.11.2021.a. vastuvõetud otsuste tühisus või, alternatiivselt, tunnistada võlausaldajate 11.11.2021.a vastuvõetud otsused kehtetuks, jääb rahuldamata.
TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu on käesolevas asjas esindusülesannet täitnud PankrS § 83 lg.5 teise lause sätete alusel kui üldkoosolekul selleks valitud isik (dtl159-161). Üldkoosolek, valides pankrotivõlgnikku esindava isiku, volitab seda isikut võlgnikku esindama. Tegemist on lepingulise esindajaga. Seetõttu määrab kohus kindlaks lepingulise esindaja kuludena käsitletavad kulud. Peeter Viirsalu on valitud pankrotitoimkonna esimeheks pankrotitoimkonna liikmete koosolekul 21.09.2022.a. See tähendab, et alates 21.09.2022. esineb kohtus pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees, kes esindab pankrotivõlgnikku seadusest tulenevalt. See ei ole lepinguline esindus, mistõttu esindaja kulude väljamõistmine TsMS § 175 lg.1 alusel ei ole põhjendatud. Kostja menetluskulude nimekiri on esitatud kulude kohta alates 24.05.2022 kuni Peeter Viirsalu valimiseni pankrotitoimkonna esimeheks 21.09.2022.a.. Liidetud tsiviilasjas nr. 2-21-18342 on tehtud töö maht 11,4 tundi, rakendatud tunnitasu 158,33 eurot käibemaksuta ja 190 eurot käibemaksuga. Kokku menetluskulud 2166 eurot. Menetluskulud tsiviilasjas numbriga 2-221-18410 on 9,2 tunni eest, tunnihinnaga 140,87 eurot käibemaksuta ja 169,04 eurot käibemaksuga. Kokku menetluskulu selles asjas 1555,20 eurot. Kohus on seisukohal, et rakendatud tunnitasu ühes asjas 158,33 eurot ja teises asjas 140,87 eurot (lisandub käibemaks) ei ole põhjust kritiseerida, kuna siin ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt näiteks Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). TsMS § 174 lg.8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. See tähendab, et kohus teeb kindlaks olulised asjaolud, hindab nende tähendust ja kaalu konkreetses asjas. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus (TsMS § 175 lg.1, Riigikohus nr. 32-1-177-15 p.13). Kohus on seisukohal, et käsitletavate tsiviilasjade näol ei ole tegemist keerukate ega mahukate asjadega. Ei ole õiguslikku keerukust ja menetluste maht on tagasihoidlik. Nii hageja kui ka kostja poolt esitatud väited on käsitlemist leidnud ka varasemates nende menetluspooltega seotud asjades. Tsiviilasja nr. 2-21-18342 puhul tasub lisada, et hagiavaldus on napp ja väheste õiguslike argumentidega. Sellest tulenevalt ei saa ka kostja vajalik õigusteenus selles asjas olla mahukas. Tsiviilasjas nr. 2-21-18342 on kostja õigusabiteenus 24.05.2022 ja 30.05.2022.a on seisnenud tsiviilasja materjalide analüüsis ja seisukoha kujundamises 1,0+1,3=2,3 tunni ulatuses. Kohus leiab, et hageja esitatud menetlusdokumentidega tutvumine, analüüs ja seisukoha kujundamine ei saanud vajada enam kui 1,3 tundi. Hagile vastuse koostamine 31.05.2022 4,3 tundi, vastuse täiendamine 06.06.2022 0,5 tundi ja vastuse täiendamine, komplekteerimine ja esitamine 1,2 tundi, kokku 6 tunni ulatuses on põhjendatud osaliselt ehk 3 tunni ulatuses. Kostja vastusele lisatud tõendid (maakohtu määrus, ringkonnakohtu määrus) on kostjal endal olemas olnud ja, neid ei ole olnud vaja koguda ja komplekteerida. Muus osas loeb kohus ajakulu põhjendatuks. Kokku põhjendatud ajakulu 6,9 tundi. Lähtudes tunnitasust 158,33 eurot, on õigusabi tasu 1092,48 eurot, lisandub käibemaks 218,50 eurot, kokku 1310,98 eurot. Tsiviilasjas nr. 2-21-18410 on õigusteenuse sisu olnud 24.05.2022 materjalide analüüs 0,7 tundi, 18.07.2022 kostja vastuse koostamine, analüüs 4,1 tundi, 20.07.2022 analüüs, kostja vastuse koostamine 0,2 tundi, 05.08.2022 kostja vastuse täiendamine 1,8 tundi, 08.08.2022 lisade koondamine, lõplikud argumendid 0,7 tundi ja 08.08.2022 kostja vastuse täiendamine ja kohtule esitamine 1,7 tundi. Kokku 9,2 tundi. Selles kohtuasjas on kostjal olnud esitada üks sisuline menetlusdokument – 08.08.2022.a ja õigusteenus on seisnenudki selle menetlusdokumendi ettevalmistamises ja esitamises kohtule. Laskumata õigusteenuse hindamisel iga õigusabitoimingu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisse minutilise täpsusega, leiab kohus, et õigusteenus on selles asjas põhjendatud ja vajalik 6 tunni ulatuses. Tunnihinnaga 140,87 eurot, on tasu 845,22 eurot, lisandub käibemaks 169,04 eurot, kokku 1014,26 eurot.
Kostja eraisikuna ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg.10). Kostja on taotlenud viivise väljamõistmist menetluskuludelt, mis on kooskõlas TsMS § 177 lg.4 sätetega. Puutuvalt pooltevahelisse väitlusesse selle üle, kas käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta pankrotivara kanda ja hageja väitesse selle kohta, et esindaja tasu nõudmiseks puudub alus, kuna kliendilepingut pole sõlmitud, märgib kohus, et PankrS § 108 sätestab pankrotivara mõiste ja selle kasutamise sihtotstarbe (lg.1). PankrS § 108 lg.3 kirjeldab ka võlgniku muid varakogumeid. Kulude kandmisel tulebki neist määratlustest lähtuda. Kostja esindaja esineb asjas PankrS § 83 lg.5 teise lause kohaselt üldkoosolekul selleks valitud isikuna. Üldkoosolek volitusõigusliku koguna loob volitust andes lepinguõigusliku suhte ja tegemist on lepingulise esindusega. Selline lepinguline esindus on käsunduslepinguline suhe, mille puhul tasu maksmist tuleb hinnata VÕS § 627 jt sätete alusel. VÕS § 627 lg.1 järgi kui käsunduslepingus ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus-või kutsetegevuses. Käesolevas asjas on tegemist lepingulise suhtega, mille raames käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada tasu eest ja kohus on tasu suuruse kindlaks määranud. Pankrotimenetluses hinnatakse tehtud kulutuste tegelikku hüvitamist PankrS § 66 sätestatud korras, käesolevas hagimenetluses puuduvad alused selle küsimusega tegelemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.