võlgnik R K (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx); pankrotihaldur/usaldusisik vandeadvokaat Maire Arm (Maria Mägi Advokaadibüroo, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post xxx).
esindajad, pankrotihaldur
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R K (K) maksejõuetusavaldus
2.Välja kuulutada R K (K) pankrot 29. jaanuaril 2024. a kell 14.30.
3.Algatada R K (K) kohustustest vabastamise menetlus.
4.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
5.Nimetada pankrotihalduriks/usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Maire Arm (Advokaadibüroo Maria Mägi, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post xxx).
6.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada virtuaalselt 27. veebruaril 2024. a algusega kell 10.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: [email protected]. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-23-15109.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.R Kle (K) võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
12.Määrata R K (K) ajutisele pankrotihaldurile/usaldusisikule Maire Arm’ile tasu summas 770 (seitsesada seitsekümmend) eurot, millele lisandub käibemaks.
13.Hüvitada riigi vahenditest R K (K) ajutisele pankrotihaldurile Maire Arm’ile tasu osaliselt, summas 462 (nelisada kuuskümmend kaks) eurot, millele lisandub käibemaks ning kanda see üle Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr XXX.
14.Ajutise pankrotihalduri Maire Arm’i tasu summas 308 (kolmsada kaheksa) eurot, millele lisandub käibemaks mõista välja pankrotivarast.
15.Kohtumäärus saata teadmiseks menetlusosalistele.
16.Saata käesolev kohtumäärus peale jõustumist kohtumääruse resolutsiooni punkti 13 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
I Asjaolud ja menetluse käik
1.R K esitas Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palus enda pankrot välja kuulutada ja alustada kohustustest vabastamise menetlus. Avalduse kohaselt on võlgnikul igakuiseid kohustusi summas 468 eurot ja sissetulekuid summas 618 eurot. Vara võlgnikul puudub. Võlgnik on maksejõuetuse põhjusena välja toonud puuduva töövõime ja raske puude. Võlgnikul on vaimse tervise häired, mis takistavad tal tööl käia. Tervisest tulenevalt ei ole võlgnik suutnud adekvaatselt hinnata oma võimeid laene võttes. Võlgnik ei ole aru saanud nende kohustuste suurusest. Osaliselt on tekkinud võlad ka ärakasutamise tagajärjel, tervislik
2-23-15109 seisund ei ole lubanud hinnata olukordi adekvaatselt. Võlgnik on püüdnud iga kuu midagi maksta ja võlgnevusi vähendada. Raha, mis jääb järgi peale kohustuste täitmist, on 100-150 eurot. Selle summaga ei ole võlgnik võimeline võlgu kustutama. Võlgnik soovib oma pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist.
2.Harju Maakohus on 13.11.2023 pankrotihalduriks/usaldusisikuks Maire Armi.
määrustega
nimetanud
ajutiseks
3.Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirja ja oma seisukoha avalduse osas. Usaldusisiku aruande kohaselt oli töötamise registri andmetel võlgniku viimaseks töökohaks K E OÜ perioodil 21.09.2023-23.10.2023 ja enne seda OÜ O perioodil 01.09.202227.09.2022. Võlgniku sissetulekuks on igakuised sotsiaaltoetused riigilt summas 576.32 eurot ja puude toetus summas 41.68 eurot. Vajalikud väljaminekud ühes kuus on ca 460 eurot. Võlgnik ei ole abielus. Abieluvararegistris registrikaart puudub. Võlgnikul on poeg, kes õpib ja on vanavanemate eestkostel. Võlgnikul on võlgnevusi aruande koostamise seisuga päringu vastustest tulenevalt kokku summas vähemalt 13 280.99 eurot. Kohustuste ulatuse info pärineb kohtutäiturite andmebaasist ja võlgniku maksejõuetusavaldusest, kuid tegelik kohustuste suurus selgub peale nõudeavalduste esitamist. B AS nõude suurus 3 044.11 eurot, täiteasi nr xxx, kohtutäitur K F; O I OÜ nõue 832.99 eurot, täiteasi nr xxx, kohtutäitur H K ; Y Eesti filiaal nõue 1 492.84eurot; täiteasi nr xxx, kohtutäitur K P; Y Eesti filiaal nõue 1 886.05 eurot; A F G OÜ endised I AS-i järelmaksulepingud nõue 1 915.52 eurot, täiteasi nr xxx, kohtutäitur K P; H B AS nõue 409.11 eurot, täiteasi nr xxx, kohtutäitur K F; E E AS nõue 327.86 eurot; X AS nõue 897.51 eurot; C G AS nõue 1 200 eurot; R M eurot 500 eurot, K N nõue 330 eurot; K K nõue 445 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes hetkel täitemenetlusi käimas 5 täitemenetlust. Maksu-ja Tolliameti andmetel puudub R Kl 28.11.2023 seisuga maksuvõlg ning ettemaksukonto saldo on 0.00 eurot. Usaldusisikule teadaolevalt võlgnikuga seonduvad pandiõigused puuduvad. Rahvastikuregistri väljavõtte ja elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Rahvastikuregistri väljavõtte ja äriregistri andmete kohaselt võlgnikule kuuluvad osalused äriühingutes puuduvad. Transpordiameti vastuse kohaselt võlgniku nimele registreeritud mootorsõidukid puuduvad.
2-23-15109 SEB Pank AS-is on võlgnikul arvelduskonto nr xxx ja kogumishoius nr xxx, mille saldo on 27.11.2023 seisuga 0.69 eurot. LHV Pank AS-is on võlgnikul arvelduskonto nr xxx, krediiditooted ja kohustused puuduvad, mille saldo on 27.11.2023 seisuga 0.00 eurot. Coop Pank AS-is on võlgnikul arvelduskonto nr xxx, mille saldo on 30.11.2023 seisuga 0.00 eurot. Revolut Bank UAB-s on võlgnikul arvelduskonto nr xxx, mille saldo on 0.00 eurot. Swedbank AS-is on võlgnikul arvelduskonto nr xxx, mille saldo on 01.12.2023 seisuga 0.00 eurot. SEB Panga konto väljavõttest nähtub, et võlgnik on kasutanud ülekannete tegemiseks Paysera ja Paysafe Payment Solutions makseasutusi, kust ajutisel halduril ei ole võimalik täpsemaid andmeid saada. Rahvastikuregistri vastuse kohaselt on R K nimel avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo on 0 osakut, raha väljavõtmise avaldus on tehtud 05.07.2021. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Kokkuvõtvalt: võlgnikul puuduvad varad, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ainsaks varaks on toetused ja võimalikud kinnipidamised on võimalik teha võlgniku töötasust, kui võlgnik sobiva töökoha leiab. Hetkel võib asuda seisukohale, et võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid mis kuuluksid tagasivõitmisele. Siiski tuleb märkida, et ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. Siinkohal märgib ajutine pankrotihaldur, et võlgniku kontolt nähtuvad maksed kasiinodes ja mitmed laenud ja muud maksed eraisikute vahel, mis kogumis võivad hiljem mõjutada võlgniku võlgadest vabastamise otsustamist. Võlgnik selgitab, et on sattunud olukorda, kus võlgnevused on kasvanud nii suureks, et ta ei näe lähitulevikus võimalust neid tasuda ja ainuke võimalus on eraisiku pankrot. Makseraskused on tekkinud kohustuste võtmisel, mida võlgnik tänu tervislikule seisundile ei ole adekvaatselt hinnanud ja nüüd seoses osalise töötamisega on võimatu tasuda. Usaldusisik nõustub võlgniku selgitustega maksaraskuste tekkimisel ja leiab, et maksejõuetuse väljakuulutamine on ainuõige ja vajalik lahendus, kuna kohustustest vabastamise menetlus tagab võimaluse kõigi võlausaldajate kohustuste täitmiseks. Kohustuste tasumise eelduseks on töökoha leidmine, mis võimaldaks töötasust kinnipidamisi tehes võlausaldajatele kohustusi tasuda. Usaldusisik ei ole tuvastanud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks FiMS § 45 lgst 3 sätestatud takistusi. Usaldusisiku poolt on kindlaks tehtud, et võlgniku kohustused ületavad tema olemasolevat vara. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku summas 13 280.99 euro ulatuses, kuid hetkel vara kohustuste tasumiseks puudub. Tööle asumise korral on võimalik töötasust sissenõuet võimaldavas osas võlausaldajate kohustusi täita. Võlgnevuste tasumine on võimalik kohustustest vabastamise menetluse raames, mis aitab võlgnikul paindlikult tulutoova tegevusega tegeleda ja võlgnevusi tasuda. Kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on usaldusisik nõus hakkama võlgniku pankrotihalduriks.
2-23-15109 II Kohtumääruse põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
5.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
6.Võlgnikul puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ainsaks varaks on toetused ja võimalikud kinnipidamised on võimalik teha võlgniku töötasust, kui võlgnik sobiva töökoha leiab. Maksu-ja Tolliameti andmetel puudub R Kl maksuvõlg, ettemaksukonto saldo on 0.00 eurot. Usaldusisikule teadaolevalt võlgnikuga seonduvad pandiõigused puuduvad. Rahvastikuregistri väljavõtte ja elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Rahvastikuregistri väljavõtte ja äriregistri andmete kohaselt võlgnikule kuuluvad osalused äriühingutes puuduvad. Transpordiameti vastuse kohaselt võlgniku nimele registreeritud mootorsõidukid puuduvad. SEB Pank AS-is on võlgnikul kogumishoius, mille saldo on 27.11.2023 seisuga 0.69 eurot. SEB Pank AS-i, LHV Pank AS-i, Coop Pank AS-i, Revolut Bank UAB ja Swedbank AS-i arvelduskontode jäägid on 0.00 eurot. SEB Panga konto väljavõttest nähtub, et võlgnik on kasutanud ülekannete tegemiseks Paysera ja Paysafe Payment Solutions makseasutusi, kuid käesoleval ajal puudub informatsioon seal oleva vara kohta. Võlgniku nimel on avatud pensionikonto saldo on 0 osakut, raha väljavõtmise avaldus on tehtud 05.07.2021. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga.
2-23-15109
Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 13 280.99 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes hetkel menetluses 5 täitemenetlust. Võlgnik tunnistab enda maksejõuetust. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetus püsiv. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt on võimalik katta võlausaldajate nõudeid, samuti puudub võlgnikul sissetulek, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisik on asunud seisukohale, et võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid mis kuuluksid tagasivõitmisele. Siiski märgib ta, et ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. Siinkohal märgib usaldusisik, et võlgniku kontolt nähtuvad maksed kasiinodes ja mitmed laenud ja muud maksed eraisikute vahel, mis kogumis võivad hiljem mõjutada võlgniku võlgadest vabastamise otsustamist.
8.Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks.
9.Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis
2-23-15109 seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1ja FiMS § 45 lg 2 alusel välja kuulutada ja FiMS § 45 lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
10.Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
11.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik selgituste kohaselt on ta sattunud olukorda, kus võlgnevused on kasvanud nii suureks, et ta ei näe lähitulevikus võimalust neid tasuda ja ainuke võimalus on eraisiku pankrot. Makseraskused on tekkinud kohustuste võtmisel, mida võlgnik tänu tervislikule seisundile ei ole adekvaatselt hinnanud ja nüüd seoses osalise töötamisega on võimatu tasuda. Usaldusisik nõustub võlgniku selgitustega maksaraskuste tekkimisel ja leiab, et maksejõuetuse väljakuulutamine on ainuõige ja vajalik lahendus, kuna kohustustest vabastamise menetlus tagab võimaluse kõigi võlausaldajate kohustuste täitmiseks. Kohustuste tasumise eelduseks on töökoha leidmine, mis võimaldaks töötasust kinnipidamisi tehes võlausaldajatele kohustusi tasuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
12.Kohus selgitab R Kle, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. R Kl tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
13.Maire Arm on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks.
nõusoleku
enda
nimetamiseks
R
K
2-23-15109
14.Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (edaspidi FiMS) § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. R K ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tasuks 7 töötunni eest 770 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine pankrotihaldur palub arvestades usaldusisiku tasu suuruseks 110 eurot tund, millele lisandub 2023. a täidetud tööülesannete eest käibemaks 2023. a kehtestatud määras ehk käibemaks 20% ehk 154 eurot, kokku 924 eurot. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks 7 tundi, sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja
2-23-15109 järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, ettekande kirjutamine, jne, tasu arvestuses sisalduvad bürookulud. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 110 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. a on töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on PankrS § 23 lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 145 eurot. Usaldusisik on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo arveldusarvele. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101200534). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna usaldusisik on palunud oma tasu välja mõista Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab usaldusisiku töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 7 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Maire Arm’i usaldusisiku tasu summas 770 eurot, millele lisandub käibemaks summas 154 eurot ehk kokku 924 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ pangakontole nr XXX. Harju Maakohtu 05.01.2024 kohtumäärusega on välja kuulutatud A V pankrot. Pankrotimääruses on kohus tuvastanud, et R Kl puudub vara ja esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks PanrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik esitas avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, kuulutas kohus FiMS § 45 lg 2 alusel välja võlgniku pankroti. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. aastal oli töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr 116. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
2-23-15109 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on usaldusisikul õigus saada tasu 462 eurot (7 h x 66). PankrS § 23 lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb usaldusisikule hüvitada riigi vahenditest 462 eurot. Usaldusisik Maire Arm on palunud tema tasu üle kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele, kuna Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks. Maksustatava tasu eest on ajutise pankrotihalduri/usaldusisiku ülesanded täidetud 2023.a, mil käibemaks oli 20 % ehk 92.40 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu, mis hüvitatakse riigi vahenditest summas 462 eurot, millele lisandub käibemaks, üle kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr XXX. Ülejäänud tasu summas (770 – 462) 308 eurot, millele lisandub käibemaks, kuulub tasumisele pankrotivara arvelt.