Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue xxx AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 28.02.2020 laenulepingu nr. xxx. AS xxx (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 04.02.2022 järelmaksulepingu nr xxx. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate xxx AS järelmaksulepingu üldtingimustega (lepingu põhitingimuste punkt 1). Lepingu nr. xxx alusel sai kostja laenu summas 5000,00 eurot. Kostja kohustus laenu eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.10.2020 – 10.03.2023. a. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 32. osamaksest, s.o 10.11.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 35. osamakseni, s.o 10.02.2023. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 4084,92 eurot. Seega on lepingust nr. xxx tulenev põhivõlg summas 915,08 eurot (5000-4084,92). Lepingu nr. xxx alusel soetas kostja kauba maksumusega 1399,00 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.03.2022 – 10.02.2023. a. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 9. osamaksest, s.o 10.11.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 12. osamakseni, s.o 10.02.2023. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 900,66 eurot. Seega on lepingust nr. xxx tulenev põhivõlg summas 498,34 (1399900,66) eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1413,42 eurot (915,08+498,34). Lepingus nr. xxx on pooled kokku leppinud intressimääraks 21,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 32. osamaksest, s.o 10.11.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 35. osamakseni s.o 10.02.2023 summas 48,46 eurot (17,26+13,50+10,57+7,13). Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingus nr. xxx on pooled kokku leppinud intressimääraks 9,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 9. osamaksest, s.o 10.11.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 12. osamakseni s.o 10.02.2023 summas 18,78 eurot (7,53+5,51+3,82+1,92). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 67,24 (48,46+18,78) eurot.

Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 113.2 lõikes 2 sätestatust. Lepingust nr. XXX tulenev sissenõudmiskulude nõue summa 50,00 eurot ja lepingust nr. XXX tulenev sissenõudmiskulude nõue summa 40,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 90,00 eurot. Lepingu nr. XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 915,08 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 23.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.09.2023 lepingutes kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 21,90% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 119,14 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 119,14 eurot. Lepingu nr. XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 498,34 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 23.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.09.2023 lepingutes kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 9,90% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 29,33 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (Lisa 12). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 29,33 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub viivisevõlgnevus summas 148,47 (119,14+29,33). Vastutustundlikku laenamist on laenuandja kontrollinud ja esitatud on ka tõendid. Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja taotlused (Lisa 8-9). Keskmine sissetulek oli igakuiselt 1300,00 eurot. Peale laenutaotluste heakskiitmist saaksid isiku kohustused olema 324,61 eurot kalendrikuus. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 975,39 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu Hageja palub mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlgnevus 1413,42 eurot, intress 67,24 eurot, sissenõudmiskulud 90,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 148,47 eurot; viivis alates 28.09.2023 kuni lepingu nr. XXX põhinõude summas 915,08 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 21,90%; viivis alates 28.09.2023 kuni lepingu nr. XXX põhinõude summas 498,34 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 9,90%; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 315,00 eurot ja hageja õigusabikulud 527,00 eurot; väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 23.11.23.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2019.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,61% ning alates 30.11.2021 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95%. Lepingus nr. XXX krediidi kulukuse määraks on 27,57% ning lepingus nr. XXX krediidi kulukuse määraks on 20,86%. Seega vastas 28.02.2020 laenulepingu nr. XXX krediidi kulukuse määr (27,57%) ja 04.02.2022 järelmaksulepingu nr XXX krediidi kulukuse määr (20,86%) Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,61*3=61,83% ja 16,95*3=50,85%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406.2 lg 1 ega ole tühine. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 315,00 eurot ja esindustasu 527 eurot (käibemaksuta) ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 315 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, kokku: 3 tundi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100). Tulenevalt TsMS § 484.2 peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 535 eurot (315+20+200), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (535 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.