Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on Tallinnas, Kolde pst ja Ehte tänava ristmikul 29.11.2022 toimunud liiklusõnnetus (kahjujuhtum), kus kostja, juhtides sõidukit ŠKODA OCTAVIA registreerimismärgiga XXXXXX, sõitis otsa tänavavalgustus postile ning Ristiku ja Kaera tänavate ristmikul sõitis sisse teeäärse kinnistu aeda. Seejärel lahkus kostja sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kostja 27.02.2023 seletuskirjaga on tõendatud nii kahju tekitamine kui ka sündmuskohalt tahtlik ja süüline lahkumine. Seoses toimunud kahjujuhtumitega hüvitas hageja kindlustusvõtjale tekitatud kahju kogusummas 800,04 eurot. Vastavalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast seda õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja pärast kindlustushüvitise välja maksmist kostjale tagasinõude kirja (RE-0006352023) 09.03.2023 nõudega summas 800,04 eurot. Kostja ei ole nõuet tasunud. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil xxx ja xxx ning postiaadressil xxx. Varasemas menetluses on xxx korteriomanik (võlgniku vanaema) kinnitanud, et võlgnik ei ela antud aadressil, siin ainult sissekirjutus. Kohus edastas kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse tähtsaadetisena postiaadressil xxx 13.11.2023 ja teisel korral 06.12.2023. Kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 13.11.2023 ning see loeti kättetoimetatuks 29.11.2023 Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja vastuse esitamise tähtaeg oli 19.12.2023. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 245 eurot. Muid menetluskulusid hageja ei ole märkinud. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 245 eurot. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.