lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-17848/10

Pankrotiõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-17848/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4319
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
DG Electricity OÜ14255502

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

29.jaanuaril 2024. a kell 09.00, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-17848

Tsiviilasi

DG Electricity osaühingu pankrotiavaldus

Menetlusosalised ja nende võlgnik DG Electricity osaühing (registrikood 14255502, esindajad, pankrotihaldur asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp (Advokaadibüroo GLIMSTEDT, asukoht Estonia osaühing, Rävala puiestee 4, 10143 Tallinn e-post: [email protected]); pankrotihaldur Martin Krupp (Saneerimismenetluse OÜ, asukoht Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post [email protected], [email protected]).

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada DG Electricity osaühingu pankrotiavaldus.
2.Välja kuulutada DG Electricity osaühingu pankrot 29. jaanuaril 2024.a kell 09.00.
3.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
4.Nimetada pankrotihalduriks Martin Krupp (Saneerimismenetluse OÜ, asukoht Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post [email protected], [email protected]).
5.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 13. veebruaril algusega kell 09.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: [email protected]. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-23-17848.
6.Teha käesolev määrus teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

22-23-17848

7.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
8.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 7 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
9.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
10.DG Electricity osaühingule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
11.Määrata DG Electricity osaühingu ajutisele pankrotihaldurile Martin Krupp’ile tasu summas 2160 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks.
12.Ajutise pankrotihalduri Martin Krupp’i tasu summas 2160 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks, mõista välja pankrotivarast.
13.Kohtumäärus saata teadmiseks menetlusosalistele ja edastada Tartu Maakohtu Kinnistus- ja registriosakonnale.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. I Asjaolud ja menetluse käik

1.DG Electricity osaühing on esitanud kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei kata võlgniku vara kõiki võlausaldajate nõudeid ning täiendava kapitali kaasamine on ebaõnnestunud. Kuna võlgnikul ei õnnestunud läbirääkimised täiendava kapitali kaasamiseks, otsustas ainuosanik 15.12.2023 pankrotiavalduse esitamise kasuks, mistõttu on saanud ilmselgeks, et võlgniku ajutised makseraskused on muutunud püsiva iseloomuga maksejõuetuseks. Võlgniku vara koosneb põhiliselt nõuetest ostjate vastu, laekumata arveid ja ettemakseid on summas 381 164.58 eurot (xxx AS - 312 529.32 eurot, xxx AS - 25 511.87 eurot, xxx OÜ – 279.99 eurot, Maksu- ja Tolliamet - 42 843.40 eurot). Võlgniku omakapital on negatiivne summas -1 673 281 eurot ning võlgniku netovara ei vasta äriseadustikust (ÄS) tulenevatele netovara nõuetele ÄS § 176 kohaselt. Suurima võlausaldajaga ei ole õnnestunud läbirääkimised nõude omandamiseks või kapitali konverteerimiseks, mis võimaldaks viia netovara vastavusse ÄS §-ga 176, mistõttu on ainuosanik otsustanud võlgniku pankrotiavalduse kohtusse esitamise

22-23-17848 kasuks. Võlgnikul on hetkel kohustusi vähemalt 2 243 830.39 eurot, mis ületavad reaalselt hinnatava äriühingu vara väärtust ca 381 164.58 eurot.

2.Kohus on 21.12.2023 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi.
3.Ajutine pankrotihaldur on esitanud oma aruande. Aruande kohaselt kanti DG Electricity OÜ äriregistrisse 08.05.2017. Vastavalt e-äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetele on võlgniku põhitegevusalaks olnud kuni 2022. aastani elektrienergia müük juriidilistele isikutele Eesti Vabariigis. Alates 2022. aastast võlgnikul aktiivset majandustegevust toimunud ei ole. Võlgniku juhatuse liikmeks on alates 01.12.2023 D G, isikukood xxx (xxx), alates 18.09.2020 kuni 01.12.2023 oli võlgniku juhatuse liige A A, isikukood xxx (xxx); alates 08.05.2017 kuni 18.09.2020 oli võlgniku juhatuse liige E-H R, isikukood xxx. Võlgniku osanikuks on alates 24.10.2023 D G, isikukood xxx (xxx) omab osa nimiväärtuses 32 000 eurot, mis moodustab osakapitalist 100%; alates 08.05.2017 kuni 20.10.2023 omas xx, xx, registrikood xxx (xxx) osa nimiväärtuses 32 000 eurot, mis moodustas osakapitalist 100%. Võlgniku on ajutisele pankrotihaldurile esitatud päringu vastuses selgitanud, et on maksejõuetuse tekkimise põhjused välja toonud kohtule esitatud pankrotivalduses. Pankrotiavalduses on võlgnik põhistanud maksejõuetust negatiivse omakapitaliga. Võlgnik on 19.01.2024 vastuses haldurile selgitanud majandustegevuse kohta: - majandustegevusena ostis võlgnik elektrienergiat (ka maagaasi) ja müüs seda edasi. Võlgniku tarnijateks olid xxx AS ja xxx OÜ ning klientideks olid xxx AS, xxx AS, xxx AS, xxx AS ja xxx AS; - võlgniku 2021. aasta kahjum tekkis sellest, et lõppklientidega olid sõlmitud fikseeritud hinnaga lepingud, aga elektri maailmarturu hind kerkis ettenägematutest asjaoludest tingitult kohati mitmekordseks. Samas tuli võlgnikul omakorda elekter sisse osta börsihinnaga ehk kallimalt kui sai nende fikseeritud hinnaga lepingutega edasi müüdud. Ainuosanik ehk xxx kattis võlgniku tegevuskahjumit omaniku laenuga. 2021 aasta lõpus oli majanduslik seis nii kriitiline, et antud vahendid said otsa ja juhul, kui ei oleks lepinguid üles öeldud, oleks eelduslikult kasvanud kahjum ligi 2 miljoni euroni. Kahjulike lepingute jätkumise asemel oli võlgnik sunnitud võtma riski, et lepingute ülesütlemise tulemusel võivad kliendid esitada kohtusse kahjunõuded; - alates 2022. aasta algusest ei ole võlgnikul müügitegevust toimunud ning on tegeletud peamiselt kohtuvaidlustega. Ajutine haldur märgib, et võlgnik on osaliselt vastanud halduri teabenõetele, mille tõttu ei ole ajutisel halduril olnud võimalik saada täieliku ülevaadet võlgniku majandustegevuse ning kõikide tehingute kohta. Selle tõttu võib muutuda ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Võlgniku esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp on lubanud andmed ja dokumendid edastada nii pea kui need kliendilt saab. Ajutine pankrotihaldur analüüsis tööülesannete täitmise käigus saadetud päringute vastuseid, avalike registreid ja võlausaldaja pankrotiavalduse menetlemise käigus esitatud menetlusdokumente ja kannab võlgniku maksejõuetuse tekkimise kohta ette järgmise:

22-23-17848 Võlgniku majandusaasta aruannete kohaselt on võlgniku viimase 7 aasta majandusnäitajad olnud järgmised: võlgniku majandustegevuse tulem on 2017. a ja alates 2021. a olnud kahjumlik – 2021. a oli võlgniku majandustegevuse tulemuseks kahjum 1 417 885 eurot; 2022. a oli võlgniku majandustegevuse tulemuseks kahjum 439 574 eurot; 2023. a oli võlgniku majandustegevuse tulemuseks kahjum 190 278 eurot. Võlgniku omakapital muutus negatiivseks 2021. a, olles - 1 233 707 eurot, 2022. a omakapital oli -1 673 281 eurot. 2023. a omakapitali suurust ei ole võlgnik esitanud. Võlgniku majandustegevus on 2019. aastast alates olnud madala rentaablusega, 2021. aastal on majandustegevus olnud kahjumlik m.h on võlgniku omakapital muutunud negatiivseks ning alates 2022. aastast ei ole võlgnikul majandustegevust toimunud. Ajutise halduri koostatud finantsanalüüsist nähtub, et võlgniku majandustegevuslikud näitajad on muutunud nõrgaks alates 2020. a ning 2021. a väga nõrgaks. Võlgniku AS xxx arvelduskonto nr xxx tehingute väljavõttest nähtub, et alates 08.12.2021 puuduvad kontol majandustegevusega seotud tehingud. Viimase tehinguna on kontolt 26.09.2023 kantud kohtutäitur xxx ́le täiteasjas xxx 106.52 eurot. Tsiviilasjades nr 2-22-8523, nr 2-22-1380 ja nr 2-21-20476 tehtud kohtulahenditest nähtub, et võlgnik on ostjatele AS xxx, AS xxx ning AS xxx 30.09.2021 edastanud teated fikseeritud elektrienergia müügilepingute erakorralise ülesütlemiseks. Võlgnik on lepingute ülesütlemist põhjendanud erakordselt kõrge elektri hinnaga hulgimüügiturul. Täitemenetluse registri väljavõttest nähtub, et tsiviilasjades nr. 2-22-8523 ning nr. 2-22-1380 tehtud kohtulahendite alusel on võlgniku suhtes alustatud täitemenetlused 2023. aasta augusti kuus. Kokkuvõtvalt on ajutise halduri esialgsel hinnangul võlgnikul hakanud tekkima probleemid likviidsusega ehk on hakanud maksejõuetus välja kujunema 2021 aastal, millal võlgniku majandustegevus on muutnud kahjumlikuks m.h omakapital muutnud negatiivseks ning võlgnik on erakorraliselt öelnud üles lepingud hankijatega. Võlgnik on muutnud püsivalt maksejõuetuks 2022. aastal, millal võlgniku majandustegevus on seiskunud. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete kohaselt moodustavad võlgniku kohustused orienteeruvalt 2 354 298.93 eurot. Vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid ja kohustusi on võlglikul 42 733.09 eurot s.o raha Maksu- ja Tolliameti arvestussüsteemis asuval ettemaksukontol summas 42 683.40 eurot ja xxx AB arvelduskontol summas 49.69 eurot. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta saab haldur esitada pärast asjakohaste selgituste ning dokumentide esitamist võlgniku poolt. Eelkõige tuleb halduril tuvastada, mis tingimustel ja millal on võlgnik sõlminud lepingud tarnijatega ehk kelle käest ja mis hinnaga on võlgnik edasimüüdavat elektrienergiat sisse ostnud. ÄS § 176 ning § 180 tulenevalt olid võlgniku juhatus ning osanikud kohustatud võtma ette meetmeid võlgniku omakapitali äriseadustikuga vastavusse viimiseks või alternatiivselt esitama kohtule pankrotiavalduse juba 2022. aasta jooksul. Ajutise halduri arvates ei ole tõenäoline ka võlgniku tegevuse jätkamine hilisemas pankrotimenetluses. Võlgniku esitatud varade nimekirja kohaselt moodustub võlgniku vara järgmistest debitoorsetest nõuetest: nõue xxx AS vastu summas 312 529.32 eurot; nõue xxx AS vastu summas 25 511.87 eurot; nõue xxx OÜ vastu summas 280 eurot, kokku on nõuded 338 321.19

22-23-17848 eurot. Lisanduvalt omab võlgnik xxx AB (xxx) arvelduskontot jäägiga 49.69 eurot ning Maksuja Tolliameti ettemaksukontot saldoga 42 683.40 eurot. Kokku varad 381 054.28 eurot. Võlgniku 31.12.2023 bilansi kohaselt moodustas võlgniku valitseva mõju all olev vara summa 381 059 eurot. Ajutine pankrotihaldur tuvastas erinevatesse krediidiasutustesse tehtud päringute põhjal, et võlgnik omab xxx AS-is arvelduskontot nr xxx, mille jääk on 0.00 eurot; arvelduskonto nr xxx tehingute väljavõttest nähtub, et alates 08.12.2021 puuduvad kontol majandustegevusega seotud tehingud. Viimase tehinguna on kontolt 26.09.2023 kantud kohtutäitur xxx ́le täiteasjas nr. xxx 106.52 eurot. Kohustused xxx AS ja xx AS ees puuduvad. Allkirjaõiguslik isik ja pangakaartide valdaja on E-H R. xxx AS-is, xxx AS-is, AS-is xxx, xxx AS-is, AS-is xxx, xx AS-is, ja AS xxx pangas võlgnik kontosid ei oma. xxx AS-is, xxx AS, AS-is xxx, AS xxx ja xxx AS-is kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Transpordiameti vastuse kohaselt võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgniku nimele kinnisvara registreeritud ei ole. E-äriregistris andmed võlgniku vallasvarale kommertspandiregistrisse kantud kommertspantide kohta puuduvad. Maksu- ja Tolliamet teatise kohaselt moodustab võlgniku ettemaksukonto saldo 42 683.40 eurot. Äriregistri andmete kohaselt võlgnikul seoseid teiste äriühingutega ei ole. Võlgniku juhatuse liige ja osanik E-H R on seotud 2 juriidilise isikuga. AS xxx on haldurit teavitanud, et võlgnik on nõude AS-i xxx vastu esitanud, AS xxx on nõudele vastu vaielnud ja Harju Maakohus on nõude täies ulatuses rahuldamata jätnud ning mõistnud võlgnikult AS-i xxx kasuks välja põhinõude summas 14 753.40 eurot ja viivised. Hetkel on asi Tallinna Ringkonnakohtu menetluses tsiviilasjana nr 2-21-20476. Tänase seisuga on AS-i xxx nõude kogusumma 20 112.57 eurot. xxx OÜ on haldurit teavitanud, et üürilepingu tagatisraha nõue 280 eurot on aegunud. Võlgnik on teavitanud, et xxx AS ning xxx AS nõuete osas on pooleli kohtumenetlused. Nõuetega seonduvaid alusdokumente s.h teavet kohtumenetluste kohta võlgnik haldurile esitanud ei ole. Samuti ei ole võlgnik edastanud haldurile xxx AB (xxx) arvelduskonto väljavõtet. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt koosneb võlgniku vara debitoorsetest nõuetest summas 338 321.19 eurot ning rahast Maksu- ja Tolliameti arvestussüsteemis asuval ettemaksukontol summas 42 683.40 eurot ja xxx AB arvelduskontol summas 49.69 eurot. Haldurile on esitatud AS xxx ning xxx OÜ poolt põhjendatud vastuväited nõuetele ning tõenäoline on xxx AS poolt vastuväite esitamine. Seega on halduri hinnangul nõuded ebatõenäoliselt laekuvad. Haldur hinnangul on võlgnikul vara summas 42 733.09 eurot s.o raha Maksu- ja Tolliameti arvestussüsteemis asuval ettemaksukontol summas 42 683.40 eurot ja xxx

22-23-17848 AB arvelduskontol summas 49.69 eurot. Haldur märgib, et võlgniku poolt ei ole haldurile edastatud xxx AB arvelduskonto tehingute väljavõtet. Seega puudub halduril selge ülevaade arvelduskonto saldo suuruse kohta mh. ei ole haldur saanud tutvuda arvelduskontol tehtud tehingute ajalooga. Võlgniku esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul järgnevad kohustused: võlgnevus AS xxx ees summas 264 730.75 eurot; võlgnevus AS xxx ees summas 181 384.21 eurot; võlgnevus xxx ees summas 1 792 207.01 eurot; võlgnevus xxx ees summas 508.42 eurot; võlgnevus G D ees summas 262.80 eurot; võlgnevus G V ees summas 525.60 eurot; võlgnevus xxx ees summas 5000 eurot. Kokku võlgnevused 2 244 618.79 eurot. Võlgniku 31.12.2023 bilansi kohaselt on võlgnikul kohustisi summas 2 244 619 eurot. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt võlgnikul seisuga 29.12.2023 maksuvõlga ei ole. Võlgnikul on esitamata 2023 a novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon vorm TSD. Äriühingu suhtes ei toimu ega ole ka toimunud maksumenetlusi. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastuse kohaselt on võlgniku suhtes avatud ning menetluses 3 täitetoimikut: a) 24.08.2023 on avatud täitetoimik xxx, milles kohtutäitur xxx täidab sissenõudja aktsiaselts xxx tsiviilasjast nr 2-22-1380 tulenevat nõuet 348 081.44 eurot; b) 30.08.2023 on avatud täitetoimik xxx, milles kohtutäitur xxx täidab sissenõudja AS xxx tsiviilasjast nr 2-22-8523 tulenevat nõuet 182 880.59 eurot ning c) 11.10.2023 on avatud täitetoimik xxx, milles kohtutäitur xxx täidab sissenõudja AS xxx tsiviilasjast n. 2-22-8523 tulenevat nõuet 4 720.50 eurot. AS xxx on haldurit teavitanud, et võlgnik on nõude AS-i xxx vastu esitanud, AS xxx on nõudele vastu vaielnud ja Harju Maakohus on nõude täies ulatuses rahuldamata jätnud ning mõistnud võlgnikult AS-i xxx kasuks välja põhinõude summas 14 753.40 eurot ja viivised. Hetkel on asi Tallinna Ringkonnakohtu menetluses tsiviilasjana nr 2-21-20476. Tänase seisuga on AS-i xxx nõude kogusumma 20 11257 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi järgmiselt: - võlgnevus AS xxx ees täitmisel olevas summas 348 081.44 eurot, nõude aluseks on kohtulahend tsiviilasjas nr. 2-22-1380; - võlgnevus AS xx ees summas täitmisel olevas summas 187 601.09 eurot, nõude aluseks on kohtulahendid tsiviilasjas nr 2-22-8523; - võlgnevus AS xxx ees summas 20 112,57 eurot. Nõude aluseks on jõustumata kohtulahend tsiviilasjas nr. 2-21-20476; - Võlgnevus xxx ees summas 1 792 207.01 eurot, mis on võlgniku bilansis ning võlanimekirjas kajastuv kohustus. Võlgnik nõude aluseks olevaid dokumente haldurile esitanud ei ole; - Võlgnevus xxx ees summas 508.42 eurot, mis on võlgniku bilansis ning võlanimekirjas kajastuv kohustus. Võlgnik nõude aluseks olevaid dokumente haldurile esitanud ei ole; - võlgnevus G D ees summas 262.80 eurot. Võlgniku bilansis ning võlanimekirjas kajastuv kohustus. Võlgnik nõude aluseks olevaid dokumente haldurile esitanud ei ole; - võlgnevus G V ees summas 525.60 eurot, mis on võlgniku bilansis ning võlanimekirjas kajastuv kohustus. Võlgnik nõude aluseks olevaid dokumente haldurile esitanud ei ole; - võlgnevus xxx ees summas 5000 eurot. Võlgniku bilansis ning võlanimekirjas kajastuv kohustus. Võlgnik nõude aluseks olevaid dokumente haldurile esitanud ei ole. Kokku kohustused summas 2 354 298.93 eurot.

22-23-17848 Ajutise pankrotihalduri koostatud finantsanalüüsist nähtub, et võlgniku majandustegevuslikud näitajad on muutunud nõrgaks alates 2020. a ning 2021. a väga nõrgaks. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile edastanud kõiki nõutud dokumente seega ei ole haldur saanud korrektselt hinnata võlgniku tehinguid. Täpsema hinnangu vara tagasivõitmise võimaluste kohta saab anda edasises menetluses võlgniku käest dokumentide esitamisel ja nende analüüsimisel. Käesoleva aruande koostamise hetkeks haldur poolt kogutud dokumentidest haldur tagasivõitmise võimalusi ei tuvastanud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete kohaselt moodustavad võlgniku kohustused orienteeruvalt 2 354 298.93 eurot. Likviidset vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid ja kohustusi on võlglikul 42 733.09 eurot s.o raha Maksu- ja Tolliameti arvestussüsteemis asuval ettemaksukontol summas 42 683.40 eurot ja xxx AB arvelduskontol summas 49.69 eurot. Võlgnik on maksejõuetust põhjendanud erakordselt kõrge elektri hinnaga hulgimüügiturul, mille tõttu oli võlgnik sunnitud 2021. aasta septembri kuus üles ütlema fikseeritud elektrienergia müügilepingud hankijatega. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgnikul hakanud tekkima probleemid likviidsusega ehk on hakanud maksejõuetus välja kujunema 2021. aastal, millal võlgniku majandustegevus on muutnud kahjumlikuks m.h omakapital muutnud negatiivseks ning võlgnik on erakorraliselt ülesöelnud lepingud hankijatega. Võlgnik on muutnud püsivalt maksejõuetuks 2022. aastal, millal võlgniku majandustegevus on seiskunud. Arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise täpsete põhjuste kohta saab haldur esitada pärast asjakohaste selgituste ning dokumentide saamist võlgniku käest. Eelkõige tuleb välja selgitada, mis tingimustel ja millal oli võlgnik sõlminud lepingud tarnijatega ehk kelle käest ja mis hinnaga võlgnik edasimüüdavat elektrienergiat sisse ostis. Ajutine pankrotihaldur on andnud nõusoleku enda nimetamiseks DG Electricity OÜ pankrotihalduriks. Ajutine pankrotihaldur palub määrata pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele. II Kohtu põhjendused

4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

22-23-17848 PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

5.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele.
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2, § 463 lg 2, § 475 lg 1 p 12 2 ja PankrS § 3 lg 2 tugineb kohus võlgniku maksejõuetuse ja sellega seotud asjaolude hindamisel asjas kogutud tõenditele. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgnik on ainult osaliselt vastanud ajutise pankrotihalduri teabenõetele, mille tõttu ei ole ajutisel pankrotihalduril olnud võimalik saada täieliku ülevaadet võlgniku majandustegevuse ning kõikide tehingute kohta. Selle tõttu võib muutuda ajutise Ajutine haldur märgib, et võlgnik on osaliselt vastanud halduri teabenõetele, mille tõttu ei ole ajutisel halduril olnud võimalik saada täieliku ülevaadet võlgniku majandustegevuse ning kõikide tehingute kohta. Sellest tulenevalt võib muutuda ajutise pankrotihalduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Võlgniku esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp on lubanud andmed ja dokumendid edastada nii pea kui need kliendilt saab. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes toodud andmete kajastamisel ja järelduste tegemisel tuginenud tööülesannete täitmise käigus saadetud päringute vastustele, avalikest registritest saadud andmetele ja võlausaldajate esitatud andmetele.
7.Võlgniku vara koosneb debitoorsetest nõuetest nõue xxx AS, xxx AS ja xxx OÜ vastu kokku summas 338 321.19 eurot ning rahast Maksu- ja Tolliameti arvestussüsteemis asuval ettemaksukontol summas 42 683.40 eurot ja xxx AB arvelduskontol summas 49.69 eurot. AS xxx ja xxx OÜ on nõudele vastu vaielnud ja ajutise pankrotihalduri hinnangul on tõenäoline ka xxx AS vastuväite esitamine. Seetõttu on alust eeltoodud debitoorsed nõuded hinnata ebatõenäoliselt laekuvateks nõueteks. xxx AS-is, xxx AS-is, AS-is xxx, xxx AS-is, AS-is xxx, xxx AS-is, ja AS xxx pangas võlgnik kontosid ei oma. xxx AS-is, xxx AS, AS-is xxx, AS xxx ja xx AS-is kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Transpordiametiandmetel ei ole võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris registreeritud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgniku nimele kinnisvara registreeritud ei ole. E-äriregistris andmed võlgniku vallasvarale kommertspandiregistrisse kantud kommertspantide kohta puuduvad. Äriregistri andmete kohaselt võlgnikul seoseid teiste äriühingutega ei ole. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 2 354 298.93 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel on võlgniku suhtes avatud ja menetluses 3 täitetoimikut: 1) 24.08.2023 on avatud täitetoimik xx, milles kohtutäitur xxx täidab sissenõudja aktsiaseltsi xxx tsiviilasjast nr 2-22-1380 tulenevat nõuet 348 081.44 eurot; 2) 30.08.2023 on avatud täitetoimik xxx, milles kohtutäitur xx täidab sissenõudja AS xxx tsiviilasjast nr 2-22-8523 tulenevat nõuet 182 880.59 eurot ja 3) 11.10.2023 on avatud täitetoimik xx, milles kohtutäitur xxx täidab

22-23-17848 sissenõudja AS xxx tsiviilasjast nr 2-22-8523 tulenevat nõuet 4 720.50 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku tunnistab oma maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 2 354 298.93 eurot ja võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda ja tema majandustegevus jätkuda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgniku vara arvelt on võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid ja katta osaliselt võlausaldajate nõudeid, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

8.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Võlgniku põhjenduste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks erakordselt kõrge elektri hind hulgimüügiturul, mille tõttu oli võlgnik sunnitud 2021. aasta septembri kuus üles ütlema fikseeritud elektrienergia müügilepingud hankijatega. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgnikul hakanud tekkima probleemid likviidsusega ehk on hakanud maksejõuetus välja kujunema 2021. aastal, millal võlgniku majandustegevus on muutnud kahjumlikuks m.h omakapital muutnud negatiivseks ning võlgnik on erakorraliselt ülesöelnud lepingud hankijatega. Võlgnik on muutnud püsivalt maksejõuetuks 2022. aastal, millal võlgniku majandustegevus on seiskunud. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et saab võlgniku maksejõuetuse tekkimise täpsete põhjuste kohta arvamuse kujundada võlgnikult asjakohaste selgituste ning dokumentide saamist. Eelkõige tuleb välja selgitada, mis tingimustel ja millal oli võlgnik sõlminud lepingud tarnijatega ehk kelle käest ja mis hinnaga võlgnik edasimüüdavat elektrienergiat sisse ostis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise periood ei olnud piisav asjaolude väljaselgitamiseks ja võlgnik ei täitnud täielikult teabe andmise kohustust ning esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, siis tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod ning vajadusel esitada vastavad nõuded.
9.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et võlgnik ei ole talle edastanud kõiki nõutud dokumente, mistõttu ta ei ole saanud korrektselt hinnata võlgniku tehinguid. Täpsema hinnangu vara tagasivõitmise võimaluste kohta saab ta anda edasises menetluses võlgniku käest dokumentide esitamisel ja nende analüüsimisel. Aruande koostamise ajaks ei tuvastanud ajutine pankrotihaldur kogutud dokumentide põhjal tagasivõitmise võimalusi.

22-23-17848

Kohus leiab, et kuna ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise periood ei ole piisav asjaolude väljaselgitamiseks ja võlgniku endised juhatuse liikmed ei ole täitnud teabe andmise kohustust, siis tuleb pankrotimenetluses esinevate vara tagasivõitmise ja –nõudmise ning muude nõuete esitamise võimaluste välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

10.Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks DG Electricity OÜ pankrotihalduriks.
11.Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. DG Electricity OÜ ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tasuks 18 töötunni eest 2160 eurot, millele lisandub 2023. a täidetud ülesannete eest käibemaks 20% ehk 475.20 eurot, kokku 2635.20 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks 18 tundi, millest pankrotiavalduste materjalidega tutvumine ja tegevusplaani kujundamine ning ajutise halduri toimiku koostamine – 0,5 h; päringute/avalduste koostamine ja esitamine erinevatele isikutele ning asutustele – 2 h; võlgniku registriandmetega tutvumine ja avalikult kättesaadavate andmete analüüs ning võlgniku praeguse ja varasema varalise olukorra välja selgitamine – 3,5 h; päringute vastuste ja kogutud dokumentide analüüs kogumis, sh finantsandmete ja tagasivõitmise tehingute kontrollimine – 3 h; ajutise pankrotihalduri aruande koostamine koos maksejõuetuse põhjuste ja aja hindamisega – 9h.

22-23-17848 Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 120 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. a on töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on PankrS § 23 lg 3 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 145 eurot. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ arvele. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksuja Tolliameti andmetel on Saneerimismenetluse OÜ käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna usaldusisik on palunud oma tasu välja mõista Saneerimismenetluse OÜ-le, mis on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Arvestades asjaolu, et usaldusisiku ülesanded on täidetud ja tasunõue esitatud 2023. aastal, kohaldub kohtu hinnangul usaldusisiku tasule 2023. a käibemaksu määr 20%. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab usaldusisiku töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 18 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Martin Kruppi ajutise pankrotihalduri tasu summas 2160 eurot, millele lisandub käibemaks summas 475.20 eurot ehk kokku 2635.20 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Saneerimismenetluse OÜ kontole xxx Swedbank AS-is. Eeltoodud tasu kuulub PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasumisele pankrotivara arvelt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja